Täna tunnustatakse Läti Ülikoolis toimuval tseremoonial kaht Eesti, kolme Läti ja kaht Leedu naisteadlast L’Oréal Baltikumi “Naised teaduses” stipendiumitega.
6000 euro suuruse L’Oréali stipendiumi võitnud Tartu Ülikooli loomaökoloogia teadur dr Tuul Sepp ning botaanika ja ökoloogia doktorantuuris õppiv Kaarin Parts on pühendunud keskkonna ja looduse uurimisele. Nende eesmärk on leida lahendusi mitmetele kliima- ja keskkonnamuutusest tekkinud väljakutsetele.
„Stipendium võimaldab jõuda rohkemate inimesteni, et rääkida mitte ainult oma teadustööst, vaid laiemalt teadusest kui…
Kultuuriministeerium katkestab Sakala 3 teatrimaja ideekonkursi, kuna riigieelarve võimalused on võrreldes konkursi väljakuulutamisele eelnenud ajaga muutunud. Edasised sammud teatrimaja tuleviku kohta otsustakse sügisel, kui on teada täpsem eelarveprognoos.
Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi, et leida Tallinnas Sakala 3 asuvase teatrimajja püsiv etendustegevus. Kõigi esitatud ideede seast jõudsid konkursi lõppvooru loominguline ühendus Ēlektron ning lavastaja Lauri Lagle.
„Konkurss oli väga tugev ning lõppvooru jõudnud ideed lubaksid loota uue ühiskondlikult väga mõjusas teatri tekkimist. Teiselt…
Tallinna kirjandusfestival HeadRead alustab oma kava eelsündmusega 21. mail kl 17 Rahvusraamatukogus, eesti-inglise luuleõhtuga „Eosed ja seosed“. Festivali külaline Philip Gross räägib oma eesti juurtest ja esitab oma luulet, tema tekstide eestindused paneb kõlama Doris Kareva, kes on kindlasti üks tuntumaid eesti luuletajaid ingliskeelses kultuuriruumis.
Eeloleva viie päeva jooksul näeb ja kuuleb Tallinnas selliseid nimesid kirjandusmaailmast nagu mainekas inglise kirjanik Julian Barnes, David Lagercrantz, kes on edukalt jätkanud Stieg Larssoni „Millenniumi“ sarja, spioonižanri…
Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu kuulutab välja konkursi presidendi noore kultuuritegelase preemiale, taotlusi oodatakse 7. juunini.
5000 euro suurune preemia on mõeldud 35-aastasele või nooremale Eesti kultuuritegelasele või grupile, kelle loomingulised saavutused on leidnud laialdast tunnustust või aidanud oluliselt kaasa Eesti ja eesti kultuuri tutvustamisele maailmas.
Kandidaate preemiale saavad esitada nii tingimustele vastavad inimesed ise kui ka nende õpetajad, kolleegid ja kultuurivaldkonnas tegutsevad organisatsioonid.
Kandideerimiseks tuleb hiljemalt 7. juunil saata aadressil vpinfo@vpk.ee avaldus kandidaadi eluloo-…
European Environmental Bureau`avalik kiri, mille on siiani alla kirjutanud üle 200 teadlase:
AVALIK KIRI
Mida Euroopa vajab, on “Jätkusuutlikkuse ja Heaolu Pakt”
…
Euroopa tänavatel ja ka mujal on kuulda kaja: „süsteemimuutus, mitte kliimamuutus”. Kui kliimaaktivist Greta Thunberg kohtus Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga, ütles ta, et Juncker peaks rääkima ekspertidega. Aga mida peaksid eksperdid rääkima?
Meie, süsteemimuutuste eksperdid akadeemilistest ringkondadest, ettevõtetest, omavalitsustest ja kodanikuühiskonnast, soovime anda mõningaid julgeid, kuid teostatavaid vastuseid. Eelmisel sügisel nõudsid…
Kolmapäeval algab Tartus traditsiooniline kirjandusfestival Prima Vista, mille peateemaks on „Naljast kaugel“ ning patrooniks humorist ja karikaturist Toomas Kall.
Nelja päeva jooksul toimuvad erinevates kohtades kohtumised kirjanikega, raamatute esitlused, töötoad, kontserdid, filmiõhtud ja kunstinäituste avamised. Festivali lõpetab laupäeva hommikul algav 24-tunnine kirjandust, muusikat, kunsti ja muid loomingulisi žanre ühendav kultuuriprogramm Insomniacathon mille eestvedajaks on ameerika luuletaja Ron Whitehead.
