Uudised

  • Eesti Kirjandusmuuseumi ja HTMi käsikirjade võistlus “Keelest meeleni”

    Eesti Kirjandusmuuseum kuulutab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga välja käsikirjade võistluse “Keelest meeleni”, mille eesmärk on väärtustada eestikeelse mõtteloo arengut ja toetada eesti keele kasutamist kultuurkeelena.
    Võistlusele ootame kaastöid kahes kategoorias:
    1. Esseede kategoorias on oodatud 10-20-leheküljelised (18 000–36 000 tähemärki koos tühikutega) kaastööd, mille eesmärk on mõtestada eesti keele tähendust eri aegadel, sh nõukogude ajal, tänapäeval avatud riigipiiridega Eestis, aga ka väliseesti kogukondades. Essees kutsume arutlema järgmiste teemade üle:
    •    keele ja identiteedi…
  • Eesti keel on ilus, raske, muinasjutuline ja müstiline

    Eesti Instituut küsis eesti keelt õppivatelt välismaalastelt, mida nad arvavad eesti keele ja Eesti kohta. Emakeele kõnelejatena me ei taju alati neid sõnu eriliselt ilusate, naljakate või keerulistena. Uurisime ka Välis-Eesti koolidelt, kuidas tähistatakse võõrsil emakeelepäeva.
    Välismaalaste meelest seonduvad ilusaimad eestikeelsed sõnad lauluga: lauluhääl, laulupidu, lauluväljak jne. Esikümnesse mahuvad veel ilus, armastus, helilooja, liblikas, nunnu, öö ja lill. Meeldivad ka toenglamang, pauhti, öötöö ja kott. Kõige veidramad tunduvad välismaalastele sõnad öö,…
  • Eesti Arhitektide Liidu uueks presidendiks valiti Katrin Koov

    10. märtsil toimus KUMU suures auditooriumis Eesti Arhitektide Liidu (EAL) üldkogu, mille raames valiti liidule järgnevaks kaheks aastaks uus president, 20-liikmeline eestseisus, revisjonitoimkond ja aukohus. EALi uueks presidendiks sai Katrin Koov. Üldkogul anti välja ka liidu 2015. aasta teenetemedalid.
    „Viimased kaks aastat EALi presidendina on olnud vaieldamatult minu senise elu põnevaimad ja sisutihedamad. Asusin ametisse selge visiooniga ning mul on hea meel, et suur osa toona seatud eesmärkidest on tänaseks ka…
  • Alfred Kordelini Sihtasutuse Eesti allfondi abirahad 2016

    Soomes tegutseva Alfred Kordelini Sihtasutuse juurde loodi 1994. aastal Eesti allfond, mis jagab igal aastal stipendiume Eestis tegutsevatele eesti ja teiste soome-ugri keelte uurijatele ning soome kirjanduse eesti keelde tõlkijatele. Tänavu oli võimalik jagada 7200 eurot. Alates 2016. aastast on muutunud taotluste esitamise kord ja aeg. Taotlusi saab esitada jaanuarikuu jooksul ja ainult elektrooniliselt. Taotlusankeedi leiab sihtasutuse kodulehelt. Samas tuleb esitada ka aruanne saadud abiraha kasutamise kohta.
    Tähtajaks oli fondile laekunud…
  • EMTA vilistlaste üldkogu: tuleme kokku, hoiame kokku!

    Tuleme kokku, hoiame kokku! Sellise hüüdlausega innustatakse Eesti muusika- ja teatriakadeemia lõpetanuid astuma vilistlaskogu liikmeks ja osalema neljapäeval, 17. märtsil kell 17 vilistlaste üldkogul EMTA kammersaalis.
    Kolm kuud tagasi kogunes sealsamas poolsada vilistlast, et vilistlaskogu asutada. Miks (alles) nüüd? Põhjust võib otsida õppeasutuse lähenevast juubelist: 28. septembril 2019 möödub sada aastat Tallinna Kõrgema Muusikakooli avaaktusest. Sajandiga saavutatu lubab uhkust tunda ja vääriliselt tähistada. Juubeliaktusest võiks saada esimene, milleks ei pea rentima…
  • Parimad raamatukoguhoidjad töötavad Võrus, Toilas, Viimsis ja Kõrvekülas

