Uudised

18. ja 19. augustil toimub Liivi Muuseumis Alatskivil kirjandusfestival Eesti Kirjanik 2017 alapealkirjaga „Kestmine – ihus ja vaimus”. Seekord arutletakse, kuidas uus eesti kirjandus peegeldab näiteks eesti rahva püsimajäämisega seotud lootusi ja änge, tegelaste isiklikke valikuid ja dilemmasid, kestmissurvet ja elusolemise mõtet. Mõistagi tutvustavad autorid oma uusi teoseid, toimub ka lasteprogramm, õhtune luuleperformance ja kontsert. Saatematerjali salvestab Raadio Ööülikool.
Festivalil osalevad järgmised autorid ja kirjandusuurijad: Vahur Afanasjev, Maimu Berg, Sveta Grigorjeva,…

Kõik keele ja kirjandusega seotud organisatsioonid ja äriühingud on oodatud esitama kandidaate Edvin ja Lembe Hiedeli nimelisele toimetajaauhinnale.
Tunnustuse eesmärk on juhtida tähelepanu toimetaja olulisele panusele ilukirjandusliku või filosoofilise teksti keelelisel ja sisulisel õnnestumisel ning tõsta esile teenekaid toimetajaid. Auhind eraldatakse pikaajalise, viljaka ja tähelepanuväärse toimetamistöö eest. Auhinna saaja otsustab žürii, mille paneb kokku Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Keeletoimetajate Liit. Eesti Kultuurkapitali toetatava auhinna suurus on 2000 eurot.
Kandidaate saab esitada…

6.–9. juulini kestva LGBT+ kultuurifestivali põhiteema ei vihja vaid kooseluseadusele. “Koos” tähistab ka koos olemist ja koos tegutsemist, aga ka koos kasvamist ja vananemist.
Rahvusvahelise festivali kavast leiab maailmakino, näituseid, õpitube, samast soost vanematega perede pikniku, mitu pidu ning esmakordselt ekskursiooni, mis avab Tallinna linnaruumi läbi LGBT+ ajaloo. “Festivali üks tipphetk on konverents, mille fookuses on Pride’ide minevik ja tulevik ning LGBT+ inimeste ja nende toetajate koostöö, et luua inimsõbralikum ühiskond.…

Oleme murega jälginud perekond Sumerate korteriga seotud arenguid.
Leiame, et olukord, millesse Eesti ühe olulisema helilooja, kultuuri- ja ühiskonnategelase perekond ja järeltulijad on sattunud, ei ole kohane ei õiguslikele ega väärtuslikele alustele, millele meie riik on rajatud. See, kuidas Sumeraid ähvardab oht jääda ilma oma elukohast, mille haldajad ja hiljem ka omanikud nad on olnud juba aastakümneid ning see, millist naeruväärset kompensatsiooni selle ilmajätmise eest neile pakutakse, meenutab paraku juba üsna…

Lastejutuvõistlus “Minu esimene raamat” toimus tänavu kaheksandat korda. Tänavusele konkursile esitati 33 käsikirja. Zürii otsustas välja anda kolm auhinnalist kohta ja ära märkida kaks tööd avaldamissooviga. Žüriisse kuulusid inimesed Eesti Lastekirjanduse Keskusest ja kirjastusest Tänapäev, lisaks Ilona Martson ajakirjast Täheke. Auhinnafondi suurus oli 3000 eurot.
I koha pälvis Kadri Lepp käsikirjaga „Tüdruk, kellel oli saladus“. Jõulupühasid linna veetma tulnud poisid avastavad, et uuel naabril on valus saladus, mida üritavad õnnelikult lahendada.…

Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel pälvis esikoha Vahur Afanasjevi käsikiri „Serafima ja Bogdan“. Lisaks otsustas žürii välja anda kaks teist kohta, mille vääriliseks valiti Eva Koffi käsikiri „Sinine mägi“ ja Triinu Merese käsikiri „Lihtsad valikud“. Lisaks auhinnalistele kohtadele märkis romaanivõistluse žürii ära Liisi Õunapuu ja Ustav-Esko Mikelsaare käsikirjad. Postimehe eripreemiaga tunnustati Taavi Kangurit.
“Auhinnatud töödest heidavad „Serafima ja Bogdan“ ning „Sinine mägi“ valgust Eesti lähiajaloole, ent nii Afanasjev kui Koff on suutnud…

