Uudised

  • Kultuuritöötajate pikett 15. oktoobril riigikogu ees

    Kultuuritöötajate pikett 15. oktoobril riigikogu ees

    15. oktoobril kell 15 kogunesid kultuurivaldkondade töötajad ja erinevate loomeliitude esindajad riigikogu ette piketile, et protestida ebaproportsionaalse kärpe vastu. Kultuurivaldkonna kärbe moodustab 10,16% kogu plaanitavast kärpest, samas kui kultuuri osa eelarvest on vaid 1,77%. Piketiga on oma toetuse avaldamiseks ühinemas ka Eesti õpetajaskonna esindajad.
    16. oktoobril toimub riigikogus järgmise aasta riigieelarve esimene lugemine. Piketi peakorraldajate sõnul on mõistetav, et hetkeprioriteet on julgeolek, kuid kärpeplaanis esitatud arvuliste mõõdikute ja näitajate kahanemine lähiaastatel…
  • Marje Taska pühendusnäitus Reet Varblasele Jaani kiriku galeriis

    Marje Taska pühendusnäitus Reet Varblasele Jaani kiriku galeriis

    2. oktoobril kell 17 avati Tallinnas Jaani kiriku galeriis Marje Taska pühendusnäitus Reet Varblasele – “Täht, rist ja tammetõru”. Näitus jääb avatuks 28. oktoobrini.
    Marje Taska mitmetahuline sümbolistlik näitus on pühendatud tema sõbrale ja töökaaslasele, meie seast hiljuti lahkunud kuraatorile, ajakirjanikule ja galeristile Reet Varblasele. Avamise rituaalse osa läbiviimisel osalevad bariton Reinhold Rutks ja organist Maris Tammsalu.
    Täht ja rist sümboliseerivad justkui elu ja surma, aga pöördvõrdelisena saab tähest teispoolsus, mille suunas…
  • Eesti teaduste akadeemia presidendiks valiti Mart Saarma
    Mart Saarma
    Reti Kokk

    Eesti teaduste akadeemia presidendiks valiti Mart Saarma

    Tänasel Eesti teaduste akadeemia üldkogu istungil valisid akadeemia liikmed uueks akadeemia presidendiks Mart Saarma.
    Hääletamisel osalenud 51st akadeemikust toetas Mart Saarma kandidatuuri 47. Valituks osutumiseks läks vaja 30 häält.
    Mart Saarma tõi esile, et teaduste akadeemia tähtsaim ülesanne on hoida kõrgel Eesti teaduse lippu. „Eesti teadus on kõrgetasemeline paljudel aladel eriti alusuuringutes. Eesti teaduste akadeemia presidendina tahan veelgi tõsta Eesti teaduse kvaliteeti, pöörates rohkem tähelepanu innovatsioonile ning otseselt Eesti arenguga seotud uurimistöödele.…
  • Kutsu sügisel keeletoimetaja külla!

    Kutsu sügisel keeletoimetaja külla!

    Eesti Keeletoimetajate Liit alustas tänasest juba seitsmendat korda keeletoimetaja eriala tutvustavat ning sellega ühtlasi ilusat ja selget eesti kirjakeelt toetavat kampaaniat „Kutsu keeletoimetaja külla!“. Ettevõtetel, kes pole varem keeletoimetaja teenust kasutanud, on seda tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusele võimalik oktoobris ja novembris tasuta proovida.
    Kampaaniat on sügiseti korraldatud alates 2019. aastast. Selle eesmärk on tutvustada laiemalt keeletoimetaja tööd ja näidata, kuidas selge ja ladus tekst saab kaasa aidata nii ettevõtte…
  • Alanud on nimekonkursi „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2024“ rahvahääletus

    Alanud on nimekonkursi „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2024“ rahvahääletus

