10. oktoobril algas Vikipeedia terminivõistlus, millega kutsutakse Eesti kõrgkoolide ja teadusasutuste üliõpilasi ja töötajaid veebientsüklopeediat kirjutama.
Võistluse korraldajate eesmärk on avardada ja levitada eestikeelset terminivara ning kiirendada tänapäevase oskuskeele jõudmist Vikipeediasse. Wikimedia Eesti tegevjuhi Ivo Kruusamägi sõnul pakub Vikipeedia kasutamine võimalust kaasata suuremat hulka inimesi eesti keele väärtustamisse. „Omakeelse veebientsüklopeedia laiendamine pakub võistlusel osalejatele head võimalust enda uurimisteemasid nähtavamaks muuta, aga vähem oluline pole panustamise lihtsus, mis aitab rohkematel huvilistel valdkonnaga tutvust…
Uudissõnade korje Sõnaus ootab sõnu esitama nii oma nime all kui ka soovi korral anonüümselt, samuti on veebilehel eraldi vorm klassidele ja teistele kollektiividele, kes saavad ühiselt sõnu esitada.
Sõnakorjevorm, mis leitav Sõnause veebilehel .
Mõned näited sõnadest, millele otsitakse paremaid vasteid:
kasvuhooneefekt
kliimaneutraalsus
kuivkäimla
liginullenergiahoone
ressursitõhusus
rohepööre
süsinikujalajälg
Sõnakorje kestab 30. novembrini 2023.
Avalik hääletamine toimub 4.–7. detsembrini 2023. Võitjate väljakuulutamine toimub 8. detsembril, keelemees Johannes Aaviku 143. sünniaastapäeval Vabamus
Uudissõnade korje Sõnaus on presidendi kantselei ja Vabamu ühisalgatus, mis toimub juba kolmandat korda…
Ettevõttenime võistlus sai alguse 2016. aastal ning toimus tänavu juba kaheksandat korda. Võistluse kuulutasid emakeelepäeval välja Emakeele Selts, Eesti Interneti Sihtasutus, Eesti keelenõukogu, Haridus- ja Teadusministeerium ning Keeleamet.
Nimekonkursi eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri-, ettevõtte- ja domeeninimesid. Kandidaate hinnati kokku seitsmes kategoorias: tootmisettevõte, teenindusettevõte, vabaühendus, aasta uustulnuk, haridus- ja kultuuriasutus, õpilasfirma ning rahvusdomeeninimi.
Ettepanekuid saabus kokku rekordiliselt 84. Aktiivne osavõtt on selge märk,…
Eesti Pimedate Liit annab täna, 18. oktoobril Tallinna Õpetajate Majas kell 13.00 algaval tänuseminaril tunnustused Aasta tegu 2023“ neile, kes on aasta kestel oma tegevusega andnud olulise panuse nägemispuudega inimeste elukvaliteedi tõstmisele, rehabilitatsiooni, hariduse, kultuuri ja spordi edendamisele ning ühiskonnas tuntuse suurendamisele.
Tunnustuse laureaadid on:
Ülar Maapalu, kes palus oma juubelile kutsutud külalistel teha kingituse asemel annetus Eesti Pimedate Liidule. Selline eraisiku algatus on eriti tänuväärne olukorras, kus liidul on palju ideid ja plaane,…
Eesti teaduste akadeemia juhatus kinnitas 12 kandidaati kolmele uuele akadeemikukohale.
Biomeditsiini valdkonnas kandideerib viis teadlast: Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi professor Toivo Maimets, Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Pärt Peterson, Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Tanel Tenson, Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi täisprofessor tenuuris Tõnis Timmusk ning Tallinna tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi täisprofessor tenuuris Margus Viigimaa.
Etnoloogia ja folkloristika valdkonna neli kandidaati on Tartu ülikooli kultuuriteaduste instituudi professor Kristin Kuutma, Eesti kirjandusmuuseumi juhtivteadur, folkloristika osakonna juhataja Mare Kõiva, Tallinna ülikooli…
Eesti Rahvuskultuuri Fond (ERKF) jagab sellel aastal Eesti kultuuri, hariduse ja teiste valdkondade inimeste ja projektide toetuseks ligi 270 000 eurot.