Hiljuti, 19. mail oli Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi koosolek teemal “Miks on Eesti ajakirjandus kultuuri küsimus?”, misjärel jõudsime järjekordselt tõdemuseni, et ajakirjanduse igapäeva funktsioonide täitmine ühiskonnas oleneb oluliselt ajakirjanduse kui professionaalse valdkonna määratlemisest Eesti kultuuriruumis ja professionaalse ajakirjanduse edendamise toetamisest. Ajakirjanduse Sihtkapitali taastamine on auvõlg Eesti Vabariigis 1918 – 1940 töötanud ajakirjanike ees.
Ajakirjanduse Sihtkapital võimaldab kujundada stabiilse aluse hea ajakirjanduse kvaliteedi hoidmiseks. Kultuurkapitali toetus annaks võimekamatele ajakirjanikele suurema loomingulise sõltumatuse,…

Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon korraldas noortele suunatud ilukirjanduse tõlkevõistluse, mille eesmärgiks oli julgustada võõrkeeli õppivaid gümnasiste ja tudengeid tõlkimisega tegelema, anda neile võimalus end tõlkijana proovile panna ning saada tehtud tööle tagasisidet kogenud tõlkijatelt.
Võistlus kuulutati välja emakeelepäeval 14. märtsil ja laekus 147 tööd. Neist inglise keelest 72, prantsuse keelest 40, vene keelest 26 ja jaapani keelest 9. Osavõtjate profiil oli väga erinev, filoloogiatudengitest kooridirigeerimise tudengiteni, doktorantidest 10. klassi õpilasteni,…

EV100 korraldustoimkond kuulutas koostöös kunstiprogrammi koordineerivate Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega välja 30 kunstiprojekti, mida toetatakse kokku 200 000 euroga.
Võidutööd valiti välja EV100 kunstiprogrammi  “Sada kunstimaastikku” konkursile laekunud 83 taotluse hulgast. Kõik väljavalitud 30 võiduprojekti käsitlevad Eestit ja Eestiga seonduvat kaasaegse kunsti võtmes pakkudes inimestele võimalust tähistada riigi juubelit läbi kunstielamuse. Projektid leiavad aset juubeliperioodi jooksul erinevates paikades üle Eesti.
EV100 korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa sõnul on…

Septembris alustab Tartu ülikooli Vanas Anatoomikumis tööd uus kunstide keskus, mis koondab kogu valdkonna pädevuse ühte üksusesse ja hakkab koordineerima üle-ülikoolilist kunstide õpet.
Viimastel aastatel on kunstiharidus Tartu ülikoolis jagunenud peamiselt kahe struktuuriüksuse – kultuuriteaduste ja kunstide instituudi koosseisu kuuluva kunstide osakonna ning Viljandi kultuuriakadeemia vahel. Esimeses on tänaseni koolitatud peamiselt maalikunstnikke, teises muusikuid, näitlejaid, tantsijaid, valgus- ja helikunstnikke ning meistreid ja uurijaid rahvusliku tekstiili, metalli- ja ehituse valdkondades. Lisaks kannab…

Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital ootavad uusi filmiprojekte sarja “Eesti lood” tootmiseks, mis jõuavad ekraanile 2019. aastal.
Saabunud kavandite hulgast valitakse välja paljulubavamad ja intrigeerivamad filmikirjeldused ning teise vooru pääsejatel on võimalik arendada oma ideid kolm kuud. Edasijõudnute hulgast tehakse lõplik valik hiljemalt oktoobri alguses ja valitakse välja 12 filmiprojekti. Filmid toodetakse 2018. aasta jooksul ja ETV eetris näeb neid 2019. aastal.
“Eesti lugude” ideekavandite esitamise tähtaeg on 24.…

Raadioteatri põhieesmärgiks on nüüdisaegse audioesteetikaga teoste loomine ERR-i raadioprogrammidele, eesti näitlejate häälte salvestamine ning algupärase dramaturgia arendamine ja tutvustamine nii kodu- kui ka välismaal. Selleks, et avardada kuuldemängude temaatikat ja leida lisaks kogenud kirjutajatele ka uusi, andekaid ja raadiodramaturgia eripära tajuvaid autoreid, korraldab Raadioteater kuuldemängutekstide võistluse.
Võistlustingimused:
·      Ootame 5-osalisi lühivorme (ühe osa teksti eeldatav pikkus kuni 4000 tähemärki koos tühikutega) ja ka pikemaid tekste (eeldatav pikkus kuni 25 000 tähemärki koos…

