Selgusid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiate nominendid. Preemiate kandidaadid valisid välja kirjanduse sihtkapitali nimetatud žüriid, kes hindasid eelmisel aastal ilmunud tekste 11 kategoorias.
Aastapreemiate laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil. Preemiafondi suurus on 52 000 eurot.
Põhižürii, kuhu kuulusid Rebekka Lotman, Priit Kruus, Ene Paaver ja Elle-Mari Talivee, valis aastaauhindadele kandideerima 5 kategoorias 29 teost.
„Möödunud kirjandusaasta avas õnnestunult proosažanri mitmekesisust: ilmusid monumentaalsed üle põlvkondade kulgevad romaanid, omanäoline miniatuur- ja…
Valitsus otsustas tänasel, 8. veebruari istungil kiita heaks kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku riiklike kultuuripreemiate määramiseks. Preemia pikaajalise väljapaistva tegevuse eest pälvivad kirjanik Aino Pervik, lavastaja Merle Karusoo ning vaibakunstnik Anu Raud.
Kirjanik Aino Pervik (Raud) on esitaja Eesti Lastekirjanduse Keskuse tõdemusel paljude eestlaste lapsepõlve lemmikkirjanik. Ta on kinkinud unustamatuid hetki Kaari, Kunksmoori, Arabella ja paljude teiste tegelaste seltsis. Samamoodi suudab ta köita tänapäeva lapsi, lugegu nad Paulast, Klabautermannist, Sinivandist või Hädaoru kuningast.…
Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati Mall Hiiemäele ja Agu Laisale. 50 000 euro suuruse teaduspreemia väljapaistva avastuse eest pälvis Ahto Buldas.
Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiiemäe on eesti silmapaistvamaid rahvaluuleteadlasi, kes on üle poole sajandi tegelenud eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega. 1960. aastatel uuendas ta oluliselt eesti folkloristikat, selgitades oma teadustöödes, kuidas rahvajutud tekivad ja levivad elavas jutustamistraditsioonis.…
EKL menukid_2017
Eesti Kirjastuste Liidu liikmete 2017. aasta enimmüüdud raamat oli TEA entsüklopeedia eriväljaanne „Eesti Vabariik 100“ (koostaja TEA entsüklopeedia toimetus)
Väljaandjaks oli TEA kirjastus, läbimüük 6 277 eksemplari (mitte-ilukirjanduse valdkond).
Teine oli Heiki Raudla koostatud „Heade mõtete raamat“, väljaandja kirjastus Varrak, läbimüük 6 009 eksemplari (ilukirjanduse valdkond).
Kolmas Mart Laari koostatud „Eesti suured armastuslood“, väljaandjaks samuti kirjastus Varrak, läbimüük 5 715 eksemplari (ilukirjandus).
Lasteraamatute hulgas oli populaarseim Pilvi Kula koostatud „Valmistume kooliks. Töövihik 1“.…
2. veebruaril algusega kell 19.00 anti Kultuurikatlas pidulikul auhinnagalal üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad eelmise aasta silmapaistvamaile kultuuri- ja sporditegelastele.
Igas Kultuurkapitali valdkonnas kuulutati välja peapreemia ja elutööpreemia laureaadid, lisaks anti üle kehakultuuri ja spordi, kujutava ja rakenduskunsti, rahvakultuuri ning audiovisuaalse sihtkapitalide aastapreemiad, kokku 58 preemiat.
Eesti Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks tõi välja, et alates 1994. aastast on Kultuurkapital toetanud kultuuri ja sporti kokku ligi 332 miljoni euroga. „Selline võimas panus tähistab Eesti…
Kolmapäeval, 31. jaanuaril tähistab teaduste akadeemia oma 80. juubelit.
Kell 11.00 algab aktus Riigikogu konverentsisaalis. Ettekannetega esinevad Erki Tammiksaar (Eesti teaduselu enne akadeemiat), Karl Pajusalu (Eestlus ja Akadeemia) ning Tarmo Soomere (Akadeemia panustamas õmblusteta ühiskonda).
Pärast aktust on teaduste akadeemia saalis pidulik vastuvõtt, kus avatakse 1938. aastast pärit akadeemia uksesilt ja antakse välja kolm ajaloolist tunniskirja, millega väärtustatakse akadeemia häid sõpru.
