Selgunud on Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna tänavune laureaat.
Auhinna pälvis Hasso Krull esseede „Imelihtne tulevik. Kaheksa kannaga manifest“ (Sirp 11. V 2018) ja „Kosmiline mälu. Posthumanistliku eetika imperatiiv“ (Vikerkaar 2018/1-2) eest.
Auhinna on seni pälvinud Ilmar Raag, Kalle Muuli, Toomas Paul, Hent Kalmo, Margus Laidre, Jüri Reinvere ja Marju Lepajõe.
Selgusid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid.
Kandidaadid valisid välja kirjanduse sihtkapitali nimetatud žüriid, kes hindasid eelmisel aastal ilmunud tekste 11 kategoorias. Aastapreemiate laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil. Preemiafondi suurus on 52 000 eurot.
Põhižürii, kuhu kuulusid Johanna Ross, Doris Kareva, Aare Pilv, Mihkel Seeder ja Piret Viires, valis aastaauhindadele kandideerima viies kategoorias 28 teost.
„Läinud aasta proosakirjandus oli kirev ja seda kirevust peegeldavad ka eri karva nominendid. Eelmise aastaga võrreldavaid pakse romaane nende…
Valitsus otsustas tänasel, 7. veebruari istungil kiita heaks kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku riiklike kultuuripreemiate määramiseks. Preemia pikaajalise väljapaistva tegevuse eest pälvivad sel aastal kirjanikud Leelo Tungal ja Viivi Luik ning loodusemees ja mõtleja Fred Jüssi. Eesti Spordi Nõukogu ettepanekul määrati riiklik spordi elutööpreemia Toomas Merilale ja Toomas Tõnisele.
Kultuuripreemiad
Kirjastus Tänapäev tõi oma esildises välja, et Leelo Tungal on peaaegu 50 aastat kuulunud Eesti olulisemate ja armastatumate lastekirjanike, luuletajate ning laulusõnade autorite hulka.…
2018. aastal oli Eesti Kirjastuste Liidu liikmete poolt väljaantud raamatute seas populaarseim lastele mõeldud Epp Petrone koostatud „Meie Eesti“. Väljaandjaks kirjastus Petrone Print, läbimüük 24 541 eksemplari.
Teiseks jäi samuti Epp Petrone koostatud lasteraamat „Naša Estonia“, läbimüük 10 000 eksemplari.
Kolmas populaarseim raamat oli mitte-ilukirjanduse valdkonnast Enn Tarveli koostatud „Eesti rahva lugu“, väljaandjaks kirjastus Varrak, läbimüük 6 952 eksemplari.
Ilukirjanduse valdkonnas oli populaarseim Silver Anniko „Rusikad“. Väljaandja kirjastus Hea Lugu, läbimüük 6 861…
Täna algas kandideerimine mainekale L’Oréali Baltikumi stipendiumile „Naised teaduses“. Eesti, Läti ja Leedu väljapaistvatele naisteadlastele antakse seitse 6000 euro suurust stipendiumit. Esmakordselt nomineeritakse igast Balti riigist üks stipendiaat L’Oréali ja UNESCO rahvusvahelisele tõusvate talentide ühiskonkursile (International Rising Talent).
Igas Balti riigis antakse konkursipõhiselt välja üks stipendium kuni 40-aastasele doktorikraadiga naisteadlasele oma uurimistöö elluviimiseks loodusteadustes, keskkonnateadustes, füüsikas või tehnikateadustes. Lisaks antakse Lätis välja kaks ning Eestis ja Leedus üks stipendium kuni 33-aastasele…
20. septembril avab endises allveelaevatehase kompleksis uksed rahvusvaheline Kai kunstikeskus. Üle 100-aastases muinsuskaitsealuses hoones leiavad tööruumid vähemalt viis Eesti kunstiorganisatsiooni, avatud on tipptasemel näituseruumid ja sajakohaline auditoorium ning tegutseb rahvusvaheline residentuuriprogramm. Lisaks toimetavad maja esimesel korrusel erinevad toidustuudiod ja restoran.
