Uudised

14. septembril kell 18 algab Kirjanike Maja musta laega saalis järjekordne kirjanduslike kolmapäevade hooaeg. Kirjanduslikud kolmapäevad said alguse 1963. aastal, kui Kirjanike Maja Harju tänaval valmis. Vaid väikese katkestusega 1990ndail on need kestnud siiani. Uue hooaja kava on mitmekesine – eesti autorite verivärskest loomingust tuumaka klassikani, sekka muidugi ka maailmakirjandust, kirjanduslikke eksperimente ja muusikat.
Kirjanduslike kolmapäevade kavaga saab tutvuda Eesti Kirjanike Liidu kodulehel: www.ekl.ee Infot leiab ka Kirjanike Liidu facebook’i lehelt…

Euroopa Teadusuuringute Nõukogu  (ERC) avalikustas tänavused alustava teadlase toetuse saajad.  Euroopa kõrgeima alustavale teadlase suunatud, pea 1,5 miljoni euro suuruse toetuse pälvis esimese Eesti humanitaarteadlasena Eesti kirjandusmuuseumi etnobotaanik Renata Sõukand.
ERC jagatud toetuste kogusumma oli 485 miljonit eurot. Alustava teadlase starditoetuse said 325 teadlast üle Euroopa. Euroopa Teadusuuringute Nõukogu grandi saamine on igale teadlasele väga kõrge rahvusvaheline tunnustus, sest konkurents on tihe ning nõuded uuringutele ülikõrged.
Renata Sõukandi sõnul on kirjandusmuuseumi etnobotaanikaga…

Eesti keelenõukogu ja Emakeele Selts koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga on välja kuulutanud ettevõttenime võistluse, mille eesmärk on väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid ning juhtida inimeste tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele.
Kandidaadid tuleb esitada elektroonilises keskkonnas sisu.ut.ee/nimekonkurss või posti teel Emakeele Seltsi postiaadressil.
Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september 2016.
EHE EESTI – Eesti ettevõttele eesti nimi VÕISTLUSE STATUUT
Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid.
Võistlus…

Taani, Eesti, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi PEN-keskuste esindajad kogunevad täna, 8. septembril kaheks päevaks Helsingisse, et kõneleda loosungi „Priceless Words“ all pressi- ja sõnavabadusest.
Reedel, 9. septembril toimub Helsingi Põhjamaade keskuses suur ühisseminar, kus oma riikide sõnavabadusest teevad ettekandeid kõigi keskuste esindajad. Eesti probleemidest ja väljakutsetest kõnelevad Eesti PEN-i president, kirjanik ja tõlkija Kätlin Kaldmaa ning kirjanik ja õppejõud Rein Raud.
Osalemiseks registreerumine on tänaseks lõppenud, kuid kõik soovijad saavad jälgida…

Kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse žürii otsustas välja anda neli auhinnalist kohta ja kolm tööd märgiti ära. Kokku osales võistlusel 41 käsikirja. Käsikirju oli kõikvõimalikel teemadel ulmest argipäevani ja biograafilistest tekstidest ajalooromaanideni. Konkursil osalejaid oli varasemast rohkem ja kuigi suure osa käsikirjade tase ei olnud väga kõrge, leidus lõppvalikus ka rõõmustavat. Osalejate seas oli nii varasemast tuttavaid nimesid kui debütante.
I koht (preemia 3500 eurot)
Madli Lippur, käsikiri “June/Julien” (märgusõna Fearthainn).
“June/Julien” räägib suguvõsasaladusest, mis…

Alatskivil Liivi Muuseumis peetud kirjandusfestivalil Eesti Kirjanik 2016 alapealkirjaga „Omamüüt” pälvis 2016. aasta kirjaniku tiitli tõlkija ja kirjanik Kai Aareleid.
Kahepäevasel festivalil olid vaatluse all nüüdisaegses eesti kirjanduses avalduvad rahvust ja ühiskonda puudutavad müüdid, samuti tegelaste, aga ka autorite eneste kuvandid. Kirjandussündmust Eesti Kirjanik korraldab Liivi Muuseum alates 2010. aastast.
Välja antakse aasta kirjaniku tiitel, mille on seni pälvinud Vahur Afanasjev (2010), Meelis Friedenthal (2012), Urmas Vadi (2013), Elo-Maria Roots (2014) ning…

Reedel, 19. augustil kell 17 algab Liivi Muuseumis Alatskivil kirjandusfestival Eesti Kirjanik 2016 alapealkirjaga „Omamüüt.” Kahepäevasel festivalil on vaatluse all nüüdisaegses eesti kirjanduses avalduvad rahvust ja ühiskonda puudutavad müüdid, samuti tegelaste, aga ka autorite eneste kuvandid. Näiteks Paavo Matsini „Gogoli disko” ning Indrek Hargla „Raudrästiku aeg” kujutavad mõlemad alternatiivajaloolist Viljandit, kuid kui ühes elab Muinas-Eesti suurkuningas, on teine asustatud hoopis vene rahvusest värvikate tüüpidega.
Oma teostest kõnelevad Kai Aareleid ning Martin…