    Seekord selgub lisaks tavapärasele žürii tehtud otsustele ka kategooriaülene rahvalemmik.
    Konkursile esitatud rekordilise 100 kandidaadi hulgast pääses žürii eelvaliku põhjal rahvahääletusele 30 ettevõtte- ja domeeninime ning kaubamärki.
    Hääletus kestab 14. oktoobrini siin: www.internet.ee/ehe-eesti-2024
    Rahvahääletusele pääsenud nimed ja kaubamärgid (juhuslikus järjestuses):
    Harjake (õpilasfirma)
    Segakoor HUIK! (vabaühendus)
    Suhvel (õpilasfirma)
    visioonipartnerid.ee (.ee lõpuga domeeninimi)
    Rammel (õpilasfirma)
    Obadus OÜ (tootmisettevõte)
    Hingelood OÜ (teenindusettevõte)
    UMA MEKK (kaubamärk)
    Progepisik OÜ (haridus- ja kultuuriasutus)
    Iseasi OÜ (teenindusettevõte)
    Sõna ja Tegu (vabaühendus)
    Nöösker OÜ (tootmisettevõte)
    Saare KEK muuseum MTÜ (haridus- ja kultuuriasutus)
    Hoog (kaubamärk)
    Helimelu OÜ…
  • Eesti Rahvusmeeskoori juhina alustab Saale Fischer

    Tänasest, 1. oktoobrist alustab Eesti Rahvusmeeskoori juhina tööd Saale Fischer.
    Ettepaneku asuda Eesti Rahvusmeeskoori tegevjuhiks tegi Saale Fischerile Eesti Kontserdi juht Kertu Orro. „Eesti Rahvusmeeskoor on maailmalavadel hinnatud ja oodatud esineja. Kooril on muusikaliselt väga kõrge tase ning kaalukas roll Eesti koorilaulutraditsioonide hoidja, kandja ja populariseerijana. Selle kõige haldamine nõuab väga head organiseerimisvõimet ja süstemaatilist tööd. Saale Fischeril on rikkalikud kogemused nii muusikuna kui ka ansambli Floridante eestvedajana. Tema kasuks räägib asjaolu,…
  • Rahvusvahelisel muusikapäeval jagati muusikapreemiaid
    Arete Kerge
    Harri Rospu

    Rahvusvahelisel muusikapäeval jagati muusikapreemiaid

    Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Eesti Muusikanõukogu tunnustasid rahvusvahelisel muusikapäeval muusikamaastiku parimaid. Koos anti preemiad välja seitsmeteistkümnendat aastat järjest.
    Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustas aastapreemiatega hooajal 2023/2024 enim silma paistnud muusikategelasi. Tänavu anti välja 10 aastapreemiat ning 3 tunnustuspreemiat. Traditsioon pärineb aastast 1995.
    Helikunsti Sihtkapitali juhi Tiia Tederi sõnul on rõõm tunnustada muusikuid kõrge kullaprooviga loomingu eest. “Preemiad pälvivad noored muusikud, kelle musitseerimine läheb publikule korda ja kelle loominguline tegevus ületab Eesti…
  • Teatriliit korraldab 24. septembril piketi kultuuritöötajate palga külmutamise ja valdkonna kärpe vastu

    Eesti teatrirahvas koguneb teisipäeval, 24 septembril kell 9 Stenbocki maja ette avaldama meelt kultuuritöötaja põhipalga külmutamise vastu. Piketi põhjendusena tuuakse asjaolu, et kultuuritöötajate palgad on hoolimata arengukavast ja eesmärkidest igal aastal maha jäänud riigi keskmisest ning kõrgharidusega, spetsiifiliste erialaoskustega inimene peab saama õiglasemat palka.
    Olgugi, et teatrit Eestis armastatakse ja külastusi on palju (viimasel aastal tehti Eestis üle 1,3 mln teatrikülastust), jääb palk kõvasti alla Eesti keskmise. Kõrgharidusega kultuuritöötaja põhipalk on…
  • Eesti Rahvuskultuuri Fond jagab stipendiumideks ja toetusteks 350 000 eurot

    Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond alustas 1. septembril taotluste vastuvõttu stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks. 2024. aastal tuleb jagamisele 350 tuhat eurot 125-st allfondist ning avalduste vastuvõtt kestab 15. oktoobrini.
    Fond toetab üksikisikuid stipendiumidega õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks. Organisatsioonidele eraldatakse toetust eesti rahvuskultuuri arendamise, säilitamise ja edasikandmise seisukohalt oluliste projektide algatamiseks ja finantseerimiseks.
    Eesti Rahvuskultuuri Fond oma tegevusaja jooksul stipendiumideks ja toetusteks eraldanud juba üle 6 miljoni euro.
    “Mul on heameel tõdeda,…
  • Aasta kirjanik on Urmas Vadi romaaniga „Kuu teine pool”
    Eesti Kirjanik 2024 Urmas Vadi
    Liis Lainemäe

    Aasta kirjanik on Urmas Vadi romaaniga „Kuu teine pool”