“Fondi igasügisene taotlusvoor on hea võimalus noortele õppuritele stiepndiumide taotlemiseks, et saaksime erinevate allfondide kaudu toetaja Eesti kultuuri ja hariduse uusi, tuleviku tippe“, ütles Jüri Leiten, ERKFi tegevjuht. “Ühtlasi kutsun üles ettevõtjaid ja organisatsioone looma uusi allfonde meie kultuuri ja hariduse toetuseks või siis toetama mõnda juba tegutsevat allfondi ühist lisatuge vajavas valdkonnas või mõne konkreetse teema toetuseks“, lisas Leiten
ERKF ootab kuni 15. oktoobrini taotlusi stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks 2024. aastal. Sihtasutus ERKF toetab üksikisikuid stipendiumidega õppe– ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks; organisatsioone toetustega eesti rahvuskultuuri arendamise, säilitamise ja edasikandmise seisukohalt oluliste projektide algatamiseks ja finantseerimiseks.
Käesoleval aastal tuleb jagamisele 270 tuhat eurot 124-st allfondist.
Esimest korda jagatakse stipendiume ja toetusi viiest allfondist: Aavo Otsa fond, Jüri ja Kai Arraku fond, Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfond, Leo Rohlini fond ning Riina ja Jaanus Pikani fond.
Suuremad summad jagatakse seekord näiteks sihtasutuse juures asuvatest Rain Lõhmuse, Kristi ja Siim Kallase, Lastekaitse Liidu ja teistest fondidest.
Lisainfo allfondidest ja toetustest
http://www.erkf.ee/allfondid
www.erkf.ee
Kultuuriministeerium ootab kuni 19. oktoobrini ettepanekuid riigi kultuuristipendiumide määramiseks. Stipendium toetab peamiselt õpinguid välisriigis ning võimalusel kaalukaid kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi. Sel aastal antakse välja veel 12 stipendiumit, ühe stipendiumi suurus on 2300 eurot.
„Välismaal õppimine saab täiendada Eesti suurepärast kultuuriharidust, sest teistes kultuurides tehtud teadustööst saadud uued mõtted ja perspektiiv toovad ka meie kultuuri uut eluruumi. Kultuuridevahelist dialoogi toetavat stipendiumit on meie tudengid alati aktiivselt kasutanud ning loodan, et…
Eesti Keeletoimetajate Liit pakub oktoobris ja novembris taas võimalust kogeda kampaania „Kutsu keeletoimetaja külla!“ käigus, kuidas saab keeletoimetaja aidata kaasa ettevõtete ja asutuste eesmärkide saavutamisele. Kümnele organisatsioonile, kes ei ole varem keeletoimetaja abi kasutanud, toimetatakse üks tekst ja antakse keelenõu. Teenus on tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusele kliendile tasuta.
Iga organisatsioon saab tellida kuni viie lehekülje pikkuse (9000 tähemärki) eestikeelse teksti toimetamise ja kohtuda keeletoimetajaga tunniajaliseks nõustamiseks oma kontoris või veebis.…
Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Eesti Muusikanõukogu tunnustasid rahvusvahelisel muusikapäeval muusikamaastiku parimaid. Koos anti preemiad välja kuueteistkümnendat aastat järjest.
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustas aastapreemiatega hooajal 2022/2023 enim silma paistnud muusikategelasi ja kollektiive. Tänavu anti välja kümme aastapreemiat ning kolm tunnustuspreemiat. Traditsioon pärineb aastast 1995.