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (KKEK) ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (EKKAK) korraldavad konkursi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kunstiprogrammi koordinaatori leidmiseks. Töö kestab 1. oktoobrist kuni 30. märtsini 2019.
EV100 kunstiprojektide koordinaatori töö sisuks on:
– Suhtlus EV100 korraldustoimkonna ja Eesti kunstiinstitutsioonidega, infovahetuse koordineerimine
– EV100 Eesti-siseste kunstiprojektide rahastuskomisjoni töö korraldamine
– EV100 ja EL nõukogu eesistumisega seotud kunstiprojektide info kogumine ja kunstikommunikatsiooni koordineerimine
– EV100 kunstiprojektide korraldajate nõustamine, sündmuste kalendri koostamine ja haldamine
Kandideerimise eeldused:
– Kõrgharidus
–…

Lavakunstikooli uus juhataja on alates 1. septembrist Lembit Peterson.
Lembit Peterson (sündinud 18. augustil 1953) on näitleja, lavastaja, pedagoog ja Theatrumi kunstiline juht. Ta lõpetas 1976. aastal Voldemar Panso õpilasena lavakunstikooli VII lennu ja oli aastatel 1982-1986 koos Aarne Ükskülaga lavakooli XII lennu juhendaja.
Lembit Peterson on töötanud Noorsootearis, Ugala teatris ja Eesti Draamateatris. Ta on Eesti Humanitaarinstituudi (1988) ja Vanalinna Hariduskolleegiumi (1987) asutajaliige. Aastatel 1992-2003 oli ta Eesti Humanitaarinstituudi teatri õppetooli…

Alates 1. oktoobrist asub Kumu kunstimuuseumi direktorina tööle Kadi Polli.
Kadi Polli on töötanud Eesti Kunstimuuseumis Kadrioru  kunstimuuseumi direktorina, kust ta aastal 2013 lahkus  seoses doktoriõpingutega  Tartu Ülikoolis, asudes ühtlasi Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituudis tööle  kunstiajaloo osakonna lektorina. Kadi Polli  kitsamaks uurimisteemaks on valgustusaja pildikultuur ning Balti kujutav kunst 18. ja 19. sajandil,  tema õppejõutöö hõlmas ka museoloogiat, kunstikogumist ja tehnilist kunstiajalugu. Aastatel 2013-2016 on Kadi Polli täiendanud ennast…

Rahvusraamatukogu pakub tavapärase 30 päevase laenutähtaja asemel kojulaenutust 60 päevaks. Kaheks kuuks saab laenata kuni viis raamatut. Raamatute valikuga palume tutvuda e-kataloogis ESTER.
Ainulaadse võimalusena on ajavahemikus 4.-8. juulini võimalik laenata kuni augusti alguseni koju avakogu võõrkeelseid erialateavikuid, mille tavapärane laenutähtaeg on 3 tööpäeva. On mõeldud ka nutisõpradele: digitaalarhiivist DIGAR on kättesaadavad ligi 300 teost eesti kirjandusklassikast. Head lugemissuve!
Eesti Rahvusraamatukogu on suletud kollektiivpuhkuseks 11.-31. juulil.

Reedel lõppes Lahtis seitsmes soome-ugri rahvaste maailmakongress, mille lõpus kutsus Fenno-Ugria Asutuse juhatuse ja eestlaste esindaja Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitees Tõnu Seilenthal kõiki soome-ugri rahvaid 2020. aastal Tartus toimuvale kaheksandale maailmakongressile.
“Tänavu avatav Eesti Rahva Muuseum oma soome-ugri püsiekspositsiooniga on kõige õigem koht soome-ugri rahvaste suursündmuse korraldamiseks, et saada osa meie ühisest ja rikkalikust pärimuse varamust. Täna on veel vara öelda, millised teemad on järgmise maailmakongressi fookuses, aga on kindel, et elame…

Eesti Keele Instituudis esitletakse 16. juunil kell 13 „Eesti kohanimeraamatut“. See on esmakordne eestikeelne kokkuvõte Eesti kohanimedest, nende vanusest, kujunemisest ja etümoloogiast.
Kohanimeraamat esitab põhiartiklitena kõik Eesti ametlikud külanimed 2015. a lõpu seisuga ja valikuliselt teisi XX sajandi külade nimesid, samuti loodusnimesid ja piirkondade nimesid. Kuna kaugeltki kõigi külanimede lugu pole seni uuritud, siis sisaldab teos rohkesti uut teavet.
Esitatud on nime hääldus, kohakäänete kasutus, kihelkonna- ja mõisakuuluvus, lühike kohalugu jpm. Sõnaraamatus…

15.–17. juunini toimub Soomes Lahtis Sibeliuse kontserdimajas soome-ugri rahvaste maailmakongress „Soome-ugri rahvad: kestliku arengu poole“. Eestist sõidab kongressile 20-liikmeline delegatsioon, vaatlejad ja kõrged riigiesindajad, sealhulgas president Toomas Hendrik Ilves ja kultuuriminister Indrek Saar.
Kongressile oodatakse 174 delegaati  ja 269 vaatlejat  22 soome-ugri ja samojeedi rahva hulgast. Kongressil osalevad lisaks Soome, Ungari ja Eesti riigipeadele Sauli Niinistöle, János Áderile ja Toomas Hendrik Ilvesele ka kultuuriministrid ja parlamendisaadikud. Venemaa kõrgeim külaline on asekultuuriminister…