Kai kunstikeskuse tööd hakkab korraldama Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (EKKAK). Keskus taaskasutab unikaalset tööstusarhitektuuri ja ühendab valdkondlikud tugiteenused tipptasemel rahvusvahelise kultuuriprogrammiga. Igal aastal on plaanis korraldada neli põhinäitust, mis sünnivad koostöös…
Alanud eesti keele aasta veebruarikuu on pühendatud keeletoimetamisele ning sel puhul pakuvad Eesti Keeletoimetajate Liidu liikmed kampaania „Kutsu keeletoimetaja külla!“ käigus Eesti ettevõtetele ja asutustele tasuta keelenõu. 50 organisatsioonil üle Eesti on võimalus lasta keeleliselt toimetada üks eestikeelne tekst ja saada selgema sõnastuse kohta nõuandeid. See annab ettevõtetele, riigiasutustele ja vabaühendustele kogemuse, kuidas saab keeletoimetaja neile toeks olla.
Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse esimehe Egle Heinsari sõnul on väga tähtis, et ühiskonnas…
Kultuuriministeeriumi juures tegutsev Muuseuminõukogu tunnistas 2018. aasta parimaks püsinäituseks Eesti Ajaloomuuseumi ekspositsiooni „Minu vaba riik“. Parima näituse auhinna sai Eesti Kunstimuuseumi näitus „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“. Kokku anti Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäel muuseumide aastaauhindade galal välja kümme Muuseumiroti auhinda ja EASi turismiarenduskeskuse Visit Estonia kõige külastajasõbralikuma muuseumi auhind „Rotilõks“.
Eesti muuseumide aastaauhindade 2018. aasta laureaadid on:
Parima püsinäituse laureaat on Eesti Ajaloomuuseumi näitus „Minu vaba riik“
Peakuraatorid Krista Sarv ja Inge Laurik-Teder…
Apollo kauplustekett koos Eesti Kirjastuste Liiduga kuulutavad juba 13. korda välja rahvahääletuse, et selgitada välja möödunud aastal ilmunud parimad raamatud. Hääletuse eeltööna on välja valitud eesti autoritelt 2018. aastal ilmunud 10 originaalteost kuues erinevas kategoorias. Hääletada saavad kõik raamatusõbrad jaanuari lõpuni aadressil
apollo.ee/parimadraamatud
„Eelmisel aastal saime rahvahääletuse tulemusena teada, et viimase saja aasta parimaks raamatuks peab eesti rahvas Oskar Lutsu “Kevadet”. Sel aastal jätkame aasta vaates parima raamatu valimise traditsiooni, tuues pildile…
Eesti keele aasta 2019 avaüritusena korraldavad Eesti Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakond konverentsi “Eesti riigikeele sajand”.
Konverents toimub neljapäeval, 24. jaanuaril 2019 kell 12-16 Eesti Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6, Tallinn).
Avasõnad Teaduste Akadeemia presidendilt akadeemik Tarmo Soomerelt. Tervitused Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Mailis Reps.
Ettekanded:
“Eesti keel kui hariduskeel” – Martin Ehala, Tartu Ülikooli professor
“Eesti keel kui rahvusvaheline rahvuskeel” – Raimo Raag, Uppsala…
Riigi kultuuripreemiate komisjonile esitati tähtajaks ehk 10. jaanuariks 2019 ühetekokku 89 ettepanekut loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks. Neist 38 olid esitatud preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Möödunud aasta silmapaistva loomingu eest laekus 51 esildist loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimise kohta.
Kandidaadid preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest:
Tõnis Mägi – muusik. Esitajad Tartu Linnavalitsus ja Teater Vanemuine;
Ester Pajusoo – näitleja. Esitaja Eesti Draamateater;
Tõnu Kark – näitleja. Esitaja Eesti Draamateater;
Priit Pedajas – lavastaja, endine Eesti Draamateatri peanäitejuht.…
Kunstnikud on oodatud esitama kolme viimase aasta loomingust kuni kolm graafikatehnikas teostatud tööd, mis on vormistatud eksponeerimiseks sobivalt.
Osalejatel tuleb end eelnevalt registreerida (https://bit.ly/2AryIeh) ja teoste vastuvõtt toimub 4.2.2019 kella 10–18 Eesti Rahvusraamatukogus.
Preemia laureaadid kuulutatakse välja Eesti nüüdisgraafika näitusel, mis toimub 7.–30.3.2019 Rahvusraamatukogu näitusesaalides.
