Uudised

  • Kultuurist saab osa ka koduseinte vahel

    Eriolukord mõjutab meie kultuurielu tohutult. Kultuuriministeerium on kogunud ja kogub ka edasi enda kodulehele võimalusi, kuidas saab koduseinte vahel osa kultuuris pakutavast. Täienev loetelu pakutavatest võimalustest on siin: www.kul.ee/kultuurkodus.
    Kõik ettepanekud lehekülje täiendamiseks on  teretulnud.
     
  • Uus filmifestival „My Darling Quarantine” näitab internetis tasuta lühifilme
    Foto: Talking Shorts

    Uus filmifestival „My Darling Quarantine” näitab internetis tasuta lühifilme

    PÖFF toetab koroonaviiruse vastu võitlevat filmifestivali. Vastukaaluks koroonaviiruse levikule tekkisuus filmifestival „My Darling Quarantine” („Mu kallis karantiin”), mis näitab internetis tasuta maailma parimaid lühifilme.
    Mõjuka lühifilmidele pühendatud väljaande Talking Shorts internetileheküljel linastub alates eilsest iga nädal seitse düstoopia-teemalist lühifilmi, millest publikul on võimalik valida parim.
    Kava aitavad kokku panna mainekate rahvusvaheliste filmifestivalide programmikoostajad, kelle seas on ka Pimedate Ööde filmifestivali alafestivali PÖFF Shorts programmijuht Laurence Boyce. Just tema soovitatuna on esimeses valikus…
  • Eesti Kirjanike Liit kuulutas välja romaanivõistluse

    Eesti Kirjanike Liit kuulutas emakeelepäeval välja järjekordse romaanivõistluse, mis saab teoks tänu Eesti ettevõtete Liviko, Ellex Raidla ja Rahva Raamat toele.
    „Ajad on ärevad ja maailm muutub. Aga selles muutunud maailmas on kirjandusel sama oluline koht. Rääkides kirjandusest räägime keelest. Ja need kaks loovad identiteedi, selle, mis meid eristab ja meid erilisteks teeb. Mis aitab meil kindlaks jääda ja edasi minna. Romaanivõistluse toetajad näevad selle ettevõtmise laiemat tähendust, mille üle on…
  • Kultuuriministeerium kaardistab kultuurisektori rahalist kahju

    Kultuuriministeerium kaardistab kultuuriasutusi ja -korraldajaid seoses koroonaviirusega tabanud majandusliku kahju suurust. Ministeerium analüüsib kultuurivaldkonda kõige laiemalt, hõlmates saamata jäänud tulu hinnangutesse nii riigiga seotud kui ka eraõiguslikke kultuurikorraldajaid.
    „Täpseid vastuseid, kui suur on mõne konkreetse valdkonna kahju, ei ole selle nädala alguses veel võimalik anda. Kultuuriministeeriumiga seotud riigiasutuse ja sihtasutuste omatulu, mis jääb kriisi tõttu kuni 1. maini saamata, on umbes 5,4 miljonit eurot. Ülejäänud kultuurimaastikku tabava rahalise kahju kaardistamine kestab.…
  • EMN küsimustik ärajäänud muusikasündmuste ja esinemiste osas

    COVID-19 viiruse levik on kogu maailmas loonud täiesti uue olukorra ja paratamatult on sellest mõjutatud kõik inimtegevuse valdkonnad. Muusikavaldkond, mis vaatamata digitaalsetele võimalustele baseerub siiski eelkõige publiku vahetul elamusel kontsertidel, etendustel ja festivalidel on praeguses olukorras sattunud eriti tugeva löögi alla ja vajab kindlasti riigipoolset tuge, tagamaks jätkusuutlikkuse, järjepidevuse ja kultuurilise elujõu ka pärast kriisi möödumist.
    Väga raskesse olukorda on sattunud eraõiguslikud kontserdikorraldajad, muusikavaldkonna kolmanda sektori organisatsioonid ja vabakutselised.
    Eesti Muusikanõukogu hindab…
  • “Keeletegu 2019” tulemused