    Parimad raamatukoguhoidjad töötavad Võrus, Toilas, Viimsis ja Kõrvekülas

    9. märtsil tunnustab Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis parimaid raamatukoguhoidjaid, tänusõnad ütleb kultuuriminister Indrek Saar. Pidulikule sissejuhatusele järgneb kõnekoosolek, kus arutletakse raamatukogu tuleviku rollide üle.
    „Tänapäeva kiirete ümberkorralduste ja muutuste ajal muutub ka raamatukogu“ ütles Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esinaine Katre Riisalu. „Raamatukogud saavad kodanikul aidata orienteeruda ja toime tulla kiiresti muutuvas inforuumis.“
    2015. aasta parimatena tuuakse esile Narva Keskraamatukogus tegutsevat innovatsioonilaborit MakerLab, märgitakse ära Tallinna Keskraamatukogu tegevus raamatukogu populariseerimisel avalikus…
  • Esmakordne Baltimaade sümfooniaorkestrite festival

    10. märtsist kuni 9. aprillini on Tallinnas, Riias ja Vilniuses Baltimaade esindusorkestrite külaliskontserdid. Esmakordne suurejooneline ettevõtmine ühendab Eesti, Läti ja Leedu pealinnas üheksat sümfooniakontserti ning kannab nimetust Baltimaade sümfooniaorkestrite festival (Baltic Symphony Festival).
    ERSO juhatuse liikme Kristjan Halliku sõnul on festivali üks eesmärke tihendada sidemeid orkestrite vahel: vastastikku kuulatakse üksteise kontserte ja juhtkondade tasemel peetakse aru muusikaelu hetkeseisust naaberriikides. Esmakordselt on kõigi külaliskontsertide korraldaja rollis sümfooniaorkestrid ise. „Orkestrite jaoks teeb festivali…
  • Muusikud kutsuvad toetama lastele pillide ostmist

    Tänasest kutsuvad mitmed tuntud muusikud inimesi toetama lastele pillide soetamist kingitusena Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Muusikaõppe jätkumiseks lähiaastatel on vaja tuhandeid uusi pille, et muusika kõlaks Eestis ka aastate pärast. Paljud praegu kasutuses olevad pillid on vanad ja sageli jääbki mõne pilliliigi õpe tagaplaanile, sest õppeasutustel napib võimalusi kallite pillide ostmiseks.
    Maestro Tõnu Kaljuste sõnul on meie muusikatraditsioonide kestmiseks ülioluline, et leitaks raha laste pilliõppeks. Just tema ettepanekust sündis EV100 ühiskingitus…
  • Kumu kunstimuuseumis avaneb näitus hävinud ja kadunud kunstist
    Edmond Arnold Blumenfeldt. Notre Dame Pariisis. 1924. Õli. Hävis Eesti Kunstimuuseumi põlengus 1944. aasta pommitamise ajal. Foto: Eesti Kunstimuuseumi arhiiv.

    Kumu kunstimuuseumis avaneb näitus hävinud ja kadunud kunstist

    Alates 4. märtsist on Kumus avatud kontseptuaalne näitus „Force majeure. Eesti kunsti hävimis- ja kadumislood“, kus vaatajate ette tuuakse sadade kadunud teoste saatus.
    Eesti kunsti nähtava ajaloo kõrval eksisteerib teine, varjatud pool – hävinud või kadunuks jäänud teosed, mis vahel hõlmavad kunstnike terveid loominguperioode. Kadumaläinud teoste saatuses on määravat rolli etendanud juhus ja ajaloosündmused kui force majeure.
    Eesti kunsti kujunemislugu on tihedalt seotud pöördeliste ajaloosündmustega. Otsustavat rolli mängisid 1905. aasta revolutsioon, paljude…
  • Feministlik festival LadyFest Tallinn märtsis juba kuuendat korda