„Meie festival on kuueteistkümne aastaga kasvanud kogu linna ja kõiki loomingulisi valdkondi haaravaks kultuurisündmuseks,“…
Murdekiiker (www.eki.ee/murded/kiiker) on omanäoline veebivärav eesti keele rikkalikku murdemaailma. Selle kaudu pääseb lähemalt tutvuma kõigi murdealadega, mida on valitud esindama 12 omaaegset kihelkonnamurrakut.
Murdekiiker toob ehtsa murdekeele kõigest hiirekliki kaugusele. Oma kõrvaga võib kuulda põliste keelejuhtide pajatusi (aastaist 1938–1973), kõrvale saab lugeda nendesamade lugude tekste nii murdes kui ka kirjakeelses tõlkes. Keelenäidetele taustaks näitab murdekiiker veel põhiandmeid kihelkondade, iseloomulike murdejoonte, sõnavara ning Eesti Keele Instituudi keelekogude kohta. Nupukad leiavad eest ka…
30. aprillil lõppes personaalse uurimistoetuse (PUT) taotlusvoor järgmisel aastal algavatele uurimisprojektidele. Eesti Teadusagentuurile esitati kokku 487 taotlust, neist 49 järeldoktori, 104 stardi- ja 334 rühmagrandi taotlust. Laekunud taotluste maht kokku on ligi 80 miljonit eurot.
155 taotlust esitati rakendusuuringute ja 332 taotlust alusuuringute läbiviimiseks. Enim taotlusi esitati loodusteadustes (212), järgnesid humanitaarteadused ja kunstid (77), sotsiaalteadused (65), tehnika ja tehnoloogia (61), seejärel arsti- ja terviseteadused (47) ning põllumajandusteadused ja veterinaaria (25).
Menetlusse võetavate…
Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital ootavad uusi filmiprojekte sarja “Eesti lood” tootmiseks, mis jõuavad ekraanile 2021. aastal.
Hiljutise värskenduskuuri läbinud “Eesti lood” on sari 28-minutilistest tõsielufilmidest, mis keskenduvad elule tänapäeva Eestis.
Uute lugude konkursile oodatakse filme, mis kõnetavad teemavalikuga ning on jälgitava filmikeelega. Filmiidee eelduseks on tugevate karakterite olemasolu ja tugev režiikontseptsioon. Filmid on mõeldud teleauditooriumile, mistõttu on eelistatud selge narratiiviga lood. Sarja üheks eesmärgiks on julgustada uusi ja…
Eesti Teaduste Akadeemia arvamus investeeringutest teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni teadusleppe kontekstis:
Eelmise aasta lõpul, 19. detsembril 2018, juhtivate poliitikute, ülikoolide ja teadusasutuste ning teadlaste, tööandjate ja tööstuse esindusorganisatsioonide allkirjastatud teaduse finantseerimise kokkuleppe (teaduslepe) järgimine on üks võtmekomponente Eesti konkurentsivõime suurendamisel.
Teadusleppe realiseerimine tähendab teaduse ja innovatsiooni finantseerimise paradigma teisenemist: suuna võtmist sellele, et erasektoris kasvaks tugev ja laiapõhjaline teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon (T&A&I).
(1) Näeme olulist probleemi selles, et Eestis ei…
„Eesti õigekeelsuskäsiraamat“ veebis on mõeldud õigekeelsussõnaraamatu ehk ÕSi paariliseks. Selle eesmärk on anda ÕSi kasutajale soovituste korral pikemaid selgitusi, miks üht või teist vormi eelistada.
Veebikäsiraamat võimaldab kaht allikat vastastikku linkida, näiteks võib ÕSi sõnaartiklist viia viide vastava käsiraamatu peatüki juurde või käsiraamatust ÕSi sõnaartikli juurde. Reeglikogumik on koostatud Wikimedia tarkvara abil.