Kunstiauhind Wiiralti preemia koosneb peapreemiast (3750 eurot) ja ergutuspreemiast (1250 eurot) ning need annab välja Tallinna Linnavalitsus Eestis resideeruvaile kunstnikele. Näitus toimub iga kolme aasta järel ja auhind…
Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (elutööpreemia) on esitatud:
Toomas Karjahärm (ajaloolane, TLÜ), Priit Kulu (materjaliteadlane, TTÜ), Anne Luik (taimekaitse ja ökoloogia, EMÜ), Ruth Mirov (rahvaluuleteadlane), Jüri Olt (põllumajandustehnika professor, EMÜ), Kristiina Ross (keeleteadlane, EKI), Peeter Saari (valgusfüüsik, TÜ) ja Tiia Tulviste (psühholoog, TÜ).
Preemiale vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja…
14. jaanuaril 2019 kuulutab Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon koostöös Eesti Kultuurkapitali ja ajalehega Postimees välja juba kolmandat korda toimuva ilukirjanduse tõlkevõistluse noortele tõlkijatele.
Võistluse eesmärgiks on leida noorte hulgas uusi talente ja innustada neid tegelema ilukirjanduse tõlkimisega. Osalema on oodatud gümnasistid, tudengid ja alla 30-aastased noored, kellel ei ole trükis ilmunud tõlkeraamatut.
Võistlusele saab esitada tõlkeid viiel suunal – inglise-eesti, soome-eesti, rootsi-eesti, eesti-vene ja eesti-seto – ja neid hindavad professionaalsetest tõlkjatest…
Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Aasta Muusikuks 2018 dirigent Risto Joosti kõrgete väärtuste kandmise ja edasiandmise eest muusikas.
Risto Joost on oma põlvkonna muusikute hulgas üks tähtsamaid kõneisikuid ja visionääre, kes paistab silma eesti heliloojate loomingu tellija ja tõlgendajana. Tema kontserdid nii dirigendi kui ka lauljana on kõrgetasemelised ja inspireerivad. Eesti Rahvusringhäälingut seob Risto Joostiga pika-ajaline koostöö, Klassikaraadio on vahendanud otseülekandes ja jäädvustanud suure osa tema kontsertidest.
Risto Joost (1980) on õppinud dirigeerimist…
18. veebruarini saab esitada Lutsu huumoripreemia kandidaate
Palamuse Kultuur kuulutab välja avaliku konkursi Oskar Lutsu huumoripreemia 2019. aasta kandidaadi leidmiseks. Konkursi eesmärgiks on ergutada Jõgeva valla inimeste huvi huumori vastu ning avaldada rahva poolehoidu ja toetust kirjutavatele humoristidele ja huumorit esitavatele näitlejatele. Preemia antakse igal aastal ühele inimesele või loomingulisele kollektiivile, kes eelmise aasta jooksul rahvast enim naerutanud. Eelistatud huumorit kirjutavad autorid.
Ettepanekuid tänavuse huumoripreemia saaja osas saab esitada e-posti aadressil kultuur@palamuse.ee…
Teaduspõhisele argumentatsioonile kutsuv algatus „Kust sa tead?“ hoiab Riigikogu valimiste-eelsel perioodil poliitikute lubadustel silma peal ja ootab kodulehel www.kustsatead.ee ka poliitikahuviliste vihjeid juhtumitest, kus poliitikute väited ei lähtu fakti, tõendus- või teaduspõhistest argumentidest.
Algatuse peaeesmärk on Riigikogu valimisaastal tõsta esile kuivõrd oluline on tõestada seda, mida väidad. Algatusega liitunud soovivad seeläbi muuta valimiskampaania targemaks ning läbipaistvamaks. Lihtsat ja tõhusat küsimust „Kust sa tead?“ saab kasutada alati, et küsida selgitust ja täiendavaid…
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2018. aasta keskkonnateoks Postimehe ja Sirbi keskkonnarubriigid. Keskkonnakirve said keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp vääriselupaikade kaitse takistamise eest.
Tegu keskkonnarubriikidele
Alates 2018. aasta juulist alustas ajalehes Sirp ilmumist arvamusveerg “Ökoloogika”, mis on hea näide keskkonnateemade põhjalikust ja pädevast kajastusest ajalehes. Möödunud aastast pühendub kord nädalas keskkonnateemadele ka Postimehe rubriik “Meie Eesti”. Keskkonnarubriikide puhul väärib tunnustust eelkõige nende olemasolu üle pika aja ning võimalus asjatundjatel neis oma…
Reedel, 28. detsembril, kogunes Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) üldkogu, et valida esmakordselt enda ridadesse uusi tegevliikmeid. Viis uut ENTA liiget valiti välja 42 kandidaadi hulgast neljas hääletusvoorus. ENTA uuteks tegevliikmeteks valiti – Jaan Aru (TÜ), Mario Kadastik (KBFI), Heli Lukner (TÜ), Helen Eenmaa-Dimitrieva (TÜ) ja Anastasiya Astapova (TÜ).