Helikunsti sihtkapitali esimees Marje Lohuaru kiitis meie muusikuid, kellest paljud on leidnud rahvusvahelist tunnustust. „Meie loovisikute juurdekasv on märkimisväärne, nende mõju ulatub palju kaugemale Eestist ning avastamisrõõmu ja…
Täna, Edgar Valteri 94. sünniaastapäeval anti Eesti Lastekirjanduse Keskuses üle tema nimeline illustratsioonipreemia, mille pälvis lasteraamatute autor ja kunstnik Piret Raud. Preemia on rahaline ning sellega kaasneb võimalus korraldada isikunäitus keskuse illustratsioonigaleriis 2023. aasta sügisel.
Lastekirjanduse ja illustratsiooni ekspertidest koosnev žürii valis preemia laureaadi ja nominendid 32 raamatukunstniku seast, võttes valikul arvesse viimase viie aasta jooksul avaldatud raamatuid. Laureaadi Piret Raua kaasnominentide hulgas olid illustraatorid Ulla Saar, Kertu Sillaste, Marja-Liisa Plats…
„Naised teaduses“ stipendiumi pälvisid hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite farmakogeneetikaga tegelev dr Triin Laisk ning antidepressantide kasutamise ja antibiootikumide vastupanuvõime vahelisi seoseid uuriv Kertu Liis Krigul.
Täna toimus Eestis esmakordselt L’Oréal-UNESCO noorte talentide Baltikumi programmi “Naised teaduses” tunnustamisüritus, kus tõsteti esile Eestist, Lätist ja Leedust pärit silmapaistvaid naisteadlasi, nende uurimistöö tulemusi ning panust teadusesse ja innovatsiooni.
Eestlastest pälvisid tänavused 7000 euro suurused uurimistoetused Tartu Ülikooli genoomika instituudi reproduktiivgeneetika ja genoomika kaasprofessor dr Triin Laisk…
Eesti Rahvuskultuuri Fondi allfond Agnes Kultase Stipendiumifond annab teada
Agnes Kultase stipendiumifond ootab 8 000 euro suuruse õpperaha jagamiseks Eesti Vabariigi kodanikest üliõpilaste taotlusi kolmes valdkonnas:
• magistri- ja doktoriõpingud riigiõiguse, politoloogia, rahvusvaheliste suhete ja muudel riikluse arengut ja demokraatiat toetavatel aladel tunnustatud Põhja-Ameerika, Euroopa Liidu liikmesriikide, Suurbritannia, Norra, Islandi ja Šveitsi ülikoolides;
• magistri- ja doktoriõpingud tehisintellekti õiguse alal tunnustatud Põhja-Ameerika, Euroopa Liidu liikmesriikide, Suurbritannia, Norra, Islandi ja Šveitsi ülikoolides;
• toetada ajakirjanike…
22. augustil Tallinnas toimunud kutseeksamil said keeletoimetaja kutse kuus keeletoimetajat: Anna Edela, Egle Heinsar, Kaja Randam, Anu Seppel, Svea Tarkin ja Anni Viirmets. Eksam toimus viiendat korda ja nüüd on Eestis 22 kutselist keeletoimetajat.
Keeletoimetajad pidid eksamil kõigepealt viima ühe tarbeteksti vastavusse kirjakeele normingutega ning tegema selle ladusamaks ja arusaadavamaks. „Nagu ikka, oli eksamitekst võetud päriselust, et matkida võimalikult ligilähedaselt tavapärast toimetamiskeskkonda, kus keeletoimetaja tegutseb,“ ütles hindamiskomisjoni esimees Helika Mäekivi.
Seejärel tuli…
Eesti Kultuurkapital kuulutab välja kandidaatide esitamise kirjanduse, kujutava ja rakenduskunsti, arhitektuuri, näitekunsti, helikunsti, audiovisuaalse kunsti, kehakultuuri ja spordi ning rahvakultuuri sihtkapitalide nõukogude koosseisudesse perioodiks 2023-2025.
Sihtkapitali nõukogu ülesanne on igale valdkonnale eraldatud raha jaotamine ning eksperdi töö on tasustatud. Esitatud kandidaatide seast teeb valiku kultuuriminister.