Veebikäsiraamat käsitleb täheortograafiat, algustäheortograafiat, kokku- ja lahkukirjutamist, lühendamist, arvukirjutust, kirjavahemärke ja vormistust. Käsiraamatu juhatab sisse ülevaade kirjast ja tähestikust, kirjaviisist…
Eesti Rahvusringhäälingu uue Telemaja arhitektuurivõistluse võitis ideekavandiga “Rohelina lina” arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid OÜ. Ideekavandi autorid on Ott Kadarik, Mart Kadarik, Mats Põllumaa, Indrek Rünkla, Tanel Trepp ja Mihkel Tüür.
Võidukavandi “Roheline lina” puhul tõstis žürii esile selle funktsionaalsust ja terviklikkust. “Arhitektuurne lahendus on veenev, üldine kontseptsioon delikaatne ja tagasihoidlik ning olemasolevat Raadio- ja Uudistemaja respekteeriv,” märkis žürii, et uus hoone moodustab olemasolevatega hoonetega terviku ja sobitub hästi tänavaruumi. Konkursi lähteülesandeks…
Lugupeetud Jüri Ratas, Mart Helme ja Helir-Valdor Seeder
Kirjutame teile üle tuhande Eesti noore nimel, kes osalesid reedel, 15.märtsil toimunud ülemaailmsel kliimastreigil Tallinnas, Tartus ja Paides. Selle kirjaga soovime juhtida teie tähelepanu kliimamuutusele ning kutsuda üles tegudele. Tasub meeles pidada, et me pole muust maailmast eraldatud ega saa kliimakriisi lõputult ignoreerida. Selleks, et riik oleks jätkusuutlik, peavad rahvasaadikud suurimatest probleemidest teadlikud olema.
Lugupeetud Mart Helme, 21. veebruaril Vikerraadio saates “Vastasseis” ütlesite: “Ausalt…
Sel nädalal korraldab Fenno-Ugria Asutus MTÜ mitmeid sündmusi, mis on pühendatud ÜRO poolt algatatud põliskeelte aastale! Teisipäeval, 19. märtsil kell 17:15 toimub Fenno-Ugria ruumes udmurdi keele tund. Neljapäeval, 21. märtsil kell 16:00 avatakse Tallinna Ülikoolis koostöös Eesti Rahva Muuseumiga näitus „Ajanihe“ ning samal õhtul kell 19:00 on kõigil huvilistel võimalik tulla Vanalinna Muusikamajja kuulama udmurdi ansambli Invis kontserti.
Teisipäeval, 19. märtsil kell 17:15 toimub Fenno-Ugria ruumes (Pärnu mnt 28-9) udmurdi keele…
Milline sõna peegeldab kõige paremini Eestit ja eestlust ning annab edasi meie keelele ja kultuurile omast? ERR-i suur keelealgatus kutsub üles valima kõige eestilikumat sõna.
Emakeelepäevaga alguse saanud suur keelealgatus tähistab eesti keele rikkust ja otsib sõnu, mis annavad kõige paremini edasi siinse maa, inimeste ja kultuuri eripära. Millised sõnad tulevad keelele mõeldes Eestile ja eestlusele?
ERR kutsub järgneva kahe nädala jooksul esitama sõnu, mis inimeste arvates on ainuomased just Eestile ehk…
Emakeele Selts ja Eesti Keelenõukogu koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutab 15. märtsil välja ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2019”.
Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub neljandat korda. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid.
Emakeele Seltsi juhatuse esimees Helle Metslang: „Neljandat hea eesti ettevõttenime võistlust raamistavad traditsiooniliselt emakeelepäev ja ettevõtjate päev, aga lisaks ka eesti keele aasta…
Tänasel emakeelepäeval toimus Vikerraadios kaheteistkümnendat korda e-etteütluse võistlus. Poole tunni jooksul jõudis toimetuseni rekordiliselt 7969 etteütlust, mis ületab möödunud aasta võistluse enam kui 1500 etteütlusega.
Kõige kiiremini ja korrektsemalt kirjutasid Vikerraadio kodulehel etteütluse Ragne Rambi (üldvõitja, filoloogide kategooria), Margit Kerov Kadrina Keskkoolist (õpilaste kategooria), Made Isak (täiskasvanute kategooria), Olga Gerassimenko (muu emakeelega kategooria) ja Keiu Must (parim välismaal elavate eestlaste kategooria ja ka nutikategooria). Korrektseid etteütlusi jõudis Vikerraadio toimetusse 59, palju…
Emakeelepäeval, 14. märtsil kell 16.00 anti Tallinnas Kirjanike maja Musta laega saalis üle Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad. Ühtekokku anti välja 11 kategoorias 12 auhinda, võitjad valisid välja sihtkapitali poolt nimetatud kirjandusžüriid.
