Uudised

  • Muinsuskaitseameti peadirektoriks saab Marilin Mihkelson

    Kultuuriminister Piret Hartman nimetab avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni ettepanekul Muinsuskaitseameti peadirektori ametikohale Marilin Mihkelsoni. Seni töötab Mihkelson Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna juhatajana. Uus peadirektor alustab tööd 1. märtsil.
    „Muinsuskaitse roll muutub aina enam piirangutele keskenduva asemel nõuandvaks ja omanikke toetavaks. Marilin Mihkelsonil on kõik eeldused ja kogemused, et teha Muinsuskaitseametist kliendikeskne organisatsioon. Tal on pikk töökogemus organisatsioonist, mis on otsustavalt pööranud näo kodanike poole. See on ootus ka muinsuskaitse…
  • Selgunud on riigi teaduspreemiate kandidaadid

    Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas ettepanekud 2023. aasta teaduspreemiate määramiseks.
    ELUTÖÖPREEMIA (kaks preemiat, à 40 000 eurot)
    Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest on esitatud:
    • Talis Bachmann
    • Irina Belobrovtseva
    • Toomas Karjahärm
    • Andres Kuusk
    • Krista Loogma
    • Juhan Maiste
    • Tiiu Märss
    • Peeter Nõges
    • Viive Rosenberg
    • Mihkel Zilmer
    • Asta Õim
    TEADUSPREEMIA AVASTUSE EEST (50 000 eurot)
    Preemiale vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku innovaatilise tooteni viinud teaduslikul…
  • Eesti Kirjandusmuuseum kuulutab välja kogumisvõistluse „Lood sõjast“

    Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on meedia järjepidevalt kajastanud Ukrainas toimuvaid sündmusi, aga ka Ukraina põgenike elu-olu Eestis. Palju vähem tähelepanu on pööratud sellele, kuidas on sõda mõjutanud eestlasi ja milline roll on olnud eestlastel selles sõjas. Küsida tuleb ka seda, kas ja kuidas on see sõda mõjutanud eestlasi ja eesti kogukondi võõrsil. Pole kahtlust, et Ukraina sõda on elustanud paljude eestlaste isiklikke ja perekondlikke mälestusi Teisest maailmasõjast,…
  • ,

    Sirbi loetuimad lood 2022, II osa

    11. Kaarel Tarand, Kuu lõpuks on kõik surnud
    12. Hent Kalmo, Vene üksindus
    13. Katrin Tiidenberg, Nemad vä? Nemad saadame tuleriidale
    14. Viivi Luik, Kogemuse vääramatus
    15. Margus Lattik, Pärast koroonakriisi. Teaduse vastutusest ühiskonna ees
    16. Aro Velmet, Kaitsedemokraatia ohvrid
    17. Mait Jüriado, Maapealne paradiis
    18. Madis Kolk, Lavastus, mille puhul tekkisid nii mõnedki eetilised küsimused
    19. Contra, Välgukiirusel läbi väikese Antsla
    20. Kaisa Ling, Sõda on naise nägu
  • ,

    Sirbi loetuimad lood 2022, III osa

    21. Kaarel Tarand, Sõja kasulik pool
    22. Pille-Riin Purje, Kas vale saal, vale etendus?
    23. Ülo Mattheus, Ukraina sõda ja müüdid
    24. Arnold Unt, Raadi memoriaali kujunemise ülevaade aastast 2010
    25. Mihhail Trunin, Koorega late
    26. Kaarel Tarand, Porikuu kestab kevadeni
    27. Maarin Ektermann, Airi Triisberg, Kunstivaldkonna tasumäärad õiglasemaks!
    28. Lauri Laanisto, Teaduskirjastamisnurjatused
    29. Hille Saluäär, Sõnadest ei saa isu täis ehk Elukestva emakeeleõppe kaitseks
    30. Katrin Aller, Avalisüli valgusse
     
  • ,

    Sirbi loetuimad lood 2022, IV osa

    31. Jüri Saar, Oluline uurimus Putini Venemaa kohta
    32. Peeter Hõrak, Miks eesti mees ei saa evolutsioneeruda suuremaks ja haritumaks
    33. Ülo Mattheus, Elu vaimsel prügimäel
    34. Katrin Tiidenberg, Läänetargutus ja ida-Twitter
    35. Mariell Aren, Öökuninganna aaria pakub ikka pinget
    36. Kaarel Tarand, Liiga palju sõjaraha
    37. Andra Teede, Normaalselt kole film
    38. Pille-Riin Purje, Harilik teatriaasta oma väheste tippudega
    39. Kaarel Tarand, Punahing paelaga kaelas
    40. Aveliina Helm, Kaovad väärtused, kaob kõik
  • Aasta 2022 film

