Uudised

9. veebruaril anti Noblessneri valukoja Nobeli saalis pidulikult üle Kultuurkapitali 2023. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad.
 „Kultuurkapital on eelkõige kvaliteedimärk – see näitab, et sündmust või teist loojat on märganud oma valdkonda kõige lähemalt tundvad kolleegid. Tänased auhinnad on seega kõrgeima kvaliteedi tunnuseks, millega eri valdkondade sihtkapitalid hindavad laureaatide panust nii aastases perspektiivis kuid kindlasti tegelikult ka pikema aja loomingut silmas pidades,”…

Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid. 40 000 euro suurused elutööpreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid akadeemik, Tallinna tehnikaülikool emeriitprofessor ja vanemteadur Jakob Kübarsepp ning akadeemik ja Tartu ülikooli immunoloogia professor Raivo Uibo.
Jakob Kübarsepa elutöö sisuks on pulbermetallurgia vahenditega selliste ülitugevate ja vastupidavate kattekihtide ning kulumiskindlate kergkomposiitide loomine, mis ei sisalda strateegilisi, kalleid ja keskkonnaohtlikke metalle, nagu volfram või koobalt. Teadmiste piiride nihutamise on ta ühendanud aastakümnete pikkuse hoolega,…

Valitsus otsustas täna, 8. veebruaril, et 2024. aasta riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Olav Ehala, Sirje Helme ja Arvo Valton (Vallikivi). Spordi elutööpreemia laureaadid on Matti Killing ja Märt Kermon. Valitsus tegi otsuse kummagi valdkonna komisjoni ettepanekutele tuginedes.
„Riiklikud preemiad on kõrgeim valitsuse tunnustus kultuuri- ja spordirahvale. Preemiate laureaadid on oma valdkonda andnud mõõtmatu panuse ning inspireerinud meie ühiskonda oma mõtete, loomingu ja saavutustega. Sel aastal esitati kaalumiseks 134 kandidaati. Oli tohutu…

Eesti teaduste akadeemia kuulutab välja uue teaduste akadeemia liikme valimised globaalmuutuste valdkonnas.
Nii maailma kui ka Eestit on viimastel aastatel raputanud mitmed globaalsed kriisid ja suured konfliktid. Neile sekundeerivad sellised aktuaalsed teemad nagu kestlik areng, rohepöörde realiseerimine, kliimamuutusega kohanemine või leppimatuse süvenemine ühiskonnas. „Nendele reageerimine vajab piiride- ja valdkondadeülest lähenemist globaalsete muutuste olemuse lahtimõtestamiseks ja Eesti kontekstis interpreteerimiseks. Sellist tüüpi väljakutsed puudutavad kõiki teadusvaldkondi,“ selgitas teaduste akadeemia president Tarmo Soomere.
Teaduste akadeemia…

Igaühel on võimalik osaleda 2023. aasta keeleteo valimisel ning anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.
Hääletada saab veebilehel hm.ee/keeletegu2023 kuni 13. veebruari keskööni.
Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud…

Kultuuriministeeriumisse esitati tähtajaks riiklikele kultuuripreemiatele 86 ning spordipreemiatele 28 kandidaati. Preemiate saajad kinnitab vastavalt komisjoni ettepanekule valitsus ning tunnustused antakse üle 23. veebruaril kell 12 Eesti teaduste akadeemias.
„Rõõm on näha, et riiklikele kultuuri- ja spordipreemiatele esitati niivõrd palju inimesi, kes kõik on meile eeskujuks ning suureks inspiratsiooniks. Nende kandidaatide vahel tuleb teha valik, mis ei saa olema lihtne. Ent kerge on hingata, teades, et meie kultuuri- ja spordielu edendavad…

Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas ettepanekud 2024. aasta teaduspreemiate määramiseks.
ELUTÖÖPREEMIA (kaks preemiat, á 40 000 eurot)
Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest on esitatud:
Olav Aarna
Irina Belobrovtseva
Ene Ergma
Toomas Karjahärm
Jakob Kübarsepp
Krista Loogma
Tiiu Märss
Tiia Tulviste
Raivo Uibo
Leo Võhandu
AASTAPREEMIATE (kaheksa preemiat, à 20 000 eurot) määramiseks on esitatud kaheksas teadusvaldkonnas järgmised ettepanekud:
Täppisteadused
Viktor Abramov – Ternaarsed struktuurid geomeetrias, algebras ja teoreetilises füüsikas
Jaan Aru – Aru ja tehisaru süsteemide sarnasuste ja erinevuste kaardistamine
Juri Belikov ja Eduard Petlenkov…

Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada 14. jaanuarini 2024 ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2023.
Aasta keeleteo konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel veebruaris.Kõik kandidaadid vaatab enne hääletust…

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) sai üheksa uue noorteadlase võrra rikkamaks. Organisatsiooni üldkogu valis eelmisel reedel enda hulka uued liikmed, kelleks on:
– ajakirjandusuuringute kaasprofessor Marju Himma-Kadakas (Tartu Ülikool)
– taimebioloogia teadur Kristiina Mark (Eesti Maaülikool)
– biofüüsika teadur Kadi Liis Saar (Cambridge’i Ülikool)
– ortopeedia arst-õppejõud Kaspar Tootsi (Tartu Ülikool)
– Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi teadur Madis Järvekülg (Tallinna Ülikool)
– rakenduselektrokeemia ja füüsikalise keemia teadur Kerli Liivand (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut)
–…