Akadeemia president Tarmo Soomere: “Akadeemia vajalikkuse üle diskuteeriti omariikluse algusest peale. Tegudeni…
Selgusid 2018. aasta riiklike teaduspreemiate nominendid. Preemiate kätteandmine toimub 20. veebruaril.
Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (elutööpreemia) on esitatud: Mall Hiiemäe, Mihkel Kaljurand, Agu Laisk, Anne Luik, Tõnis Pehk, Raimo Pullat, Enno Reinsalu.
Preemiale vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest on esitatud:
Ahto Buldas – E-ühiskonna alustehnoloogiad
Andres Metspalu –…
Riigi kultuuripreemiate komisjonile esitati tähtajaks ehk 10. jaanuariks 2018 ühetekokku 98 ettepanekut loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks. Neist 37 olid esitatud preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Möödunud aasta silmapaistva loomingu eest laekus 61 esildist loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimise kohta.
Kandidaadid preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest:
· Arvo Valton (Vallikivi) – kirjanik. Esitajad Jaan Kaplinski ja Fenno-Ugria Asutus;
· Ester Pajusoo – näitleja. Esitaja Eesti Draamateater;
· Tõnu Kark – näitleja. Esitaja…
Eesti naisteadlased on alates 22. jaanuarist 2018 oodatud kandideerima L’Oréal Balti stipendiumile For Women in Science.
Nagu eelmisel, nii ka käesoleval aastal antakse Eestis välja üks 6000-eurone stipendium alla 40-aastasele doktorikraadiga naisteadlasele uuringuteks loodus- ja tehnikateaduste ning füüsika vallas või nendega seotud teadusaladel.
Eestist esitatud taotlusi hindab Eesti Teaduste Akadeemia poolt moodustatud komisjon. Lõpliku otsuse teeb stipendiumiprogrammi nõukogu (Fellowship Board), kuhu kuuluvad L’Oreal Balti regiooni, akadeemia ja UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni esindajad.
Taotluste…
Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub kõiki Eestimaa lapsi valima oma lemmikkirjanikku ja raamatukunstnikku. Kuni 16-aastasi lapsi oodatakse hääletama raamatukogudes või elektrooniliselt aadressil www.elk.ee.
Lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone: „Nukitsa konkurss on eesti lastekirjanduse suursündmus, mis kutsub lapsi valima oma lemmikuid viimastel aastatel ilmunud lasteraamatutest. See on kõige vahetum tagasiside lugejatelt ning võimalus väljendada oma tänu ja kiitust meie lastekirjanikele ja illustraatoritele. Ootame kõiki andma oma panust, et võimalikult paljud lapsed osaleksid konkursil…
Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu otsustas anda personaalse uurimistoetuse 42-le 2018. aastal algavale järeldoktori-, stardi- ja rühmaprojektile. Uute uurimistoetuste aastane rahaline kogumaht on 3,79 miljonit eurot.
Rahvastiku kestlikkus, raseduse katkemise geneetilised põhjused, kliimamuutuste mõju metsahaigustele ning taastuvenergiaallikate vooluvõrguga liitmise parandamine – need on vaid mõned näited probleemidest, mida uurimistoetuse saajad hakkavad lahendama.
Suurema osa personaalsete uurimistoetuste 2018. a eelarvest moodustavad juba varem alanud uurimisprojektid. Lisaks 42 uuele alustavale projektile tehakse teadusuuringuid veel 188 varem…
Haridus- ja Teadusministeerium on kuulutanud välja konkursi 2017. aasta parima keeleteo selgitamiseks, kandidaate saab esitada 21. jaanuarini.
Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada ministeeriumi kodulehel https://www.hm.ee/et/2017-aasta-keeleteo-konkursi-kandidaatide-esitamine või e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (aadressil haridus- ja teadusministeerium, Munga…
Alanud on noortele tõlkijatele suunatud ilukirjanduse tõlkevõistlus, mida korraldab Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon koostöös Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Postimehega. Võistluse eesmärgiks on leida noorte tõlkehuviliste hulgast uusi talente ja innustada neid tegelema ilukirjanduse tõlkimisega. Osalema on oodatud gümnasistid, tudengid ja alla 30-aastased noored, kellel ei ole trükis ilmunud tõlkeraamatut.