Reedel algav Jazzkaar tutvustab nii maailma jazzi legende kui ka tõusvaid tähti ja Eesti muusikute paremikku.
Reedel, 21. aprillil algab 28. rahvusvaheline muusikafestival Jazzkaar, mis kestab 30. aprillini, toob siia muusikuid 22 riigist ning jõuab lisaks Tallinnale 12 paika üle Eesti. Jazzkaare linnaruumiprojekt on juba alustanud ja täna viib jazzirong muusikat Pärnu kohvikutesse, koolidesse, raamatukogusse ja haiglasse. Kolmandat aastat on Jazzkaare koduks Tallinnas Vaba Lava ja Punane Maja Telliskivi Loomelinnakus.
Jazzkaar 2017…

Eesti Kunstiakadeemia kuulutab välja konkursi teadustöötajate ametikohtade täitmiseks.
Kunstikultuuri teaduskond
Juhtivteadur 0,5 ametikohta (valdkond: kunstiteooria ja visuaalkultuuri uuringud). Tööle asumise tähtaeg 01.07.2017
Disainiteaduskond
Teadur 0,5 ametikohta (valdkond: disainist juhitud innovatsioon). Tööle asumise tähtaeg 01.07.2017.
Konkursist osavõtja peab esitama järgmised dokumendid:
avaldus rektori nimele;
haridust ja teaduskraadi kinnitav dokument ja selle lisade koopiad;
vormikohane elulookirjeldus;
teadustöö teema-plaani kolmeks aastaks;
teaduspublikatsioonide loetelu (väljavõte ETISest);
väljavõte tagasisidest kandidaadi õppetöö läbiviimise kohta akadeemias, teistes ülikoolides, koolitusasutustes jms viimase viie aasta jooksul;
kandidaadi poolt oluliseks peetavad muud…

Täna, 30. märtsil 2017 valis TÜ valimiskogu 147 häälega 210st rektoriks tagasi rakendusgeoloogia professor Volli Kalmu.
Valimiskogusse, mis koosneb nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmetest ning professoritest ja juhtivteaduritest, kuulub 250 inimest. 250 hääletussedelist jagati valimiskogule välja 215.
Esimeses voorus oli hääletuskastis 215 sedelit. Volli Kalmu poolt hääletas 113 ja Margit Sutropi poolt 97 valimiskogu liiget. Märgistamata sedeleid oli 5. Teise valimisvooru pääses Volli Kalm.
Teises valimisvoorus oli hääletuskastis 210 sedelit. Volli…

Gustav Suitsu luulepreemia laureaat 2016. a ilmunud luulekogu “Kink psühholoogile” eest on luuletaja Tõnis Vilu. Luulepreemia antakse eelmisel kalendriaastal ilmunud luuleteose või luuleteoste eest, mis on kõrgel tasemel, kannavad Gustav Suitsu luulele omaseid väärtusi ning mis on mingil moel Tartuga seotud.
Luulepreemia hindamiskomisjon koosseisus Mart Velsker, Arne Merilai, Krista Ojasaar, Carolina Pihelgas ja Asko Tamme hindasid Tõnis Vilu luulekogu ühtlaselt kõrget taset, uut kvaliteeti tema senise loomingu taustal, intellektuaalsust ja värskust.
2017.…

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žüriid kuulutasid välja aastaauhindade laureaadid.
Ilukirjanduslik proosa     Mait Vaik «Meeleparanduseta»
Luule     Vladislav Koržets «Laulud või nii»
Näitekirjandus     Paul-Eerik Rummo «Taevast sajab kõikseaeg kive»
Laste- ja noorsookirjandus     Aino Pervik «Hädaoru kuningas»
Esseistika     Hasso Krull «Mõistatuse sild»
Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest keelest eesti keelde     Riina Jesmin – Norman Manea romaani «Huligaani tagasitulek» ja Mateiu I. Caragiale romaani «Curtea-Veche kuningad» tõlked rumeenia keelest
Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde     Merike Lepasaar…