Sihtkapitalide nõukogudesse saavad kandidaate esitada kultuuri- ja spordivaldkonna ühendused, sh erialaorganisatsioonid ja -liidud ning neis valdkondades tegutsevad asutused ja ühingud.
Kultuurkapitali seaduse järgi kuulub igasse sihtkapitali seitse oma…
Algaval õppeaastal toob ülikooli teatrihingust lavastaja ja teatrijuht Peeter Jalakas, kelle ainekursus viib huvilised avastama eesti kultuuri mitmekümne aasta jooksul mõjutanud Sigismund von Krahli reaalsusteooriat.
„Peeter Jalakas on loonud pea 50 lavastust ja mänginud Eesti teatrimaastikul väsimatu eksperimentaatori rolli,“ sõnab Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppeprodekaan, teatriteaduse professor Anneli Saro. „Ta on märkimisväärselt uuendanud nii sõna, muusika- kui ka tantsuteatrit, sulatades eri teatriliikide ja väljenduslaadide osakesi totaalseteks kunstiteosteks. Paljude teatrilukku…
Eesti Kultuurkapital eraldas kuusteist “Ela ja sära” stipendiumi aastaks 2023-2024.
Stipendium “Ela ja sära”, suurusega 20 000 eurot aastas, pakub kõrgvormis loomeinimestele võimalust pühenduda oma erialale.
7. veebruaril 2023 otsustas Kultuurkapitali nõukogu „Ela ja sära“ stipendiumi summat tõsta seniselt 18 000 eurolt 20 000 eurole aastas.
Stipendiumi makstakse välja neli korda aastas, alates jooksva aasta oktoobrist. Stipendiumile võisid kandideerida kõikide Kultuurkapitalis esindatud valdkondade professionaalid. “Ela ja sära” stipendiumi eraldab Kultuurkapitali nõukogu, toetudes sihtkapitalide…
Loomeettevõtjatel on kuni 2027. aastani võimalus saada toetust ekspordivõimekuse arendamiseks ning strateegiliste arenguplaanide elluviimiseks, samuti toetatakse loomeettevõtlust toetavate tugiteenuste osutamist. Valdkonna arenguks suunatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ja toetuse saajate omafinantseeringuna kokku ligi 10 miljoni eurot.
„Meie kultuur pole kõrge väärtusega vaid meile, vaid on ka kõrge ekspordipotentsiaaliga. Meie majanduses on kultuur oluline lüli ja protsess, loomemajandus nügib tagant teisi majandusharusid ja on meie visiitkaart rahvusvahelistel turgudel. Ettevõtlikud loomeinimesed vajavad riigilt…
Tartu Kultuurkapital ja Ene Mihkelsoni Selts kuulutavad välja järjekordse Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia konkursi.
Nii nagu ka varasematel aastatel antakse välja Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia, millele saavad kandidaate esitada nii autorid ise, kultuuriväljaannete toimetused kui ka Ene Mihkelsoni Seltsi liikmed.
Ettepanekuid Ene Mihkelsoni kultuuripreemiale oodatakse 10. septembrini 2023. Preemia on mõeldud kultuurimeedias ühe akadeemilise aasta (august 2022–august 2023) jooksul ilmunud silmapaistvate kirjutiste, tele- või raadiosaadete esiletõstmiseks, mis on aidanud kaasa raamatukultuuri ja…
Kultuuriminister Heidy Purga allkirjastas käskkirja, millega toetatakse kunsti-, disaini-, muusika-, audiovisuaal-, etenduskunstide, arhitektuuri- või kirjandusvaldkonnas tehtavaid loovuurimusi kokku 460 000 euroga.
„Loovuurimus on väärtuslik meetod, mis aitab jõuda uute teadmiste ja avastusteni, et paremini kultuuri mõtestada ja valdkonda arendada ning avardada arusaamist loomevaldkonna ja loovisikute rollist. Uurides igapäevaseid kultuurinähtusi, nagu publiku suhet loojatega või emotsionaalse disaini tähtsust toodete eluea pikendamiseks, leiame uusi vaatenurki, kuidas kultuuri ühiskondlikku mõju laiendada,“ rääkis kultuuriminister Heidy…
Eesti teaduste akadeemia kuulutab välja uute akadeemikute valimised tehnikateaduste, biomeditsiini ning etnoloogia ja folkloristika valdkonnas.
