Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusele laekus tänavu 67 käsikirja, mille seast valib žürii parimad teosed, sealhulgas esimest korda parima tõlkeromaani, mis köidaks rahvusvahelist kirjastamisturgu.
Eesti Kirjanike Liidu esimehe Tiit Aleksejevi sõnul tuleb konkurents tihe ning lisas, et tänavuaastase romaanivõistluse uuenduseks on parima tõlkeromaani valimine, mille eesmärgiks on toetada Eesti kultuuri eksporti.
„Kui tahame oma kirjandusega välislugejateni jõuda – ja seda me ju tahame – siis on selle eelduseks väliskirjastajale arusaadavas keeles käsikirja olemasolu.…
Kutsume üles hääletama mullust keeletegu!
2016. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 28 mullust keeletegu.
Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Laureaadid tehakse teatavaks 17. märtsil Vändra Gümnaasiumis.
Avalik hääletus on alanud ja kestab 8. märtsi keskööni. Igaühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile.
Hääletada saab aadressil https://www.hm.ee/et/keeletegu2016
Valitsus otsustas kiita heaks riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku riiklike kultuuripreemiate määramiseks. Preemia pikaajalise väljapaistva tegevuse eest pälvivad dirigent Neeme Järvi, näitleja Lembit Ulfsak ning teoloog ja tõlkija Kalle Kasemaa.
Dirigent Neeme Järvi seadsid elutööpreemia kandidaadiks Eesti Riikliku Sümfooniaorkester, Järvi Festival MTÜ, Ajakirja Muusika, Eesti Muusikanõukogu, CMA OÜ (AS Artists Management) ja Eesti Heliloojate Liit. Esitajad nimetasid Neeme Järvit maailma üheks tänapäeva hinnatumaks dirigendiks, kes juhatab tipporkestreid ja teeb koostööd parimate solistidega.…
Tänavu toimub teist aastat Eesti Muusika Päevade raames uue heliloomingu preemia üleandmine parimale eelneval aastal maailmaesiettekandel esitatud teosele, mille autor on eesti helilooja. Tegemist on uue muusika kontekstis märgilise tähendusega sündmusega, mille puhul eraettevõte toetab eesti nüüdismuusikat ja loob sellega võimalused laiapõhjaliseks mõjukaks kogu valdkonda kaasavaks tunnustuseks.
2017. aastal välja antavalt Au-tasule saavad kandideerida eesti heliloojate kirjutatud teosed, mille maailmaesiettekanne oli 2016. aastal. Konkursile saavad esitada kandidaate nii üksikisikud, muusikakollektiivid kui…
Vabariigi Valitsuse istungil neljapäeval 9. veebruaril määrati 2017. aasta teaduspreemiad järgmiselt:
Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000 eurot) said akadeemik ENN TÕUGU ja akadeemik GENNADI VAINIKKO.
Aastapreemiad (à 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest said:
ELMO TEMPEL – täppisteaduste alal tööde tsükli “Galaktilised filamendid kosmilises võrgustikus” eest;
MAIT METSPALU, TOOMAS KIVISILD, LUCA PAGANI, MONIKA KARMIN, LAURI SAAG, RICHARD VILLEMS – keemia ja molekulaarbioloogia alal…
Eesti Kirjastuste Liidu liikmete enimmüüdud raamat 2016 on Rene Bürklandi „Tark tee terviseni“
Eelmisel aastal oli Eesti Kirjastuste Liidu liikmete poolt väljaantud raamatute seas populaarseim Rene Bürklandi „Tark tee terviseni“. Väljaandjaks kirjastus Pilgrim, läbimüük 20 507 eksemplari.
Teiseks jäi Giulia Enders’i raamat „Võluv soolestik“, väljaandja kirjastus Varrak, läbimüük 12 321 eksemplari.
Kolmas populaarseim raamat oli Riina Raudsiku poolt koostatud „Energiakriis“, väljaandjaks samuti kirjastus Pilgrim, läbimüük 7 470 eksemplari.