Kultuurkapitali kirjanduse valdkonna peapreemia anti üle juba 1. veebruaril Märt Väljatagale „Väikese inglise luule antoloogia“ ja luulekogu „Gladioolid“ eest, elutööpreemia pälvis pikaaegne soome kirjanduse tõlkija ja Soome-Eesti kultuurisilla hoidja Piret Saluri.
2018. aasta kirjanduse sihtkapitali aastapreemia laureaadid:
Proosa (žürii: Johanna…
Emakeelepäeval, 14. märtsil toimub Vikerraadios juba 12. korda e-etteütlus, mis laulupeo 150. sünnipäeva puhul on tänavu laulupeoteemaline. Etteütluse tekst loetakse Vikerraadios ette nädala pärast neljapäeval kell 10.30 ja veebis saavad ettevõtmisega liituda kõik huvilised nii Eestis kui kõikjal maailmas.
2008. aastal 277 osalejaga alustanud etteütlus on kasvanud oodatud ettevõtmiseks, millest võtavad iga-aastaselt osa tuhanded inimesed. Senine e-etteütluse osalejate rekord sündis 2018. aastal, kui Vikerraadioni jõudis 6377 etteütlust ning osales üle saja…
Täna, Friedebert Tuglase 133. sünniaastapäeval pärjatakse taas novelliauhinna võitjad. Auhinna saavad Tiit Aleksejev novelli „Tõlkija“ eest (Looming nr 7, 2018) ja Jan Kaus novelli „Õnnelik lõpp“ eest (kogumikust „Enne kui unisusest saab reegel“).
Auhind antakse üle kell 15 Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Tallinnas.
Žüriisse kuulusid Marianne Lind (esimees), Kaupo Meiel, Indrek Mesikepp, Reeli Reinaus ja Tiiu Relve.
Tuglase novelliauhinda antakse välja alates 1971. aastast.
2018. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 19 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad HTMi kodulehe kaudu aadressil https://www.hm.ee/et/uudised/igauks-saab-osaleda-aasta-keeleteo-valimisel-3
Avalik hääletus kestab 6. märtsi keskööni. Igal ühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile.
https://www.hm.ee/et/keeletegu2018
Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja…
Vabariigi Valitsuse istungil neljapäeval 14. veebruaril määrati 2019. aasta teaduspreemiad järgmiselt:
Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000.- eurot) said Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur, emeriitprofessor ANNE LUIK ja Tartu Ülikooli füüsika instituudi laborijuhataja, laineoptika professor, akadeemik PEETER SAARI.
Olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö eest sai teaduspreemia (50 000.- eurot) Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi biomeditsiinitehnoloogia professor, akadeemik MART USTAV teadus- ja arendustöö „DNA…
Selgunud on Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna tänavune laureaat.
Auhinna pälvis Hasso Krull esseede „Imelihtne tulevik. Kaheksa kannaga manifest“ (Sirp 11. V 2018) ja „Kosmiline mälu. Posthumanistliku eetika imperatiiv“ (Vikerkaar 2018/1-2) eest.
Auhinna on seni pälvinud Ilmar Raag, Kalle Muuli, Toomas Paul, Hent Kalmo, Margus Laidre, Jüri Reinvere ja Marju Lepajõe.
Selgusid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid.
Kandidaadid valisid välja kirjanduse sihtkapitali nimetatud žüriid, kes hindasid eelmisel aastal ilmunud tekste 11 kategoorias. Aastapreemiate laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil. Preemiafondi suurus on 52 000 eurot.
Põhižürii, kuhu kuulusid Johanna Ross, Doris Kareva, Aare Pilv, Mihkel Seeder ja Piret Viires, valis aastaauhindadele kandideerima viies kategoorias 28 teost.
„Läinud aasta proosakirjandus oli kirev ja seda kirevust peegeldavad ka eri karva nominendid. Eelmise aastaga võrreldavaid pakse romaane nende…
4 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
L'Oreal Naised teaduses Baltikumi stipendiaadid.
Telemaja arhitektuurikonkursi võitja_Kadarik Tüür Arhitektid.
Kliimastreik 15. märtsil Tallinnas.XL-Studios