    Eesti ainuke feministlik festival LadyFest Tallinn (LFT) toimub 8.–12. märtsil juba kuuendat korda.
    LFT on korraga nii feministlik liikumine kui ka sündmus. LFT on sõltumatu mittetulunduslik DIY (tee-seda-ise) algatus, mis loob keskkonna, kus naised ja traditsioonilises soosüsteemis ning rolliootustes kahtlevad inimesed saavad üles astuda ja oma teadmisi-kogemusi jagada. Viiel päeval toimuvad näituse avamine, töötoad, manifestide lugemine, vaba lava üritus Lipsünk ja kontsert/pidu. LadyFesti selle aasta teema on pagulasdebatt. LFT soovib kaasa…
  • Friedebert Tuglase novelliauhinnad

    2. märtsil 2016, Friedebert Tuglase 130. sünniaastapäeval, kell 15 kuulutatakse 45. korda välja Friedebert Tuglase novelliauhinna võitjad.
    Žürii koosseisus Kai Aareleid, Piret Bristol, Cornelius Hasselblatt, Karl-Martin Sinijärv (esimees) ja Livia Viitol valis 2015. aastal avaldatud novelliloomingust välja kaks laureaati:
    Maimu Berg, „Awakenings“, Looming 8/2015
    Jüri Kolk, „Sünnimärk“, Looming 10/2015
    Novelliauhinnad antakse üle Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Nõmmel (Väikese Illimari 12).
    Sünnipäevakava:
    9.15 lillede panek Tuglase hauale Metsakalmistul,
    15.00 tervitusõnad Kirjanduskeskuselt,
    Janika Kronbergi loeng „Fr. Tuglas…
  • Rein Rannapi uudisteose „Concerto in Rock” maailmaesiettekanne „Talvejazzil“

    „Talvejazzi“ suurkontsert helilooja Rein Rannapi uudisteosega on 10. märtsil Vene Kultuurikeskuses, kus kõlavad varajased Ruja laulud ja seni autori viimane töö rokkmuusika vallas – maailmaesiettekandele tulev „Concerto in Rock”. Lisaks maestrole on laval Kristjan Kannukene, rokkansambel, sümfooniaorkester, bigbänd ja koor.
    Kuulsate rokkansamblite ja sümfooniaorkestrite koostööst on näiteid küllaga, üks esimesi katseid ühendada rokkbändi ja sümfooniaorkestri võlusid pärineb aastast 1969 ansamblilt Deep Purple, mis inspireeris omal ajal Rannapit: „Kuigi vaimustusin nende „Rock…
  • Eesti Ajaloomuuseum kuulutas välja kunstiteoste konkursi Maarjamäe pargi alale
    Maarjamäe kompleks aastal 2018. Valmistaja Motor

    Eesti Ajaloomuuseum kuulutas välja kunstiteoste konkursi Maarjamäe pargi alale

    Eesti Ajaloomuuseum kuulutas välja kunstikonkursi, millega soovitakse leida sobivaim kunstiteoste ideelahendus Tallinnas asuva Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe suvemõisa (Pirita tee 56) pargi alale.
    Konkursi raames otsitakse väliskulptuuride ideelahendust, mis peab olema äratuntavalt seotud Eesti filmilooga (välistamata seoseid maailmafilmiga ning filmi kui meediumi omapäraga) ja olema kooskõlas ümbritseva arhitektuuriansambliga. Loodavad väliskulptuurid on osa Maarjamäe välialast ja väliekspositsioonist, moodustades filmiallee tööpealkirjaga „Pääsukesest Oskarini“. Allee kulgeb nö. punase vaibana läbi Maarjamäe suvemõisa pargi Eesti Filmimuuseumi…
  • Eesti Naislaulu Selts Peterburis

    Eesti Vabariigi 98. Aastapäeva eel viis Eesti Naislaulu Selts (ENLS) kontserdireisile Peterburi seltsi 10 liikmeskoori. TLÜ vilistlasnaiskoor Helia (dirigent Linda Kardna), Tartu naiskoor Domina (dirigent Anneli Koppel), Tallinna naiskoorid Gaudete (dirigent Mait Männik) ja Carmina (dirigent Margit Võsa), Lähte ja Rakke naiskoor, Luunja naiskoor Jõeõed,Võru naiskoorid Tempera ja Kannel ning TÜ akadeemilise naiskoori Tallinna vilistlaskoor andsind 21. II kontserdi kultuurikeskuses Moskovski ja 22. II Peeter-Pauli luteri kirikus Nevski prospektil.
    1994. aastal…
  • Eesti muusika päevad teevad põhjaliku „Suurpuhastuse“