Kõik need raamatud on mitte-ilukirjanduse valdkonda…
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2016. a. aastaauhindade põhižürii koosseisus Berk Vaher (esimees), Doris Kareva, Heli Allik, Kadri Tüür ja Paavo Matsin valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:
PROOSA
Mait Vaik „Meeleparanduseta“
Maarja Kangro „Klaaslaps“
Meelis Friedenthal „Inglite keel“
Mehis Heinsaar „Unistuste tappev kasvamine“
Maimu Berg „Hitler Mustjalas“
Nikolai Baturin „Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse“
LUULE
Jüri Kolk „Igapidi üks õnn ja rõõm“
Silvia Urgas „Siht/koht“
Marko Kompus „Laboratoorium. 44 luuletust“
Kaur Riismaa „Soekülm“
Elo Viiding „Teadvuselooja“
Vladislav Koržets „Laulud või nii“
ESSEISTIKA
Hasso Krull „Mõistatuse sild“
Tiit Hennoste „Eesti…
Täna avas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid pidulikult Rahvusarhiivi uue peahoone Noora Tartus. Noora nime esimene silp viitab tema asukohale Nooruse tänaval ja teine silp on lühend rahvusarhiivist.
2.-4. veebruaril ootab Rahvusarhiiv kõiki huvilisi avatud uste päevadele majaga tutvuma. Toimuvad ekskursioonid majas ja hoidlate, ringkäigud kuraatoriga Eesti riigi sündi tutvustaval näitusel “Keerdkäigud”, töötoad suurtele ja väikestele, loengud ajaloost ja suguvõsauurimisest, kontsert majasisestel sildadel.
Igapäevane klienditeenindus algab Nooras 6. veebruaril.
Nooras on uurijate käsutuses…
EV100 korraldustoimkond koostöös kunstiprogrammi koordineerivate Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega kuulutavad välja EV100 kunstiprojektide taotlusvooru 2017. ja 2018. aasta projektidele.
„Usun, et Eesti riigi 100. sünnipäev, meie ajalugu ja tulevik pakuvad meie kunstnikele küllaldaselt inspiratsiooni. Põnevusega ootame kunstnike nägemust sellest, kuhu Eesti viimase saja aastaga jõudnud on,“ ütles EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa.
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse direktori Maria Arusoo sõnul oodatakse kunstiprojektide visioone, mis võivad olla nii…
27. jaanuaril Eesti Rahva Muuseumis toimunud Eesti muuseumide aastaauhinna galal anti välja kümme auhinda ja üks eripreemia. Kultuuriministeeriumi juures tegutsev Muuseuminõukogu tunnistas 2016. aasta parimaks püsinäituseks Eesti Rahva Muuseumi „Uurali kaja“. Möödunud aasta parima näituse auhinna sai Eesti Tervishoiu Muuseumi ekspositsioon „Loomulik surm“.
Sellel aastal laekus konkursile kokku 83 taotlust, millest konkursi hindamiskomisjoni otsusel pääsesid nominentide hulka 29 tööd. Nende hulgast valisid komisjonid omakorda välja kümme laureaati. Eripreemia andis juba kuuendat…
Reedel, 20. jaanuaril 2017 allkirjastavad teaduste akadeemia saalis kolmepoolse koostöölepingu kosmeetikafirma L’Oreal Balti peakontor kui rahastaja, UNESCO Eesti rahvuslik komisjon ja Eesti Teaduste Akadeemia kui kaaskorraldajad. Sellega pannakse alus L’Oreali stipendiumiprogrammi For Women in Science laienemisele Eestisse.
LORÉAL–UNESCO programm For Women in Science tegutseb alates 1998. aastast eesmärgiga toetada noorte silmapaistvate naiste teaduskarjääri ja -saavutusi, samuti vähendada soolist ebavõrdsust teadusmaailmas ning inspireerida järgmist põlvkonda. Programmi algatamisest saadik on toetust saanud üle…
18. jaanuaril 1957 ilmus kultuuriajalehe „Sirp ja Vasar“ aasta kolmandas numbris teade:
Pentti Haanpää. ELU SUURELT MAANTEELT. Käesolevast aastast kaks korda kuus ilmuma hakkava uue väljaande — ««Loomingu» Raamatukogu» esimene raamat tutvustab meie lugejale osakest kaasaegse soome demokraatliku kirjanduse andekaima esindaja ja novellikunsti klassiku Pentti Haanpää rikkalikust loomingust.
Seega tähistab kultuuriajakiri „Loomingu Raamatukogu“ sel nädalal 60 aasta möödumist oma esimese numbri ilmumisest. Tänaseks on LR logoga raamatuid ilmunud 1535.