    Neljapäeval, 5. jaanuaril kuulutas Eesti Filmiajakirjanike Ühing välja tunnustused 2022. aasta parimale Eesti filmile, aasta levifilmile ja aasta filmiajakirjanikule. 30. juubeli Neitsi Maaliga pärjati Kaupo Kruusiaugu dokumentaalfilm “Machina Faust”.
    “Rebimine oli sel aastal erakordselt tihe ja vaidlused vihased. Lõpuks osutus võitjaks märgiline film, mis pole pelk klantspilt, vaid ehe ja raju portree loojast, kes on oluline siin ja praegu. Tähelepanuväärne on ka tõik, et kui vahepeal võidutsesid pea kümne aasta jooksul…
  • ,

    Sirbi loetuimad lood 2022, V osa

    41. Uno Liivaku, Tõlkimise raudreeglitest
    42. Tristan Priimägi, Ruben Östlund, Ka rikkad nutavad
    43. Valle-Sten Maiste, Heiko Pääbo, Ukrainas ei kummardata suurt juhti
    44. Kaarel Tarand, Juudi sõda
    45. Sirbi laureaadid 2021
    46. Pille-Riin Larm, Vilja Kiisler, Vilja vastab
    47. Ülo Mattheus, Maailm pärast … Ukraina sõda
    48. Valle-Sten Maiste, Mihhail Trunin, Vene ühiskonna põhivektor on apaatia
    49. Eneli Kindsiko Toimetused, kus on teie eetilised põhimõtted?
    50. Margus Maidla, Jaanus Harro, Sola dosis facit venenum*
  • Wiiralti ja Lemba stipendiumi said üheksa üliõpilast 
    Kõik Wiiralti stipendiaadid ning Lemba stipendiaat Aurora Ruus kultuuriministriga.

    Wiiralti ja Lemba stipendiumi said üheksa üliõpilast 

    Kultuuriminister Piret Hartman andis täna Tallinna Muusika-ja Balletikoolis toimunud tseremoonial üle Artur Lemba nimelise stipendiumi kolmele muusikaüliõpilasele ning Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi kuuele kunstiüliõpilasele. 
    „Eesti on andekate inimeste maa, tänu kellele on meie kultuur sügav ning mitmepalgeline. Tugevale kultuurile toetudes on meil aga oma riik. Wiiralt ja Lemba olid väga andekad inimesed ning mul on hea meel, et tänu meie kultuuri suurkujudele saame toetada uute tegijate järelkasvu. Loodan, et see tiivustab…
  • Teaduste akadeemia sai juurde kolm uut akadeemikut

    Eesti teaduste akadeemia üldkogu istungil valiti füüsika akadeemikuks Toomas Rõõm, arvuti- ja tehnikateaduste akadeemikuks Dan Bogdanov ning sotsioloogia akadeemikuks Ellu Saar.
    Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteaduri Toomas Rõõmu teadustöö keskendub teraherts-spektroskoopia arendamisele ja selle kasutamisele erinevate füüsikanähtuste mõistmiseks. Muu hulgas võimaldab sagedusala ammutada ainulaadset infot molekulide kvantliikumise kohta ja mõista paremini uute materjalide omadusi.
    Cybernetica infoturbeinstituudi direktori Dan Bogdanovi teadustöö keskendub turvalist andmetöötlust võimaldavate tehnoloogiate arendamisele. Taoliste uuringute väljundid leiavad rakendust statistikas, terviseuuringutes, andmepõhises…
  • Kirjanikupalga saajad 2023-2025

    6. detsembril 2022 kogunes kirjanikupalga valimiskomisjon koosseisus  Ilvi Liive-Roosipuu (Eesti Kirjanduse Keskus), Kaidi Urmet (Eesti Kirjastuste Liit), Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus), Mihkel Volt (Eesti Rahvusraamatukogu), Kai Aareleid (Eesti Kirjanike Liit), Indrek Mesikepp (Eesti Kirjanike Liit) ja Tiit Aleksejev (Eesti Kirjanike Liit).
    43 taotleja seast valiti salajase hääletuse teel 5 kirjanikupalga saajat aastateks 2023-2025.
    Valituks osutusid Kristiina Ehin, Maria Esko, Eva Koff, Kairi Look ja Kristina Tamm (Lilli Luuk).
    Kirjanikupalka rahastab Kultuuriministeerium ja…
  • Kultuuriministeerium ootab kandidaate kultuuri ja spordi aasta- ning elutööpreemiatele