Valitsus kinnitas täna, 7. detsembril Eesti Kultuurkapitali nõukogu uue koosseisu. Vastavalt Kultuurkapitali seadusele asub 11-liikmeline nõukogu ametisse kaheks aastaks. 
Eesti Kultuurkapitali nõukogu juhib seaduse kohaselt kultuuriminister. „Kultuurkapitalil on äärmiselt oluline roll meie kultuurivaldkonna elujõulisuse ja mitmekesisuse tagamisel. Just Kultuurkapital annab hoogu suurele osale meie kultuuriprojektidest ja loovisikutest. Kaheaastast ametiaega alustava nõukogu ees seisab mitmeid olulisi küsimusi, mis puudutavad kogu eesti kultuuri ning panustavad oluliselt meie riigi arengusse. Ma olen kindel,…

Eesti teaduste akadeemia üldkogu istungil valiti biomeditsiini akadeemikuks Pärt Peterson, etnoloogia ja folkloristika akadeemikuks Mare Kõiva ning tehnikateaduste akadeemikuks Maarja Grossberg-Kuusk. Akadeemia välisliikmeks valiti Markku Kulmala.
Tartu ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Petersoni teadustöö peamine eesmärk on mõista, kuidas immuunsüsteem tagab tolerantsuse enda organismi vastu, samas suutes võidelda haigustekitavate patogeenidega. Viimastel aastatel on tema juhitud töörühm uurinud vananemisega seotud muutusi immuunsüsteemis ning alates 2020. aastast avaldanud mitmeid teadustöid SARS-CoV-2 ja Covid-19 teemadel.
Eesti…

1. detsembril valiti 47 kandidaadi seast välja uued kirjanikupalga saajad. Valituks osutusid Andrus Kasemaa, Mika Keränen, Igor Kotjuh, Hasso Krull ja Sigrid Tooming.
Kirjanikupalga valikukomisjoni kuulusid Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus), Elle-Mari Talivee (Eesti Kirjanduse Teabekeskus), Mihkel Volt (Eesti Rahvusraamatukogu), Kaidi Urmet (Eesti Kirjastuste Liit), Doris Kareva (Eesti Kirjanike Liit), Triinu Tamm (Eesti Kirjanike Liit) ja Tiit Aleksejev (Eesti Kirjanike Liit).
 

Kultuuriministeerium ootab kuni 10. jaanuarini 2024 ettepanekuid Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ja spordipreemiate määramiseks. Laureaadid selguvad veebruaris, vabariigi 106. aastapäeva eel.
Kolm kultuuripreemiat antakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat 2023. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Ettepanekuid kultuuripreemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia varasemad laureaadid või omavalitsused ning teised juriidilised isikud, kes tegutsevad kultuuri või hariduse valdkonnas.
Kaks spordipreemiat määratakse elutöö eest, kuus preemiat 2023. aasta oluliste saavutuste eest. Ettepanekuid võivad teha ministeeriumid, omavalitsused,…

Täna, 1. detsembril tähistab Tartu Ülikool 104 aasta möödumist eestikeelse ülikooli asutamisest. Rektor professor Toomas Asser kuulutas rahvusülikooli aastapäeva aktusel välja tänavuse Rahvusmõtte auhinna laureaadi, kelleks on tunnustatud lavastaja, õpetaja ja nüüdisdramaturgia rajaja Merle Karusoo. 
„Tartu Ülikool on juba 20 aastat tunnustanud inimesi, kes on oma loominguga edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. On suur au tõsta sel korral esile Merle Karusood, kes on pühendanud oma elu rahvusmälule ja mäletamisele.…

Kultuuriminister Heidy Purga kuulutas välja 13. korda toimuva „Kultuurisõbra“ konkursi, millega tunnustab Kultuuriministeerium kultuurikorraldajate ettepanekute abil aasta jooksul valdkonda toetanud ettevõtteid ja metseene. Samuti selgub konkursi käigus aasta kultuurikorraldaja preemia järjekordne laureaat.
„Ettevõtjate ja metseenide panus kultuuri rahastamisse on hindamatu. Nende altruistlikud investeeringud on kui viljakas pinnas, kust võrsub kultuur, mis on laiapindsem, julgem, mitmekesisem ja kättesaadavam. Metseenlus aitab luua rikkamat ja dünaamilisemat kultuurimaailma, kus kultuur saab olla nii kogukonna rikastaja…

Kultuuriminister Heidy Purga kinnitas 3. novembril Kultuurkapitali sihtkapitalide uued koosseisud järgmiseks kaheks aastaks.
„Kultuurkapitali sihtkapitalid on meie suurte kultuurivaldkondade toimimises ülimalt olulise tähtsusega koosseisud. Erinevate erialaliitude poolt esitatud kandidaatidel seisab ees kaks vastutusrikaste otsuste aastat. Kindlasti ootavad ees põhjalikud arutelud, kuid ma olen kindel, et need 56 uut sihtkapitalide liiget hoiavad meie ühist kultuurivälja oma suure ekspertiisi ja heade kavatsustega nii, et sellest saavad kasu loovisikud, festivalid, organisatsioonid ja kogu Eesti…

Esmaspäeval, 30. oktoobril kuulutati Theatrumi kohvikus Ait välja Eesti Teatri Agentuuri 2023. aasta näidendivõistluse võitjad.
Näidendivõistlusest osavõtt oli rõõmustavalt rohkearvuline, omavahel konkureeris 74 näidendit. Seitsmeliikmelisse žüriisse kuulusid dramaturg ja lavastaja Liis Aedmaa, lavastaja ja dramaturg Johan Elm, kirjanik ja dramaturg Piret Jaaks, näitekirjanik ja lavastaja Gerda Kordemets, teatrijuht ja produtsent Märt Meos, tele- ja filmirežissöör René Vilbre ning näitleja ja lavastaja Priit Võigemast, kes valisid nende hulgast auhinnalistele kohtadele seitse teksti. Žürii andis välja esimese, teise ja kaks kolmandat…