Sel puhul ilmus…
Kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi äsja renoveeritud hoonet aadressil F. R. Kreutzwaldi 14.
Konkursile laekus 105 tööd ning žürii esimehe Margus Saare sõnul oli esitatud tööde tase kõrge. “Mul on siiralt hea meel, et konkurss pälvis osalejate nii suurt huvi. Esitatud kavandite tagant aimdus kohati tõeliselt nimekaid kunstnikke – nii nooremast kui ka vanemast põlvkonnast. Oli traditsioonilist maali, oli vitraaži, mosaiiki, graafikat, assamblaaži, fototehnikat, skulptuuri. Oli nii…
Käib haridus- ja teadusministeeriumi konkurss 2016. aasta parima keeleteo selgitamiseks. Kandidaate saab esitada 22. jaanuarini.
Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada ministeeriumi kodulehel või e-aadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (aadressil haridus- ja teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088,…
Eile hilisõhtul toimus teatris NO99 Eesti Arhitektuuripreemiad 2016 auhinnatseremoonia, kus kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiate laureaadid kokku 15 kategoorias.
Eesti Kultuurkapitali Arhitektuuri Sihtkapitali peapreemia pälvis Tartu Pauluse kiriku restaureerimisprojekt, mille autoriteks on Soome arhitektid Merja Nieminen, Kari Järvinen ja Markku Norsi.
„Žürii poolehoid määrata Tartu Pauluse kirikule kõrge tunnustus oli üksmeelne. Autorite töö õnnestumise lätted peituvad Eliel Saarineni loomingu sügavas tundmises, suures…
Üleeile, Ants Orase 116. sünniaastapäeval anti teist korda välja temanimeline kirjanduskriitika auhind.
Auhinna võitis Hasso Krull arvustusega „Tardumusse venitatud avaus. Tõnis Vilu utoopiline aeg“, mis ilmus ajakirjas Vikerkaar (9/2016).
Žürii sõnul hakkab kujunema traditsiooniks, et niipea kui Hasso Krull kaasaegsest eesti kirjandusest kirjutab, ütleb ta ühtlasi kohe midagi oluliselt üldistusjõulisemat, kui seda tavaliselt ühe retsensiooni piires suudetakse – seda nii autori, kirjanduse, Eesti kui ka maailma ja inimese kohta. Meenutagem viimastest aastatest…
Eesti Teaduste Akadeemia uued liikmed on kardioloogiaprofessor Jaan Eha, biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raud. Ehkki algselt oli plaanis valida viis akadeemikut, valis akadeemia üldkogu sel korral vaid kolm akadeemikut. Kui seni kuulus akadeemiasse vaid kaks naisteadlast, siis alates tänasest on neid kokku neli.
Kuu eest kuulutas Eesti Teaduste akadeemia välja 34 teadlast, kes esitati Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonna viiele vabale kohale. 7. detsembril kogunes teaduste akadeemia üldkogu,…
Täna pärastlõunal kogunes kirjanikupalga valimiskomisjon koosseisus Janne Andresoo (Eesti Rahvusraamatukogu), Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus), Elle-Mari Talivee (Eesti Kirjanduse Teabekeskus ja UTKK), Kaidi Urmet (Eesti Kirjastuste Liit), Rein Veidemann (EKL), Janika Kronberg (EKL ja Looming), Tiit Aleksejev (EKL).
Iga komisjoni liige valis 33 taotleja seast välja kuus eesmärgiga saada pingerida. Salajane hääletus andis sarnase tulemuse Mehis Heinsaarele, Eeva Pargile, Jan Kausile ning Hasso Krullile.
Võttes arvesse esimese vooru tulemust tegi Kirjanike Liidu…
1. detsembril, rahvusülikooli 97. aastapäeva aktusel kuulutati välja Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinna laureaat, kelleks sai tõsielufilmide lavastaja ja operaator, eestlaste ajaloo- ja kultuurimälu ärataja ja talletaja, eesti arhitektuuri ja kunstikultuuri jäädvustaja Andres Sööt.