    Kultuuriministeerium ootab kuni 10. jaanuarini 2023 ettepanekuid Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ja spordipreemiate määramiseks. Laureaadid selguvad veebruaris, vabariigi 105. aastapäeva eel.
    „Riiklikud kultuuri- ja spordipreemiad on kõrgeim tunnustus, mida valitsus kultuuri- ja spordirahvale annab. Laureaadid on inimesed, kes oma elutööga on eesti keelt ja kultuuri õitsemisele andnud hindamatu panuse või olnud oma saavutustega eeskujuks kogu eesti rahvale. Iga aasta esitatakse komisjonidele suure hulga väärikaid kandidaate, loodetavasti ka sel aastal. Inimesi, kes…
  • Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna pälvis kirjanik Viivi Luik

    Täna, 1. detsembril tähistab Tartu Ülikool 103 aasta möödumist eestikeelse ülikooli asutamisest. Rektor professor Toomas Asser kuulutas rahvusülikooli aastapäeva aktusel välja tänavuse Rahvusmõtte auhinna laureaadi, kelleks on luuletaja, prosaist ja esseist Viivi Luik.
    „Ülikoolil on suur au anda Rahvusmõtte auhind ühele meie aja armastatumale kirjanikule ja luuletajale Viivi Luigele, kelle loomingul on pika aja vältel olnud suur mõju Eesti inimeste enesetajule ja eneseusule. Tema looming on saavutanud laia kõlapinna ka Euroopa…
  • Selgusid 2022 „Aasta interpreet” preemia laureaadid

    Eesti Interpreetide Liidu algatatud ja tänavu juba neljandat korda välja antav preemia „Aasta interpreet” tänavused laureaadid on säravad, virtuoossed ning eduka loomingulise aastaga interpreedid – viiuldaja Hans Christian Aavik, oboemängija Ingely Laiv-Järvi ja kitarrist Kirill Ogorodnikov.
    Festivali Eesti Muusika Nädal lõppkontserdil pühapäeval, 27. novembril selgusid Eesti Interpreetide Liidu preemia „Aasta interpreet” laureaadid. Erinevalt varasematest aastatest tunnustas Interpreetide Liit tänavu kolme interpreeti, kes kõik on 2022. aastal silma paistnud kunstiliselt kõrgetasemeliste esinemiste…
  • PÖFFi võitis esmakordselt Eestiga seotud film

    Pimedate Ööde filmifestivali peaauhinna võitis esimest korda film, mille on aidanud ekraanile tuua eestlased. Islandi režissööri Hilmar Oddssoni must komöödia „Teekond emaga” jutustab kogu oma elu kiusaka ema käpa all elanud vanapoisist, kes asub pärast ema surma koos tema laibaga pikale teekonnale mööda konarlikke Islandi teid – selleks et matta ema tema kodukülla. Kummalisi sündmusi ja kohtumisi täis teekonna käigus jõuab ta tagasi iseenda juurde
    .„See film võlus meid oma läbipaistva…
  • Uus portreefilmide konkurss on avatud

    Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga ootab portreefilmide konkursile uusi ideid. Projektide esitamise tähtaeg on 31. jaanuar 2023.
    Portreelugude uus konkurss ootab ideid filmideks, mis peegeldavad Eesti kultuurilukku ja ühiskondlikku ruumi jälje jätnud inimesi, olgu tegemist laialt tuntud korüfeede või noorte talentidega, kelle märgilisus võib teinekord piirneda ühe kitsa valdkonnaga. Oodatud on ettepanekud spordist teaduseni, meelelahutusest kultuuri alternatiivaladeni.
    Konkursile oodatakse nii klassikalise portreefilmi kui ka žanrite piire kompavaid ideid.…
  • Kokkuvõttevõistluse TUUM võitjad selgunud

    Üheteistkümnes kokkuvõttevõistlus TUUM 21. ja 22. oktoobril tõi kokku 189 tööd. Nende seas oli 142 üksiküritajat ja 47 võistkonda, kokku 258 osalejat. Noorim osaleja on oma vanuseks märkinud 12, vanim 54.
    Selle aasta võitja on Kristjan Tehu. Teine auhind läheb Kristina Ruderile ja kolm võrdset kolmandat auhinda saavad Katre Talviste, Anu Lutsepp ja Loviisa Mänd. Parima kooliõpilase auhinna vääris Johanna Saare Hugo Treffneri gümnaasiumist.
    25 parima hulka mahtusid veel üksikvõistlejad Elise Belov,…
  • Eesti Maaülikooli uueks rektoriks saab loomaarstiteadlane Ülle Jaakma
    Ülle Jaakma rektorivalimistel kõnepuldis
    Risto Mets

    Eesti Maaülikooli uueks rektoriks saab loomaarstiteadlane Ülle Jaakma

    Täna valis Eesti Maaülikooli valimiskogu ülikoolile uue rektori. Järgmised viis aastat suunab ülikoolielu sigimisbioloogia professor Ülle Jaakma.
    Rektoriks kandideerisid professorid Ülle Jaakma, Paavo Kaimre ja Endla Reintam. Rektori valimiskogu 117 liikmest hääletas teises voorus Jaakma poolt 72 ja Kaimre poolt 45 valijat. Esimeses voorus kogus Jaakma 57, Kaimre 38 ja Reintam 22 häält.
    Uus rektor loodab töötajatega head koostööd. “Olen väga tänulik, et ülikool mulle sellist poolehoidu näitas. See tähedab vastutust ja mõtlemist,…
  • TUUM tuleb taas!