    11. märtsil kuulutati Põlva gümnaasiumis välja 2019. aasta keeleteod ja anti üle tänukirjad.
    Aasta keeletegudeks valiti TTÜ kõnetuvastus ja TÜ masintõlge.
    TTÜ keeletehnoloogia laboris välja töötatud kõnetuvastussüsteem on tasuta kõigile kättesaadav. Süsteemi arendab Tanel Alumäe juhitav töörühm, kuhu kuuluvad veel Ottokar Tilk ja Asadullah. Kõnetuvastus võimaldab näiteks dokumente dikteerida, kõne- ja videosalvestusi transkribeerida ning kõne abil arvutite ja seadmetega suhelda. Eestikeelne kõnetuvastus on jõudnud reaalsete rakendusteni, mida kasutavad näiteks Põhja-Eesti regionaalhaigla radioloogid, samuti mitmed Eesti meediamonitooringufirmad raadio- ja telesaadete automaatseks…
  • Vikerraadio e-etteütlus toimub lähinädalatel

    Vikerraadio annab teada, et tänaseks planeeritud e-etteütlus lükkub edasi ja toimub lähiajal.
    Etteütluse korraldajad mõistavad, et täna on paljude inimeste tähelepanu suunatud riigis välja kuulutatud eriolukorrale ja koolides toimuvad ümberkorraldused, mis ei võimalda etteütlust tundides läbi viia.
    E-etteütlus toimub lähinädalatel, kuupäevast teavitatakse avalikkust ja eraldi koole, kes saavad e-etteütlust kasutada ka ühe kaugõppe abivahendina.
    Etteütluse toimumiseni saab enda keeleteadmisi proovile panna erinevates ülesannetes, mille leiab EKI kodulehel https://keeleabi.eki.ee/?leht=11
  • Eesti Kontsert jätab kuni 31. märtsini ära kõik suurkontserdid ja väliskülaliste kontserdid

    Lähtudes vabariigi valitsuse soovitusest jätta koroonaviirusega seoses lähiajal ära kõik enam kui 100 osavõtjaga avalikud üritused jätab Eesti Kontsert kuni märtsi lõpuni ära kõik suurkontserdid ja välisesinejate kontserdid Tallinnas ning Tartu Vanemuise, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajades.
    „Meie publiku, esinejate ja töötajate tervis on meie jaoks esmatähtis ning nii võtsime täna vastu otsuse jätta ära kõik kontserdid oma suurtes saalides kuni selle kuu lõpuni. Juba müüdud kontsertide piletid ostame loomulikult tagasi, kuid…
  • SA Eesti Ajaloomuuseumi muuseumid on külastajatele 31. märtsini suletud

    Vastavalt Maailma Terviseorganisatsioon WHO hinnangule kuulutada koroonaviiruse COVID-19 olukord pandeemiaks ning Vabariigi Valitsuse antud soovitustele sulgeb Eesti Ajaloomuuseum nakkusohu vältimiseks uksed 31. märtsini.
    Suletud on Suurgildi hoone, Maarjamäe loss, Maarjamäe tallihoone, Filmimuuseum, Teatri- ja Muusikamuuseum ning Särevi Teatrituba. Kõik märtsikuusse planeeritud üritused, ekskursioonid ja haridusprogrammid jäävad seoses sellega ära.
    Ürituste uutest toimumisaegadest anname teada muuseumi kodulehel www.ajaloomuuseum.ee.
    Eelmüügist ostetud ürituste piletid (etendus “Leek” 19. ja 23. märtsil, etendus “Tähemängud ja mängutähed” 14. märtsil,…
  • Emakeelepäeva konverents toimub koroonaviiruse tõttu virtuaalselt