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia valis enda ridadesse uusi noorteadlasi esmakordselt. ENTA tegevliikmeks olid oodatud kandideerima alla 40 aastased doktorikraadiga Eesti teadlased, kel…
21. oktoobrist kuni 5. detsembrini 2018 oli avatud esimene Tartu Kultuurkapitali juurde loodud Ene Mihkelsoni fondi stipendiumitaotluste voor. Konkursile laekus kuus tugevat taotlust, millest valiti välja kolm 700-eurose stipendiumi saajat.
Tartu Kultuurkapitali Ene Mihkelsoni fondi nõukogu koosseisus Hasso Krull, Marju Lauristin, Arne Merilai, Mart Velsker ja Aija Sakova, otsustas stipendiumid määrata Ene-Reet Soovikule, Henrik Sovale ja Marju Taukarile.
Nii Ene-Reet Sooviku kui ka Marju Taukari projektid soovivad tegeleda Ene Mihkelsoni luule analüüsiga.…
EKLTS tõlkevõistlus 2019
Juba kolmandat aastat korraldab Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon koostöös Eesti Kultuurkapitali ja ajalehega Postimees noortele ilukirjanduse tõlke huvilistele suunatud tõlkevõistluse. Võistluse eesmärk on julgustada võõrkeeli õppivaid gümnasiste ja praeguseid ja endiseid tudengeid tõlkimisega tegelema, anda neile võimalus end tõlkijana proovile panna ning saada tehtud tööle tagasisidet kogenud tõlkijatelt.
Reeglid
● Ootame võistlusel osalema gümnasiste, üliõpilasi ja kuni 30-aastaseid noori, kellel ei ole trükis ilmunud tõlkeraamatut. Seto keelel vanusepiirangut ei…
13.-15. detsembril toimub Tartus järjekorras juba neljas rahvusvaheline konverents sarjas „Itineraries in translation history“ (Marsruute tõlkeloos). Seekordne konverents on pühendatud teatri ja teiste etenduskunstide tõlkega seotud probleemidele. Teatritõlget on sageli peetud kõige keerulisemaks valdkonnaks tõlkeloo uurimisel ning sageli jääbki see tõlkelugudest täielikult välja. Konverentsil võetakse luubi alla kõige erinevamad etenduskunstide tõlkimisega seotud küsimused: esitusele tuleb näiteks nii audiovisuaalse tõlke kui teatritekstide tõlke ajaloole, strateegiatele, uurimismetodoloogiatele, tõlg-itavusele, esitatavusele ja paljudele teistele teemadele pühendatud ettekandeid. Lisaks…
Detsembri alguses selgus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kunstikonkursi võidutöö, millest saab peatselt valmivat kontserdi- ja teatrimaja ehtiv kunstiteos. Konkursile laekus kokku 30 kavandit, millest auhinnaliseks tunnistas žürii kolm tööd.
Võidutööks osutus klaasikunstnik Maret Sarapu kavand pealkirjaga “Esimene keel”.
Žürii hinnangul toob võidutöö kontserdi- ja teatrimajja olulise kunstilise väärtuse, kasutades optimaalselt olemasolevaid võimalusi. Vitraaž, mis kulgeb läbi kahe korruse, muudab olustikku sidusamaks. Žürii nõuandvate liikmete sõnul paigutub ideekavand hoone kõige avalikumasse ruumitsooni publiku,…
Tartus tähistati reedel, 7. detsembril, 80 aasta möödumist „Arbujate“ ilmumisest ning anti neljandat korda välja Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind. Auhinna võitis Elle-Mari Talivee arvustusega „Serafima ja Hariton“, mis ilmus ajakirjas Keel ja Kirjandus (2018, nr 7).
Elle-Mari Talivee arvustus on kirjutatud Vahur Afanasjevi romaanile „Serafima ja Bogdan“. Talivee sõnul on Afanasjevi romaan eriline kirjandussündmus – niisamuti on žürii hinnangul eriline kirjandussündmus tema arvustus.
Elle-Mari Talivee töötab Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonna…
1 minut
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
L’Oréali Baltikumi stipendiumiprogrammi Naised teadues tseremoonia Riias, 2018.Foto Janis Salins
Maret Sarapu kavand “Esimene keel”.