    Sel nädalavahetusel toimub juba üheteistkümendat korda kokkuvõttevõistlus TUUM.
    21. ja 22. oktoobril toimuv TUUM on võistlus, kus iga osaleja saab panna proovile oma oskuse teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte žürii antud tekstist. 
    «Tänapäeva maailmas on oskus teha lühikesi ja  selgeid kokkuvõtteid eluedu üks olulisi aluseid. See omakorda nõuab head tekstide lugemise ja mõistmise oskust,» ütleb Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teadur ja žürii juht Tiit Hennoste.
    Võistlema on oodatud kõik: õpilastest õppejõududeni, ajakirjanikest…
  • Kolmele akadeemikukohale kandideerib kaheksa teadlast

    Eesti teaduste akadeemia juhatus kinnitas kaheksa kandidaati kolmele uuele akadeemikukohale.
    Füüsika valdkonnas on kandidaadid Tartu ülikooli füüsika instituudi keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen, Tartu ülikooli füüsika instituudi materjaliteaduse professor Kaupo Kukli ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteadur Toomas Rõõm.
    Arvuti- ja tehnikateaduste valdkonna kolm kanditaati on Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Alvo Aabloo, Cybernetica infoturbeinstituudi direktor Dan Bogdanov ning Tallinna tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi täisprofessor tenuuris Maarja Grossberg-Kuusk.
    Sotsioloogia valdkonnas kandideerivad Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi…
  • Nobeli meditsiinipreemia pälvis Svante Pääbo

    Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna pälvis sel aastal paleogenenoomika üks rajajatest, Eesti juurtega Svante Pääbo.
    Nobeli veebilehe teatel pälvis Pääbo preemia inimese evolutsiooni uurimise eest,  täpsemalt avastuste eest väljasurnud hominiinide genoomide kohta.
    Pääbo on järjestanud praeguseks välja surnud neandertallaste täisgenoomi, mis võimaldab seda nüüdisinimese genoomiga võrrelda ja uurida ning teha järeldusi paljudes küsimustes alates immuunsusest kuni aju arenguni.
    Ta on avastanud ka uue inimliigi – denisi inimese.
    Loe pikemalt Nobeli veebilehelt!
    Esmakordselt kuulis laiem avalikkus Svante…
  • Kunstnikupalka hakatakse maksma lisaks veel viiele kunstnikule

    Uue kultuurieelarvega laieneb alates 2023. aastast loomepalkade meede 5 kunstnikupalga võrra. Samuti tõuseb koos kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalgaga kunstniku- ja kirjanikupalk 1760 euroni kuus.
    „Kui ma mõtlen kultuurile, siis mõtlen ennekõike meie valdkonna inimeste väärtustamisele. Loomepalkade meede aitab meie kõige väljapaistvamatel loojatel keskenduda kolme aasta jooksul loomingule. Palgatõus on võimalus, mis loob eeldused ja kindlustunde oma tööga jätkata,“ ütles kultuuriminister Piret Hartman.
    „Kunstnikupalga saajate arvu suurendamine aitab kunsti valdkonnas vähendada vabakutseliste loovisikute tasustamise…
  • Milliseid kultuuriväljaandeid te loete?

    Milliseid kultuuriväljaandeid te loete?

    Küsitlus!
    Palun vastake,
    milliseid kultuuriväljaandeid te loete?
    Suur aitäh ette kõigile vastajatele!
  • 65 lehekülje jagu tekstitoimetust ja 13 tundi keelenõu, tasuta

    Oktoobris ja novembris kingib Eesti Keeletoimetajate Liit 13 organisatsioonile võimaluse saada kampaania „Kutsu keeletoimetaja külla!“ raames viis lehekülge toimetatud teksti ja ühe tunni keelenõu. Osalevad asutused ja ettevõtted astuvad sammu selgema suhtluse suunas, sest õpivad kampaania käigus märkama oma peamisi keelekonarusi ja saavad teada, kuidas oma väljendusoskust parandada.
    Ootame osalema asutusi, ettevõtteid ja vabaühendusi, kel keeletoimetamisega varasem kogemus puudub, sest just neile saame selle kampaaniaga kõige rohkem kasu tuua. Kindlasti võiksid…
Sirp