    Algselt enam kui 250 registreerunuga Rahvusraamatukogu traditsiooniline emakeelepäeva konverents toimub homme virtuaalselt, et vähendada esinejatele ja külalistele koroonaviiruse levimisega seotud riske.
    Konverentsi ettekannete otseülekannet on võimalik jälgida rahvusraamatukogu Facebookis. Veebikonverentsil otsivad teadlased ja keeleeksperdid vastust küsimustele, mida tähendab keel isikliku, kollektiivse ja kultuurilise identiteedi kandjana ning kuuluvuse märgina. Samuti, kui tähtis on emakeel rahvusliku eneseteadvuse kujundamiseks.
    Algselt oli plaanis enne konverentsi viia rahvusraamatukogu saalis läbi ka avalik Vikerraadio e-etteütluse kirjutamine. Selle asemel…
  • EMTA lavakava “Aja tuuli”

    EMTA lavakava “Aja tuuli”

    Lavakunstikool kutsub: lavakava ”Aja tuuli”
    EMTA lavakunstikooli XXIX lennu viimase õppeaasta ülesanne lavakõnes oli valida meelepärane kultuuriväljaanne ja lugeda selle terve aastakäik esimesest numbrist viimaseni kaanest kaaneni läbi, et olla kursis väljaspool teatrimaailma Eesti kultuurimaastikul toimuvaga. Lugemisvalikusse kuulusid järgmised väljaanded:
    Värske Rõhk
    Oma Keel
    Keel ja Kirjandus
    Vikerkaar
    Looming
    Loomingu Raamatukogu
    Akadeemia
    Tuna
    Sirp
    Esitusele tulevad üliõpilasi kõige enam kõnetanud palad.
    Laval XXIX lennu üliõpilased Jan Erik Ehrenberg, Ekke Hekles, Simo Andre Kadastu, Martin Kork, Lena Barbara Luhse, Maris Lüüs, Elise Metsanurk,…
  • Terminitöö konkurss kutsub üles senist tööd üle vaatama ning energeetika ja kliima terminivara arendama

    Eesti Keele Instituut on välja kuulutanud tänavuse terminitöö konkursi. Seekord on rõhk varasema töö toimetamisel ja energeetika oskuskeele arendamisel.
    Konkursi üldeesmärk on toetada terminikomisjone, kes on pühendunud eri valdkondade oskuskeele edendamisele. Eesti Keele Instituudi terminihalduskeskkonnas Ekilex on komisjonide loodud baase juba ligi 60, nende seas varasemast keskkonnast Termekist imporditud baasid. Baaside teemad ulatuvad materjalitehnikast spaaterminoloogiani. Sel aastal kutsutaksegi juba loodud komisjone oma terminibaase toimetama.
    „Iga baasi taga on oma valdkonda armastavad inimesed,…
  • Vikerraadio e-etteütlus tuleb juba 13. märtsil!

    Vikerraadio e-etteütlus tuleb juba 13. märtsil!

    Vikerraadio ootab kõiki eesti keele huvilisi end proovile panema e-etteütlusel, mis tänavu toimub reedel, 13. märtsil. Juba 13. korda toimuva e-etteütluse tekst teeb pühenduse Jaan Krossile, aga peab meeles ka Eesti Vabariigi põhiseaduse 100. sünnipäeva.
    Traditsiooniliselt emakeelepäeval toimuv e-etteütlus kutsub tänavu kirjutama emakeelepäeva eel, 13. märtsil. Aastatega on kasvanud nende koolide, organisatsioonide ja kollektiivide hulk, kes etteütluse kirjutamisest on teinud toreda traditsiooni emakeelepäeva ühiseks tähistamiseks ja see võimalus avaneb ka tänavu.…
  • Keeleteo hääletus lõpeb 27.02 südaööl

    Keeletegu 2019
    2019. aasta parima keeleteo rahvaauhinna saaja väljaselgitamiseks on alanud avalik hääletus, mis kestab 27. veebruari keskööni.
    Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist. Kandidaate sai esitada kuni 20. jaanuarini.
    Keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 34 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad…
  • Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing andis välja Bibliograafia auhinna