Andres Söödi kandidatuuri ülesseadjad ütlesid oma ettepanekut põhjendades, et Sööt on ilmutanud oma kutsetöös erilist kannatlikkust, hoolivust ja tähelepanelikkust nii ajas kui ka ruumis. „Söödil on haruldane võime tabada ajalikus seigas ajatut mõõdet ja kultuuri pidevust. Pühendumine on…
Eesti Kontserdi noorte produtsentide konkursi EK:Labor tänavuse võitjaks valis rahvusvaheline žürii eelkuulamisega kontsertetenduse “Kommentaarium”, mille eestvedajad on helilooja Marianna Liik ja produtsent Leika Leemets.
Võitjaid ootavad ees võimalused koostöös Eesti Kontserdiga projekte rahvusvaheliselt tutvustada ja osaleda välisfestivalide programmis.
Publikupreemia pälvis loomingulise kollektiivi CLOE audiovisuaalne kontsert “Koridor”. Kollektiivi CLOE kuuluvad heliloojad Einike Leppik ja Ove-Kuth Kadak ning videokunstnik Carl-Robert Kagge.
Noortegruppide aastase töö tulemusel valminud projekte hindas žürii koosseisus Kanuti Gildi SAALi juht Priit…
Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna žürii kuulutas välja 2016. aasta parima arvustuse kandidaadid:
Heli Allik, „Kivi, paber, käärid. Kolmas vorm“ (HAPKOMAHi „Kuidas minust sai HAPKOMAH ja lisaks kõik lood Nihilist.fm’ist“, Vikerkaar 7–8/2016),
Tiit Hennoste, „Kilpkonna kaunistamine kalliskividega. „Marie Underi „Sonetid““, dekadentsiajastu loid luule“ („Marie Underi „Sonetid“. Viiskümmend tänapäeva luuletajat kõneleb Marie Underiga“, Keel ja Kirjandus 2/2016),
Hasso Krull, „Tardumusse venitatud avaus. Tõnis Vilu utoopiline aeg“ (Tõnis Vilu luulekogud „Igavene kevad“ ja „Uus Eesti…
Täna, 24.11.2016 tehti Soome Rahvusteatris teatavaks tänavused kirjanduse Finlandia auhinnad. Soome parim romaan 2016 on Jukka Viikilä „Akvarelleja Engelin kaupungista“.
Raamatu autor Jukka Viikilä (s. 1976) on tänini avaldanud kaks luulekogu ja kirjutanud kuuldemänge. „Akvarelleja Engelin kaupungista“ („Akvarellid Engeli linnast“, kirjastus Gummerus) on tema esimene romaan.
Raamat on arhitekt Carl Ludvig Engeli fiktiivne „ööpäevik“ aastatest 1816–1840, kui Engel oli kutsutud Soome pealinna juhtivaks arhitektiks ja kujunes välja Helsingi kesklinn, nagu me seda…
Täna 60 aasta juubelit pidav armastatud helilooja Sven Grünberg annab kolm autorikontserti, Pärnus, Tallinnas ja Tartus. Esinejate hulgas Eesti Rahvusmeeskoor, keelpillikvartett Prezioso, Ott Lepland jpt.
Sven Grünberg: „Üks 60-aastane elutsükkel on täis saanud ja algab uus. Sel puhul on tavaks teha kokkuvõtteid, vaadates tehtule, kuid vaadates muidugi ka ette, sest eluliinid ei peaks lihtsalt ära vajuma või seiskuma, vaid püüdlema uute kvaliteetide poole.
Kontsertidel kuulete läbilõiget sellest, mida olen teinud neljakümne aasta …
Täna avatakse Kino Sõprus pidulikult Baltimaade suurim rahvusvaheline animatsioonfilmide festival Animated Dreams. Avatseremoonial teevad maailma esilinastuse Kristjan Holmi “Täismaja” (2016, Eesti Joonisfilm), Rao Heidmetsa eksperimentaalne film “Elu enne elu” (2016, Rao Heidmetsa Stuudio) ning Martinus Klemeti paroodia “Fatcula” (2016, Eesti Joonisfilm). Eesti esilinastuse teeb Fredrikstadti animatsioonifestivalil parima kunstnikutöö auhinna võitnud Ülo Pikkovi animadokumentaal “Tühi ruum” (2016, Nukufilm).
Festivali programm
18. Animated Dreamsil linastub tänavu üle 200 filmi rohkem kui 20 riigist, sealhulgas…
1 minut
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Fotol Laurentsiuse töö kavand.Foto: Siim Lõvi/ERR
Pärnu rannastaadioni hooneTerje Ugandi