    Eesti muusika päevad teevad põhjaliku „Suurpuhastuse“

    9. ja 16. aprillil antakse Tallinnas Vabaduse väljakul kokku kaheksa elava muusikaga tantsuetendust „Suurpuhastus“, kus muusikainstrumentidena kasutatakse luudasid ja harju. Publikul on võimalus osaleda projektis, tuues kodus kevadkoristust ootavad luuad ajutiselt tantsijatele. Etendusega tähistatakse ka Tallinna Keskkonnaameti korraldatava Tallinna heakorrakuu algust.      
    Festivali Eesti muusika päevad (EMP) ja gümnaasiuminoorte korraldatud sõsarfestivali mini-EMP linnaruumiprojekti muusika autor on tänase nüüdismuusika maastiku üks aktiivsemaid ja isikupärasemaid heliloojaid Tatjana Kozlova-Johannes. Koreograafia loovad Tiina Mölder, Riina…
  • Leiti Eesti vanim värviline filmijäädvustus ümberilmareisist
    Kaader ymberilma reisi filmist. Pildid Ahto Valter

    Leiti Eesti vanim värviline filmijäädvustus ümberilmareisist

    Tänaseks Eestisse toimetatud vanimal, 1938. aastast pärit värvilisel filmilindil rullub lahti Heinastes sündinud maailmaränduri ja purjetaja Ahto Valteri 1938. aastal alustatud seiklusterohke ümbermaailma reis. 2009. aastal hakkas filmirežissöör Jaanis Valk uurima Ahto Valteri elulugu ning koos produtsent Erik Norkroosiga koguma tõendeid tema ümbermaailmareisi toimumise kohta ajavahemikul 1938- 1940. Põhjaliku, kohati detektiivi oskusi nõudnud uurimustöö tulemusena on maailma eri paigust kokku kogutud ja Eestisse toimetatud üle paarituhande foto, sadu ajaleheartikleid, fotoalbumeid…
  • Prantsuse koorimuusika essents Tartus ja Tallinnas
    Eesti Filharmoonia Kammerkoor
    Mait Jüriado

    Prantsuse koorimuusika essents Tartus ja Tallinnas

    Eesti Filharmoonia Kammerkoor Kaspars Putniņš juhatusel tuleb välja kavaga „Les Angélus“, kus kõlavad XIX ja XX sajandi prantsuse suurmeistrite olulisemad teosed. Kontserdid on reedel, 19. veebruaril Tartu Heino Elleri nimelise Muusikakooli Tubina saalis ja laupäeval, 20. veebruaril Mustpeade maja Valges saalis. Kaasa teeb pianist Age Juurikas ning põgusa ülevaate Prantsuse kultuurist annab enne mõlema kontserdi algust näitleja Maarja Mitt.
    Kavasse on koori peadirigent Kaspars Putniņš valinud põnevaid ning eriilmelisi teoseid kuulsatelt…
  • Bibliograafiapäeval tunnustati bibliograafiaväljaandeid

    Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu andsid IX Endel Annuse bibliograafiapäeval välja bibliograafia auhinna. Kokku esitati auhindamiseks 13 aastatel 2014–2015 ilmunud tööd. Auhinna žürii töö ei olnud kerge, sest kõik esitatud nimestikud olid heatasemelised.
    Bibliograafia auhinnaga tunnustati nimestikku „Eesti perioodikas ilmunud järjejuttude bibliograafia 1918–1944“. Koostaja bibliofiil Kalev Sikk on antud teemaga tegelenud aastaid, kuid järjepidevalt ja süvendatult alustas ta bibliograafia koostamist eelmise kümnendi lõpul. 258-leheküljeline illustreeritud nimestik sisaldab 4361…
  • 25 kauneimat Eesti raamatut 2015

     
    In principio. The Word in Arvo Pärt’s Music
    Koostajad Hedi Rosma, Kristina Kõrver, Kai Kutman, kujundaja Angelika Schneider, kirjastaja Arvo Pärdi Keskus, trükikoda Tallinna Raamatutrükikoda.
     