    Endel Annuse XI bibliograafiapäeval 17. veebruaril Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus anti välja Bibliograafia auhind. Kokku esitati hindamiseks neli aastatel 2018–2019 ilmunud tööd.
    Bibliograafia auhinna pälvis Konstantin Pätsi personaalbibliograafia, mille on välja andnud nii trükise kui e-väljaandena MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum. Bibliograafia koostajad on Sirje Madison, Kristiina Kaju, Marge Allandi, Margit Tammur, Kristiina Viks, Gerli Köösel, Eve Toomra, Mare Kurvet ja toimetaja Kai Ellip.
    Bibliograafiat vääristab asjaolu, et see anti välja K. Pätsi…
  • Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind ootab kandidaate

    Püüdes jäädvustada meie ärkamisaja sümboli, rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda (1839-1907) mälestust ning ergutada rahvuskultuurialast tegevust vabariigis ja Põlva maakonnas, annab Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts 18. juulil 2020 X Lõõtspillipeol Harmoonika Põlva Intsikurmus kahekümne üheksandat korda välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad.
    Senised laureaadid: Paul Lehestik, Kristjan Torop, Aino Voolmaa, Heli Raidla, Aino Strutzkin, Laine Lõvi, Veera Pino, Kaljo Põllu, Udo Kolk, Leo Reissar, Mall Hiiemäe, Tiiu Kiudorv, Ingrid Rüütel, Rein…
  • Ikka veel tabamatu Jaan Kross. 100 aastat kirjaniku sünnist

    19. veebruaril möödub 100 aastat eesti kirjanduse suurkuju Jaan Krossi sünnist. Krossi juubeliaasta üllatab uuslavastusega Eesti Draamateatris, põnevate kordustrükkide, laiahaardelise rahvusvahelise konverentsi ja mitmesuguste näitustega. Antakse välja Jaan Krossi kirjandusauhind ning kirjanikule on kavas püstitada monument. Pidulik peasündmus on sünniaastapäeva tähistamine Estonia teatris.
    Jaan Kross on eesti kirjanduse suurkuju. Tal on keskne koht 1960. aastate luuleuuenduses ja ta on eesti ajalooromaani silmapaistvaim esindaja. Jaan Krossi teosed („Kolme katku vahel“ I-IV, „Keisri…
  • Riigi kultuuri- ja spordipreemiad
    Elutööpreemiate laureaadid 2020

    Riigi kultuuri- ja spordipreemiad

    Valitsus otsustas, et kultuuri elutööpreemia pälvivad tänavu Rutt Hinrikus, Paul-Eerik Rummo ja Toomas Rein ning spordi elutööpreemia Kadri Liivak ja Peeter Mardna. Valitsus tegi otsuse tuginedes riigi kultuuripreemiate komisjoni ning spordipreemiate komisjoni ettepanekutele.
    Kultuuripreemiad
    Elutööpreemia laureaat, kirjandusteadlane ja Eesti elulugude talletaja Rutt Hinrikus on elulugude kogumise algataja, vaimne juht ja hing, mäluhoidja. Esitajad põhjendasid kandidatuuri sellega, et Hinrikuse elutöö on arhiivi toonud umbes neli tuhat elulugu ning andnud eestlastele tagasi nende mineviku,…
  • Riigi teaduspreemiad 2020

    Vabariigi Valitsuse istungil neljapäeval 6. veebruaril määrati 2020. aasta teaduspreemiad järgmiselt:
    Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000.- eurot) said Tartu ülikooli genoomika instituudi populatsioonigeneetika juhtivteadur, molekulaarbioloogia instituudi evolutsioonilise bioloogia õppetooli juhataja, arheogeneetika professor, akadeemik RICHARD VILLEMS ja Tartu ülikooli psühholoogia instituudi eksperimentaalpsühholoogia osakonna juhataja, professor, akadeemik JÜRI ALLIK.
    Olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö eest sai teaduspreemia (50 000.- eurot) Genoomika instituudi genoomika…
  • Aasta raamatusõber 2019