    10. augustil Alatskivil Liivi Muuseumis toimunud festivalil Eesti Kirjanik 2024 pälvis aasta kirjaniku tiitli Urmas Vadi romaaniga „Kuu teine pool”. Aasta kirjanikuks valiti Vadi juba teist korda, varasemalt aastal 2013 romaaniga “Tagasi Eestisse”.
    Romaan “Kuu teine pool” jutustab meie lähiminevikust, valulikust siirdeajast ja perekondlikest taakadest, millesse tegelased tragikoomiliselt takerduma kipuvad. Igaüks püüab oma painetest vabaneda omamoodi. Vadilik absurd avaldub ses romaanis ootamatult realistlikus tegelaste hingeelu lähivaatluses, nii tunnemegi hõlpsasti ära nii…
  • Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind ootab taas kandidaate

    Kutsume kõiki üles esitama kandidaate Edvin ja Lembe Hiedeli nimelisele toimetajaauhinnale, et tõsta esile häid keeletoimetajaid. Auhind on loodud eesmärgiga juhtida tähelepanu keeletoimetaja olulisele panusele ilukirjandusliku või filosoofilise teksti keelelisel ja sisulisel õnnestumisel ning tunnustada teenekaid toimetajaid. Keeletoimetaja töö on nähtamatu, ent ometi hädavajalik selleks, et ilmunud raamat pakuks tõelise lugemiselamuse. Auhind eraldatakse pikaajalise, viljaka ja tähelepanuväärse toimetamistöö eest.
    Kandidaate võivad üles seada kõik keele ja kirjandusega seotud organisatsioonid, äriühingud ja…
  • Veelinnurahastu stipendiumi konkurss on avatud

    MTÜ Fenno-Ugria Asutus kuulutab välja 2024. aasta Lennart Meri Veelinnurahva rahastu stipendiumikonkursi tähtajaga 15. september 2024. Stipendiumile saavad kandideerida kuni 35-aastased noored,  kes on paistnud silma loomingulisuse ja üldkasuliku tegevusega soome-ugri rahvaste hüvanguks.
    Veelinnurahva stipendiumi suurus on juhatuse otsusega käesoleva aasta 9. juulist 1000 eurot. Stipendiumi ühele või enamale noorele määrab rahastu viieliikmeline nõukogu, lähtudes taotleja erialalisest edukusest ja tema üldkasulikust tegevusest. Stipendiumi saaja kuulutatakse välja oktoobrikuus hõimupäevade ajal.
    Stipendiumi saamiseks tuleb…
  • Selgusid “Ela ja sära” stipendiaadid

    Eesti Kultuurkapital eraldas viisteist “Ela ja sära” stipendiumi aastaks 2024-2025.
    Stipendium “Ela ja sära”, suurusega 20 000 eurot aastas, pakub kõrgvormis loomeinimestele võimalust pühenduda oma erialale. Stipendiumile võisid kandideerida kõikide Kultuurkapitalis esindatud valdkondade professionaalid. Sihtkapitalide nõukogud valisid 148 kandidaadi hulgast välja 15 stipendiaati.
    Stipendiaadid on:
    Arhitektuur
    Liis Lindvere
    Triin Tõrs-Ojari
    Audiovisuaalne kunst
    Anna Hints
    Priit Tender
    Helikunst
    Maria Faust
    Marianna Liik
    Kehakultuur ja sport
    Gunnar Press
    Kaarel Zilmer
    Kirjandus
    Elo Viiding
    Piret Jaaks
    Kujutav ja rakenduskunst
    Karel Koplimets
    Rael Artel
    Näitekunst
    Rea Lest-Liik
    Maria Metsalu
    Rahvakultuur
    Made Uus
    Eelmiste aastate „Ela ja sära“ stipendiaadid.  
  • Eesti Kultuurkapital kutsub osalema esseekonkursil „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat“

    Eesti Kultuurkapital loodi 5. veebruaril 1925. Seoses Kultuurkapitali 100. sünnipäeva tähistamisega kutsume jagama oma mõtteid ja kuulutame välja esseekonkursi „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat“.
    Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa: „Kultuurkapitalil on meie kultuurielu igapäevases, nii öelda jooksvalt töös hoidmisel, oluline roll. Kultuurkapital ei saa kujundada pika mõjuga kultuuripoliitilisi otsuseid, aga oma sajandal sünnipäeval saame kutsuda ärksaid inimesi mõtlema ja kirjutama sellest, milline võiks olla Eesti kultuuripoliitika pikaajaline vaade. Ehk aitavad need kirjatööd…
  • Kultuurkapital ootab taotlusi „Ela ja sära“ stipendiumile