Võistlusele saab esitada tõlkeid neljast keelest – inglise, hispaania, saksa, ladina – ja neid hindavad professionaalsetest tõlkjatest ja toimetajatest koosnevad…
Kultuurilehe Sirp laureaadid eelmisel aastal ilmunud tekstide eest on Rebeka Põldsam, Johannes Saar, Heili Sepp ja Mihhail Trunin.
Rebeka Põldsami tekstidest, neist enamik ilmunud tema autorirubriigis „Roosa müts“, hakkavad ennekõike silma sellised teemad nagu võrdsus – peale soost tingitute ka sissetuleku ja ressurssidele ligipääsu mõttes –, neoliberalismi kriitika, aga ka (enese)kriitiline vaade nn vasakintellektuaalidele ning kindaheited nüüdiskunstiväljale. Ta on kirjutanud: „Kui üldiselt on totrustest möödavaatamine hea strateegia nende sisu mahavaikimiseks, siis…
Täna, 19. detsembril alustati Vaba Lava Narva teatrikeskuse ehitustegevusega. Teatrikeskus valmib 2018. aasta novembrikuus ja see rajatakse endise nõukogudeaegse Baltijetsi sõjatehase administratiivhoonesse, aadressile Linda 2.
Vaba Lava Narva teatrikeskusesse on planeeritud ligi 220-istekohaga black-box tüüpi teatrisaal koos abi- ja kontoriruumidega, Eesti Rahvusringhäälingu tele- ja raadiostuudio, kohaliku lasteteatri Ilmarine saal ning kohviku- ja galeriiala. Vaba Lava Narva teatrikeskuse projekteerija on arhitektuurifirma Allianss Arhitektid ning ehitaja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg.
SA Vaba Lava…
Tartus anti täna õhtul anti kolmandat korda välja Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind. Auhinna võitis Berk Vaher arvustusega „Pahema jala kindad“, mis ilmus ajakirjas Looming (nr 12, 2016).
Berk Vaheri arvustus on kirjutatud Aarne Rubeni romaanile „Talvehommiku härmas kindakirjad. Mõistatuslik lugu Djatlovi kurust“. Arvustus tegeleb teosega metoodiliselt, mõtted on väljendatud selgelt ja kõik väited kriitiku poolt põhjendatud. Lugemist rikastab isikupärane keel, mis heale kriitikale omaselt ei ole aga eesmärgiks omaette.
Berk Vaher…
Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) liikmeslehtede peatoimetajad valisid täna toimunud aastakoosolekul pressisõbraks Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere ja pressivaenlaseks riigihalduse ministri ametit pidanud Mihhail Korb.
Tarmo Soomere pressisõbraks valimise puhul märkisid toimetused, et ta on avanud avalikkusele Teaduste Akadeemia aknad ja uksed. Lisaks on Tarmo Soomere väga hea suhtleja ning on teinud palju teaduse populariseerimiseks ajakirjanduse vahendusel viisil, nagu seda Teaduste Akadeemias varem ei tehtud.
Tarmo Soomere ütles, et “Sõber olla on…
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon korraldab koostöös Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja ajalehega Postimees juba teist korda noortele tõlkehuvilistele suunatud tõlkevõistluse. Võistluse eesmärk on julgustada võõrkeeli õppivaid gümnasiste ja praeguseid ja endiseid tudengeid tõlkimisega tegelema, anda neile võimalus end tõlkijana proovile panna ning saada tehtud tööle tagasisidet kogenud tõlkijatelt.
Reeglid
● Ootame võistlusel osalema gümnasiste, üliõpilasi ja kuni 30-aastaseid noori, kellel ei ole trükis ilmunud tõlkeraamatut.
● Võistlusele saab esitada tõlkeid neljast keelest:…
Kultuuriministeerium ootab 10. jaanuarini 2018 kandidaate Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ja spordipreemiate määramiseks.
Kolm kultuuripreemiat antakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest, viis preemiat 2017. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Ettepanekuid kultuuripreemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia varasemad laureaadid või omavalitsused ning teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud kultuuri- või haridusalane tegevus.