Monograafiasarjas “Heuremata” ilmus uus raamat, Cornelius Hasselblati mahuka teose „Eesti kirjanduse ajalugu“ eestikeelne tõlge. Raamat ilmus 2006. aasta saksa keeles, eesti keelde on tõlkinud selle Mari Tarvas, Maris Saagpakk, Ave Mattheus.
Raamat tuleb esitlusele 15. juunil kell 17.00 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1).
„Eesti kirjanduse ajalugu” on esimene eesti kirjanduse ulatuslik käsitlus, mis pärineb välismaalasest uurija sulest. Raamat vaatleb kirjandust kultuuriloolises kontekstis ning hõlmab kogu eesti sõnakunsti toodangut, alustades…

13. juunist kehtiv Tallinna Keskraamatukogu uus kasutamise eeskiri toob kaasa mitmeid muudatusi.
Uus eeskiri võimaldab lugejatel laenatud teavikute tagastamistähtpäeva pikendada senise kahe korra asemel kolm korda, kui teavikuid ei vaja teised lugejad. Seega saavad lugejad edaspidi põhjalikumat süvenemist vajavaid raamatuid lugeda kokku 84 päeva. Antud muudatus teeb mugavamaks laenata kirjandust ka puhkuste ja õpingute perioodil, kui raamatukogu külastamine on keerukam. Kehtima hakkab ka lugejate poolt kauaoodatud võimalus lisada end ootejärjekorda ilukirjandusele.…

Kultuuriministeerium tellis 2014. aasta sügisel uuringu, mis võtab vaatluse alla nii kultuuriajakirjanduse sisu kui ka kasutajaskonna, otsides vastuseid küsimusele, kuidas täidab Eesti kultuuriajakirjandus oma rolli kultuuri ja ühiskonna sidustajana.
6.juunil 2016 tutvustasid Tartu Ülikooli teadlased Marju Lauristin, Peeter Vihalemm ja Ragne Kõuts-Klemm kultuuriajakirjandust hõlmava meediasotsioloogilise uuringu „Kultuuriajakirjanduse sisu ja kasutajaskond“ tulemusi.
Uuringu kokkuvõtted:
Kultuuriajakirjandus kultuuriväljal ja ühiskonnas (Marju Lauristin)
Kultuurikanalite kasutajaskond (Peeter Vihalemm)
Ajakirjandusliku kultuurikajastuse sisuanalüüs (Ragne Kõuts)

Neljapäeval, 2. juunil kell 16 esitleb Eesti Keele Instituut (Roosikrantsi 6, kolmanda korruse suures saalis) esimest seto e-sõnaraamatut, mis on nüüdsest veebis kõigile kättesaadav.
Eesti Keele Instituudi leksikograafi Inge Käsi koostatud „Seto sõnastik“ on esimene veebipõhine seto sõnaraamat. See lähtub 2011. aastal ilmunud „Vanapärase Võru murde sõnaraamatus“ esitatud sõnavarast. Värske veebisõnastik hõlmab ligikaudu 6000 märksõna ja selle eesmärk on pakkuda seto keele huvilistele vajalikku tuge, kuniks mahukam sõnaraamat valmib.
„Märtsikuus ilmus Pihkva…

Reedel, 27. mail avatakse 15. rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti, Läti ja Leedu ühisnäitus “Balti paviljon”. Esmakordne ühine ekspositsioon toob rahvusvahelise publiku ette kümnete Eestist, Lätist ja Leedust pärit arhitektide, linnaplaneerijate, fotograafide, geograafide, geoloogide, majandusekspertide, kultuuriteoreetikute, ajaloolaste, filosoofide, antropoloogide, kunstnike, samuti muuseumide jpt organisatsioonide teadmised ja loomingu, mis pakuvad sissevaadet Balti regiooni muutustesse viimastel aastakümnetel.
Avalikustati ka näitusel osalejad – üle 100 tööd Baltikumist ja kaugemalt täidavad mitmeks kuuks 1600-ruutmeetrise hiiglasliku näitusepinna…

Head kaasmaalased – väärtustame meie ühiskonna- ja kultuuritegelaste mälestust!
Lähiajal tähistame Eestis mitmeid olulisi tähtpäevi – Eesti autonoomia 100, Eesti Vabariik 100, Eesti laulupidu 150, emakeelne ülikool 100, Tartu rahu 100.
Sel puhul on saanud kenaks tavaks meenutada ning mälestada ka  neid isikuid, tänu kellele me neid tähtpäevi tänasel päeval tähistada saame.
Lähenevate juubelite eel kutsume kõiki kaasmaalasi ja kodanikeühendusi, asutusi ja institutsioone nii kodumaal kui ka väljaspool kodumaad looma algatusrühmi ja toimkondi,…