    Kultuurkapital ootab 20. maini taotlusi „Ela ja sära“ stipendiumile, mis on mõeldud kõrgvormis loomeinimestele erialaseks pühendumiseks ja enesetäiendamiseks.
    Igal aastal antakse välja kuni 16 „Ela ja sära“ stipendiumi – igas Kultuurkapitali valdkonnas kaks. Stipendiumi suurus on 20 000 eurot aastas. Stipendium makstakse välja võrdsetes summades, neljal korral aastas, alates jooksva aasta oktoobrist.
    Stipendiumile saavad kandideerida kõigi Kultuurkapitali valdkondade professionaalid. „Ela ja sära“ stipendiume määravad sihtkapitalid laekunud taotluste alusel.
    Stipendiumi saab taotleda vaid kord…
  • Globaalmuutuste akadeemikuks valiti Ülo Mander
    Ülo Mander
    Andres Tennus / Tartu Ülikool

    Globaalmuutuste akadeemikuks valiti Ülo Mander

    Tänasel Eesti teaduste akadeemia üldkogu aastakoosolekul valiti globaalmuutuste valdkonna akadeemikuks Ülo Mander.
    Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor ning loodusgeograafia ja maastikuökoloogia õppetooli juhataja Ülo Mander on kaasaja silmapaistvamaid maastikuökoloogia ning keskkonnateaduste arendajaid Eestis. Ta on pühendanud kogu oma senise teadlaskarjääri maastike ainevoogude ja laiemalt maastike ökoloogia uurimisele ning selle parendamiseks sobilike ökotehnoloogiliste võtete arendamisele. Läbi ökoloogia ja inseneriteaduste integratsiooni on ta oluliselt avardanud ja süvendanud võimalusi…
  • Oodatakse ettepanekuid riigi kultuuristipendiumide määramiseks 

    Kultuuriministeerium ootab kuni 15. maini ettepanekuid riigi kultuuristipendiumide määramiseks. Stipendium toetab peamiselt õpinguid välisriigis ning võimalusel kaalukaid kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi. Sel aastal antakse välja 20 stipendiumit, ühe stipendiumi suurus on 2300 eurot. 
    „Kogemus teistest kultuuriruumidest on oluline osa noore loovisiku kujunemises ning enese kultuurilises määratluses. Välisülikoolides loodud teadustöödest saadud uued mõtted ja perspektiivid rikastavad oluliselt meie kultuurikeskkonda. Kultuuride ning ülikoolide vahelist dialoogi toetavat stipendiumit on meie tudengid alati aktiivselt…
  • Konkurss “Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2024”

    “Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2024”: emakeelepäeval algab juba üheksandat korda kaunimate eestikeelsete ettevõttenimede konkurss
    Tänasel emakeelepäeval kuulutab Emakeele Selts koos Eesti keelenõukogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Keeleameti, Eesti Interneti Sihtasutuse ja Patendiametiga välja ettevõttenime võistluse “Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2024”. Sel aastal saab esimest korda esitada kandidaate ka kaubamärgi kategoorias.
    Võistlusega soovitakse juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid. Ettevõtmine sai…
  • Selgus Gustav Suitsu luulepreemia laureaat
    Aliis Aalmann
    Alar Madisson

    Selgus Gustav Suitsu luulepreemia laureaat

    Eesti Kirjandusmuuseumis kuulutati tänasel emakeelepäeval välja selleaastase Gustav Suitsu luulepreemia laureaat, kelleks on Aliis Aalmann oma luulekoguga „Väe võim“.
    Žürii hinnangul on Aliis Aalmanni luulekogu „Väe võim“ alliksaarelikult ja alverlikult poeetiliselt rikas, kannab Gustav Suitsu luulekvaliteeti ning taastoob rahvaluule poeetika luulesse.
    Preemia andis laureaadile üle Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski.
    Aliis Aalmann ja tema luulekogu “Väe võim” on autori teine raamat, kus ürgsetest lauludest inspireeritud poeesia kõlab väga veenvalt.
    “Ma lasin rahvalaulul ennast kanda”, on…
  • Selgusid Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhindade laureaadid