    Kristi Kongi, Ma ei ole oma pead padjal liigutanud
    Koostajad, toimetajad Kristi Kongi, Indrek Sirkel, Anu Vahtra, kujundaja Indrek Sirkel, kirjastaja Lugemik, trükikoda Tallinna Raamatutrükikoda.
     
    Andrus Kivirähk, Oskar ja asjad
    Illustraator ja kujundaja Anne Pikkov, küljendaja Jan Garšnek, kirjastaja Film Distribution, trükikoda Greif.
     
    Tallinna Arhitektuuribiennaali kataloog 2015 „Isejuhtiv…
  • Hääleta keeletegu 2015

    Alanud on 2015. aasta keeleteo hääletus, viimane aeg oma toetushääl anda on 9. märtsi südaöö.
    Laureaadid selguvad 18. märtsil.
    Hääletada saab aadressil https://www.hm.ee/et/keeletegu2015
  • Riiklike kultuuripreemiate laureaadid

    Riikliku kultuuri elutööpreemia laureaadid on Jaan Kaplinski, Ülo Vilimaa ja Veljo Kaasik.
    Kirjanik Jaan Kaplinskit nimetas esitaja SA Kultuurileht kõigi aegade üheks suuremaks eesti luuletajaks: „Kaplinski on mõtleja, kes pole kartnud vastuolu valitseva arvamusega ning ta on alati seisnud inimlikkuse ja loodusläheduse eest. Jaan Kaplinski on mänginud Eesti elus samasugust rolli nagu Voltaire, Lev Tolstoi, Jean-Paul Sartre või Jürgen Habermas oma ühiskonnas.“
    Lavastaja ja balletitantsija Ülo Vilimaa puhul märkisid esitajad Eesti Teatriliit…
  • Riiklike teaduspreemiate laureaadid

    Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati Ülo Lepikule ja Raimund-Johannes Ubarile.
    Akadeemik Ülo Lepik on mehaanikateadlane ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Tal täitub tänavu 68 aastat teadustööstaaži, mille hulka kuulub teerajaja roll plastsusteooria ja konstruktsioonielementide optimeerimise vallas. Suurelt osalt tänu Ülo Lepikule on Eesti mehaanikateadus seisnud tugevalt kaardil nii siin- kui sealpool kunagist raudset eesriiet ja praegu kogu maailmas.
    Akadeemik Raimund-Johannes…
  • Wiedemanni keeleauhinna pälvib kapten

    Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna pälvib tänavu kapten Uno Laur keelemeheliku pühendumise ning viljaka ja järjepideva töö eest eesti merekeele kaitsmisel, eesti merendusterminoloogia arendamisel, korrastamisel ja levitamisel.
    Kapten Uno Laur on õppinud merendust eesti keeles ja ta peab väga tähtsaks, et oskuskeeles oleksid korrektsed terminid olemas. 1973. aastal algatas Uno Laur Eesti Meremuuseumi juures terminoloogia komisjoni eesti merekeele arendamiseks ja korrastamiseks, teatas haridus- ja teadusministeerium.
    Mereterminoloogia komisjon loodi eelkõige vastukaaluks venestamisele ja selleks,…
  • Laupäeval algab Soomes eesti kirjanduse nädal

    Eesti-Soome kultuurisuhteid edendava Tuglase Seltsi eestvõttel toimuva kirjandusnädala raames toimuvad 13.-18. veebruaril kirjandusõhtud 15 linnas üle Soome.
    See eesti kirjanduse festival toimub juba kolmandat aastat. Kirjandusnädala üks eesmärke on viia eesti kirjandus ja kirjanikud lugejate juurde Helsingist kaugemale ning tutvustada uut ja huvitavat kirjandust. Sel aastal toimuvad kirjandusõhtud näiteks Joensuus, Oulus, Tamperes, Turus, Savonlinnas, Kotkas, Kuopios ja mujal. Lisaks raamatukogude esinevad kirjanikud koolides ja ülikoolis.
    Esinema on kutsutud kirjanikud, kelle teoseid on…
Sirp