„Nii Eesti kui ka meie teadusruum on paljude teiste riikidega võrreldes päris väikesed,“ märkis teaduse akadeemia president Tarmo Soomere. „See ei sega meid olemast suured vaimult. Eesti teaduste akadeemia täidab nii klassikaliste loodusteaduste akadeemiate, arstiteaduse, tehnikateaduste, põllumajandusteaduste ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste akadeemiate ülesandeid. Akadeemia missioon on pakkuda riigile parimat teavet riigi ees seisvate keerukate ülesannete lahendamisel.…
16. juunil kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja 2023. aasta romaanivõistluse võitjad. Peapreemia ning Emakeele Sihtasutuse keele- ja stiilipreemia pälvis Sven Mikser käsikirjaga „Vareda“.
Ülejäänud auhinnad jagunesid järgmiselt:
II preemia – Hannes Parmo „Beeta“
III preemia – Piret Jaaksi „Taeva tütred“
Jaan Tõnissoni Postimehe fondi preemia – Kaur Riismaa „Enne pattu ja roboteid“
Margus Karu sihtasutuse eripreemia – Lumi Kristin Vihterpali „Tajude kujur“
Tallinna linna auhind – „Ood surmale“ (autor soovis jääda anonüümseks)
Äramärkimised:
Anete Kruusmägi „Viimane päikesetõus“
Meelis Ivanovi „Kokkuvarisemine“
Romaanivõistlusele esitatud käsikirju…
Valitsus nimetas tänasel istungil kultuuriminister Heidy Purga ettepanekul Kultuuriministeeriumi kantsleriks Kristiina Alliksaare.
„Kultuuri-, spordi ja lõimumisvaldkond on kirju ning siin on palju väljakutseid, kuid kindlasti rohkem rõõmu. Mul on suur au ja vastutus see väljakutse vastu võtta ning pakkuda valdkonnale tuge, mis vajalik ja võimalik – minu senine kogemustepagas loob selleks tugeva aluse,“ ütles Kristiina Alliksaar.
Kristiina Alliksaar on alates 2019. aastast juhtinud teatrit Vanemuine ning aastatel 2014-2019 Ugala Teatrit. Lisaks on…
Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus on algatanud ideekorje, millega oodatakse ettepanekuid kultuurilise mitmekesisuse tähistamiseks 2024. aastal. Teema-aasta programmi võib pakkuda nii juba toimivaid tegevusi kui ka täiesti uusi algatusi. Ettepanekuid saab jagada veebivormi või posti teel selle aasta 30. juunini.
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul on teema-aasta eesmärgiks tuua rohkem esile ning väärtustada kultuurilist rikkust kui igapäevaelu loomulikku osa.
„Viimase rahvaloenduse andmetel elavad Eestis 211 rahvuse esindajad, kes räägivad emakeelena 243 keelt. Oleme…
2023. aasta Eesti folkloristika aastapreemia otsustati anda Tartu Ülikooli folkloristika kaasprofessorile Anastasiya Astapovale. Žürii tõstis esile, et Anastasiya Astapova on rahvusvaheliselt tunnustatud, viljakas teadlane, kes laiendab folkloristikateaduse piire nii Eestis kui väljaspool seda.
Anastasiya Astapova sünteesib oma uurimustes loovalt folkloristika, huumoriuuringute ja sotsiaalteaduste meetodeid, analüüsides ja mõtestades folkloori ja võimu vahekorda. Tema töö iseloomu on kujundanud viimastel aastatel ühiskonda mõjutanud kriisid. Just neis on esile kerkinud folkloori, vandenõuteooriate ja huumori ühendav…
2 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kristiina Alliksaar