    Kultuurkapital tähistas emakeelepäeva traditsiooniliselt kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaatide väljakuulutamisega. Kirjanike Maja musta laega saalis avalikustati 2023. aasta luule, proosa, ilukirjanduse ja mõttekirjanduse tõlke, lastekirjanduse, esseistika, artikli ja venekeelse autori auhinnad.
    Laureaatide valiku tegid Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali poolt nimetatud žüriid.
    Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2023. a aastaauhindade põhižürii koosseisus Katrin Laur (esimees), Saara Liis Jõerand, Igor Kotjuh, Indrek Ojam ja Katrin Raid valis aastaauhinna laureaatideks järgmised autorid ja teosed:
    PROOSA
    Meelis Friedenthal, „Punkti ümber“
    LUULE
    Jüri Kolk, „Fuuga“
    2023…
  • Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi juhina jätkab Kai Lobjakas
    Kai Lobjakas
    Rene Suurkaev

    Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi juhina jätkab Kai Lobjakas

    Täna asutatava Sihtasutuse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum juhatuse liikmeks valiti senise riigimuuseumi juht Kai Lobjakas. Sihtasutus alustab tegevust 1. mail.
    „Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi 11 aastat juhtinud Kai Lobjakal on märkimisväärne juhtimiskogemus ning põhjalikud erialased teadmised. Valikukomisjonile paistis silma tema avatus lähenemises nii muuseumi edasisele tööle, arenguvõimalustele kui ka koostööle teiste partneritega,“ ütles konkursikomisjoni esimees, ministeeriumi nõunik kultuuriväärtuste asekantsleri ülesannetes Märt Volmer.
    „Muuseumil on rohkelt potentsiaali, mida veel avada. Pean oluliseks,…
  • Vikerraadio kutsub 14. märtsil taas e-etteütlust tegema

    Vikerraadio kutsub 14. märtsil taas e-etteütlust tegema

    Emakeelepäeva üks tähtsündmusi, Vikerraadio e-etteütlus toimub neljapäeval, 14. märtsil kell 10.25. Tänavune e-etteütlus vaatleb kultuuriloolise nurga alt hariduspoliitilisi sõlmküsimusi.
    Algselt ühekordse ettevõtmisena mõeldud e-etteütlus kannab sel aastal juba järjekorranumbrit 17. Emakeelepäeval ootab Vikerraadio kõiki kaasa tegema algusega kell 10.25, kui raadioeetris loetakse tekst esmakordselt ette. Kuuldav tekst tuleb kirjutada etteütluse lehele, mis aktiveerub sama päeva hommikul. Teksti loetakse Vikerraadios ette korduvalt ning seda saab esitada kuni kella 11-ni.
    E-etteütlust on võimalik kaasa…
  • Asutatava Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum juhiks saab Karen Jagodin
    Karen Jagodon
    Judita Jukne

    Asutatava Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum juhiks saab Karen Jagodin

    Märtsikuus asutatava Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum juhatuse liikmeks valiti senine okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu tegevdirektor ja juhatuse liige Karen Jagodin. Jagodin alustab tööd 1. juunil.
    „Karen Jagodinil on väärtuslik kogemus muuseumitööst ja arhitektuurivaldkonnast ning tugev nägemus muuseumi tegevusvälja laiendamise osas, seda näiteks arhitektuuriorganisatsioonide ja teiste partneritega koostöö tegemisel. Tervitame tihedas konkursis valitud uut juhti ning oleme tänulikud Triin Ojarile, kes on viimase kümne aasta jooksul viinud muuseumi taseme väga kõrgele…
  • Selgusid aasta kultuurisõbrad ja aasta kultuurikorraldaja
    Manuses foto aasta kultuurisõpradega ja aasta kultuurikorraldajaga.
    Joonas Sisask

    Selgusid aasta kultuurisõbrad ja aasta kultuurikorraldaja

    Kultuuriministeerium andis täna, 15. veebruaril üle konkursi „Kultuurisõber 2023“ tunnustused, millega tänatakse kultuurivaldkonda rahaliselt või oma tegudega panustanud ettevõtteid ja metseene. Aasta kultuurisõbra tiitli pälvisid Siiri Tamm ja Harviker OÜ, Iute Group AS ning OÜ Telliskivi Maja ja Jaanus-Janek Juss. Aasta kultuurikorraldaja tunnustuse sai Paavli Kultuurivabriku eestvedaja Roman Demtšenko.
    „Ma soovin väga, et kogu ühiskond mõistaks: kultuur ei ole kulurida eelarves, vaid aitab kaasa üldisele heaolule. Mida rohkem on meil…
Sirp