    4. veebruaril kuulutas Eesti Kirjastuste Liit seitsmendat korda välja „Aasta raamatusõbra“.
    Tiitli pälvis Eesti Emakeeleõpetajate Selts tunnustust vääriva töö eest eesti keele õpetamisel ja uute raamatusõprade kasvatamisel.
    EKLi auhinda on välja antud alates 2014. aastast ja auhinnaga tunnustatakse kalendriaastal oma tegevusega kirjandus- ja kirjastamisvaldkonnas silma paistnud või sellele valdkonnale tähelepanu juhtinud isikut või organisatsiooni. Auhinnaks on aukiri ja kingituseks kirjastuste liidu liikmetelt raamatuid.
    Varasemad tiitlisaajad:
    2018 – Asta Trummel Kultuuriministeeriumist järjekindla pühendumuse eest maailmale…
  • Selgusid 2019. aasta kauneimad raamatud

    Täna kuulutati Rahvusraamatukogus välja 2019. aasta kauneimad Eesti raamatud.
    2019. aasta 25 kauneima Eesti raamatu konkursile esitati kokku 134 raamatut 86 kirjastajalt ja 5 kauneima Eesti lasteraamatu konkursile 43 raamatut 21 kirjastajalt.
    Kauneimad teosed valisid välja professionaalsed žüriid. 25 kauneima Eesti raamatu žüriisse kuulusid Katrin Kliimask, Viktor Gurov, Maarika Solovjov, Maris Kaskmann, Asko Künnap, Tiina Sildre ja Endla Toots. Žürii esimees Asko Künnap sõnas, et mängu on tulnud uusi põnevaid materjale ja…
  • Eesti Kirjastuste Liidu menuraamatud 2019

    EKL menuraamatud ja e_raamatud_2019
    Eesti Kirjastuste Liidu liikmete 2019. aasta enimmüüdud raamat oli Kätlin Vainola koostatud „Minu Eesti seiklus“.
    Väljaandjaks kirjastus Päike ja Pilv, läbimüük 20 769 eksemplari.
    Teiseks jäi samuti Kätlin Vainola koostatud lasteraamat „Путешествие по моей Эстонии“, läbimüük 12 950 eksemplari, väljaandja kirjastus Päike ja Pilv.
    Kolmas populaarseim raamat oli mitte-ilukirjanduse valdkonnast Jekaterina Krutilova koostatud „Pliksi ja Plaksi nupuraamat“, väljaandjaks kirjastus Päike ja Pilv, läbimüük 10 195 eksemplari.
    Ilukirjanduse valdkonnas oli populaarseim samuti…
  • Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) jätkab näitusetegevust

    Oleme koostöös Tallinna linna ja SA Tallinna Kultuurikatlaga leidnud Põhja pst. 35 hoonet puudutavale olukorrale võimaliku lahenduse ning jõudnud EKKMi edasise tegevuse osas kokkuleppele. Sellest tulenevalt oleme praegusel hetkel seadnud eesmärgiks näitusemaja 2020. aasta hooaeg avada plaanipäraselt 17. aprillil Jevgeni Zolotko ja Uwe Schloeni ühisnäitusega “Hier Nicht” (Mitte siin).
    Hooaja avamisele eelnevalt peame hoones kõrvaldama auditis välja toodud puudused ja tagama ohutuse, mis on ka peagi sõlmitava ajutise üürilepingu tingimusteks. Nende…
  • Uus keeletoimetajate liidu aastaraamat on veebis tasuta kättesaadav

    Jaanuaris ilmunud Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamat 2019 on liidu veebilehel tasuta kättesaadav. Peale toimetajate on aastaraamat mõeldud kõigile keeleerksatele inimestele.
    Liidu teises aastaraamatus kajastatakse eelmise aasta üritusi ja algatusi. 2019. aasta märtsis toimunud keeletoimetajate vestlusringist on välja nopitud toimetajate jaoks olulisim ning kirja on pandud kevadseminari ettekanded keeletoimetamise minevikust ja tulevikust. Uute algatuste seas antakse ülevaade keeletoimetaja kutsestandardist ja esimesest kutseeksamist ning kampaaniast “Kutsu keeletoimetaja külla!”. Juba traditsioonilistest ettevõtmistest vaadatakse tagasi…
Sirp