Eesti kõige kuulatavam raadiojaam Vikerraadio tähistab vähem kui kuu aja pärast oma 50. sünnipäeva, kuid veel enne juubelipidustusi korraldatakse juba kümnendat korda e-etteütluse võistlus.
2008. aasta 14. märtsil toimus kõige esimene e-etteütlus, kus osalejaid oli 277. Aastatega kasvas see arv jõudsalt, 2011. aastast loodi neli kategooriat (filoloogid, õpilased, täiskasvanud ja muu emakeelega inimesed) ning esmakordselt ületas osalejate arv tuhande osaleja piiri. Möödunud aastal oli osalejaid juba 5573. Paar aastat tagasi tuli…

Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon koostöös Tallinna Ülikooli ja Postimehega kuulutab emakeelepäeval välja ilukirjanduse tõlkevõistluse noortele tõlkijatele. Võistluse eesmärgiks on leida noorte hulgas uusi talente ja innustada neid tegelema ilukirjanduse tõlkimisega. Osalema on oodatud gümnasistid ja tudengid, kellel ei ole trükis ilmunud tõlkeraamatut.
Võistlusele saab esitada tõlkeid neljast keelest – inglise, prantsuse, vene, jaapani – ja neid hindab professionaalsetest tõlkjatest ja toimetajatest koosnevad žüriid. Võistluse täpsemate reeglitega saab tutvuda Eesti Kirjanike…

Üle mitme aasta annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum taas välja Heino Elleri nimelise muusikapreemia. Preemia laureaadiks valiti viimaste aastate heliloomingu väljapaistva taseme ja teoste edu eest noor helilooja Liisa Hirsch. Lisaks preemiale otsustati sel korral välja anda ka Heino Elleri nimeline auhind, mille pälvib Toccata Classics plaadifirma kaudu Eesti muusikat tutvustav Martin Anderson. Preemia ja auhind antakse üle 7. märtsil, Heino Elleri 130. sünniaastapäeval kell 18.00 algaval kontserdil G. Otsa…

2. märtsil 2017, Friedebert Tuglase 131. sünniaastapäeval, kuulutatakse Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas (Väikese Illimari 12) välja järjekordsed Friedebert Tuglase novelliauhinna võitjad.
Žürii koosseisus Andrei Hvostov (esimees), Jüri Kolk, Elo Lindsalu, Marika Rink ja Johanna Ross otsustas 2016. aastal avaldatud novelliloomingu eest anda auhinnad:
Mudlumile (Made Luiga) novelli „Ilma alguseta, ilma lõputa“ (proosakogu „Linnu silmad“) ja
Urmas Vadile novelli „Auhind“ (Vikerkaar 4/5) eest.
Tuglase novelliauhindu antakse välja alates 1971. aastast. Auhindu rahastab Kultuurkapital.

Sel aastal keskendub feministlik kultuurifestival Ladyfest kogukondade kokkutoomisele ja innustamisele. Festival toimub 8.–12. III 2017 ja selle põhiprogrammi raames toimuvad kontserdid, peod, näitused, töötoad, loengud ja filmiõhtud, peamiselt kultuuriklubis Kelm, Ülase 12 sotsiaalkeskuses ja artist-run-space`is Kraam.
Esinejaid leidub nii Eestist kui välismaalt, saab näha rahvusvahelist kunsti ja kohtuda tegijatega Soomest, Saksamaalt, Valgevenest ja mujalt. Festivali näitusi saab näha ka peale põhiprogrammi lõppu kuni 19. märtsini.
Festival avatakse 8. märtsil endise mänguasjade tehase…

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kuulutab välja HELILOOMINGU KONKURSI leidmaks teoseid 2019. aastal toimuva XXVII laulupeo repertuaari.
Laulupeo kunstiline juht Peeter Perens: „XXVII laulupeo kandvaks muusikaliseks ideeks on teadvustada eesti kultuuri põlvnemist kahest lähteallikast – läänemeresoome, soome-ugri kultuurist ja euroopa kultuurist. Ootame konkursil osalema teoseid, mis kannaksid laulupeo väärilist sõnumit ja võimaldaksid neid kahte lähteallikat omavahel kõrvutada või ühendada.“
Konkurss on avatud kõikidele heliloojatele. Ootame eesti või murdekeelseid kooriteoseid erinevatele kooriliikidele ning…