Kaks spordipreemiat määratakse elutöö eest ning kuus preemiat 2017. aasta tulemuste eest. Ettepanekuid võivad teha ministeeriumid, maavalitsused, omavalitsused, spordiorganisatsioonid ning…
Reedel, 8. detsembril selgub tänavune Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna võitja. Auhinnaõhtul räägitakse lõppevast kriitika-aastast, laureaat peab ettekande ning fs esineb luuletustega.
Auhinnale kandideerivad järgmised arvustused:
Alvar Loog, „Vari on huvitavam kui valgus“ (Rein Raua luulekogu „Unelindude rasked saapad“, Looming 2017, nr 2),
Ulrike Plath, „Klaasveranda ilma klaasita. Kolm võimalust mõista mõisakultuuri 21. sajandil“ (Tõnu Õnnepalu poeem „Klaasveranda“, Vikerkaar 2017, nr 1-2),
Joosep Susi, „Märkmeid Aare Pilve luulest“ (Aare Pilve luulekogu „Kui vihm saab…
Valituks osutusid Piret Raud, Maimu Berg ja Kätlin Kaldmaa.
Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse nimetatud valikukomisjoni kuulusid Eesti Kirjanike Liidu (Janika Kronberg, Rein Veidemann, Tiit Aleksejev), Eesti Rahvusraamatukogu (Janne Andresoo), Eesti Kirjastuste Liidu (Kaidi Urmet), Eesti Kirjanduse Teabekeskuse (Ilvi Liive) ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse (Triin Soone) esindajad.
Kultuuriministeeriumi eraldatavatest vahenditest makstava kirjanikupalga eesmärk on võimaldada kutselistele kirjanikele ja ilukirjanduse tõlkijatele pühendumist loomingulisele tegevusele.
Konkursi võitjatega sõlmitakse töölepingu seadusele vastav tööleping. Palga saaja kohustub lepingu…
Täna, 29.11.2017 tehti Soome Rahvusteatris pidulikult teatavaks tänavused kirjanduse Finlandia auhinnad. Soome parim romaan 2017 on Juha Hurme „Niemi“.
Kirjanik, teatrilavastaja ja režissöör Juha Hurme on sündinud 1959. aastal. Tänavu Finlandiaga auhinnatud teost „Niemi“ (Neem, kirjastus Teos) nimetab autor ise ka poeemiks. 448-leheküljeline romaan otsib läbi meeletu hulga kultuuriloolise materjali vastust soomlaste, aga ka meie teiste põhiküsimusele: kes me oleme, kust tuleme ja kuhu läheme.
Ilukirjanduse Finlandia saaja otsustas tänavu endine poliitik,…
Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna žürii koosseisus Hanna Linda Korp, Pille-Riin Larm, Brita Melts, Indrek Mesikepp ja Kajar Pruul valis auhinnale kandideerima järgmised arvustused.
Alvar Loog, „Vari on huvitavam kui valgus“ (Rein Raua luulekogu „Unelindude rasked saapad“, Looming 2017, nr 2),
Ulrike Plath, „Klaasveranda ilma klaasita. Kolm võimalust mõista mõisakultuuri 21. sajandil“ (Tõnu Õnnepalu poeem „Klaasveranda“, Vikerkaar 2017, nr 1-2),
Joosep Susi, „Märkmeid Aare Pilve luulest“ (Aare Pilve luulekogu „Kui vihm saab läbi.…
Betti Alveri debüüdiauhinna tänavune võitja on Madli Lippur romaaniga “June / Julien” kirjastuselt Tänapäev.
Sama teos võitis ühtlasi kirjastuse Tänapäev 2016. aasta romaanivõistluse. Madli Lippuri teose puhul rõhutati tabuteema värsket käsitlemist ning jahmatavat kontrasti romantilise stiili ja moraalselt tõrget tekitava tegevustiku vahel. Vahur Afanasjev toonitas: “Autor on võtnud endale üpris keerulise ülesande kirjutada niiöelda vaiksel häälel. Tulemus on huvitav ning andis žürii kohtumistel kõige rohkem kõneainet.”
Žürii koosseisu kuulusid tänavu Silvia Urgas,…
1 minut
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Narva teatrimaja fassaadi kavand. Allianss Arhitektid