Animafilmi režissöör ja Eesti kunstiakadeemia magistrandi Anu-Laura Tuttelbergi nukufilm „Kärbeste veski“ pärjati Leipzigi dokumentaal- ja animafilmide festivalil Saksamaal žürii eriauhinnaga, mis on filmile juba kümnes oluline rahvusvaheline tunnustus. 29. oktoobrist – 4. novembrini peetud festival tähistas sel aastal oma 55. sünnipäeva ja on üks Euroopa vanimaid filmifestivale. Žüriisse kuulusid kunstnik Mariola Brillowska (Saksamaa), režissöör Sylvie Bringas (Suurbritannia) ja produtsent Zbigniew Żmudzki (Poola).
Žüriile meeldis „Kärbeste veski“ puisete nukkude liikumisrütm, montaaž ja…
11. – 28. oktoobrini peeti Luksemburgis viiendat korda filmifestival „CinEast“, mille kavas oli ka mahukas Eesti filmide programm.
Seekordsel festivalil oli kahekordistunud osalevate riikide arv. Lisandunud oli kolm Balti riiki (Eesti, Läti, Leedu) ja kolm endist Jugoslaavia-maad (Horvaatia, Serbia, Sloveenia). Festivali kavas oli 50 mängufilmi ja 40 lühifilmi, sealhulgas dokumentaal- ja animafilmid.
Peale „Seenelkäigu”, mis pälvis festivalil publikupreemia, olid mängufilmidest festivali programmis veel Ilmar Raagi “Eestlanna Pariisis”, talgufilm “Täitsa lõpp” (talgufilm) ja…
Reedene Sirp: Tartu rahust ID-kaardini, internatsionaalne arhitektuur ja rahvuslik sotsiaalteadus. Piirileping. Läbirääkimine teeb suhted Venemaaga ainult halvemaks.Ajaloo ilu 1. Mati Hint analüüsib Sofi Oksase romaane ja küsib, kas eestlasi peab turundama nagu setusid?Ajaloo ilu 2. Marek Tamme ja Tamur Kusnetsi ajalookäsitlusest.Multiidentiteedist. Ketser Anto Veldre selgitab, miks infoühiskond on pigem humanitaaride, mitte tehnikute asi.Kes päästaks sotsiaalteadlased? Marju Lauristin analüüsib sotsiaalteaduse rahvuslikke eripärasid ja sellest tulenevaid erivajadusi.Arhitektuur.ee. Triin Ojari valgustab, kuidas eksportida arhitektuuri.…
30. oktoobri õhtul Viinis toimunud Henkel Art.Award auhinnagalal kuulutati selleaastase kunstikonkursi võitjaks eestlanna Marge Monko. Esimese eestlasena konkursi võitnud Monko saab auhinnaks 7000 eurot, näituse Viini moodsa kunsti muuseumis MUMOK ja Eestis.
„Konkursi eesmärgiks on toetada Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kultuuride arengut. Võistlusele on 11 aasta jooksul esitatud üle 25 tuhande võistlustöö rohkem kui 20 riigist,“ rääkis võistluse auhinnagalal Viini moodsa kunsti muuseumis Günter Thumser, Henkeli Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna juht.
„Kõik…
Reedene Sirp: lauljad ja teavitajad, kirjanikud ja valetajad. Olemise mõte. Erakondade ainus olemisõigustus on toimiv demokraatia. Märt-Matis Lille must-valge Eesti. Maailma valgustamine. Kas välismaa eestikeelsel kojutoomisel eelistada korrespondente või tõlkimist? Paneelid siin ja seal. Kuidas lõpetada Mustamäe ja ümberluua Lasnamäe? Teadlased vangi? Kuidas aidata vangi mõistetud Itaalia õpetlasi. Teeme kõik teisiti. Raik-Hiio Mikelsaar tahab ümber korraldada haridussüsteemi. Kolm vaadet „Faustile“, tegevuskunsti liigitamine, vaesed kirjanikud vaese kineasti kaamerasilmas, kirjanikud arstide streigist. Arvamused, arvustused, intervjuud, analüüsid. Lugemist rohkem kui…
Rakvere kammerkoor Solare tuli nädalavahetusel rahvusvahelise koorifestivali Praga Cantat konkursil esikohale folkloori kategoorias.
Ainsana Eestit esindanud Solare võistles ka segakooride kategoorias ning osutus seal parimaks kohustusliku laulu – Antonin Dvoraki “Napadly pisne” – esitajaks.
Edukas esinemine tõi Solarele kummaski kategoorias kulddiplomi. Ühtlasi tunnustati Solaret konkursikava kui terviku eest. Koori juhatas Elo Üleoja.
Festivali Grand Prix võitis naiskoor Viva Norrast. Festival Praga Cantat toimus 26.-27. oktoobril Tšehhi pealinnas Prahas. Sellest võttis ühtekokku osa 20…
Vabariigi Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks kultuuriministri esitatud ettepaneku asutada koos Narva linnaga sihtasutus Narva Muuseum. Sihtasutus hakkab haldama seni üksnes Narva linnale kuulunud Hermanni linnust ja bastione.
Kultuuriminister Rein Langi sõnul on tekkinud selge vajadus Hermanni linnuse ja bastionide kompleksseks väljaarendamiseks, kuid Narva linnal üksi puudub võimekus sellist ajaloolist objekti hallata.
„Seepärast tegime Narva linnale ettepaneku luua riigiga ühine sihtasutus, mille ülesandeks saab linnuse ja bastionide kordategemine ja köitva külastuskeskkonna loomine.…
Pühapäeval lõppes esimene EKKAKi ja Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudi koostöös toimunud galeristide meistriklass. Kursusel osales 33 osalejat, nende hulgas nii tegutsevaid galeriste ja kultuurikorraldajaid Eestist ja Lätist kui EKA ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistritaseme tudengeid. Nii lektorite kui osalejate poolne tagasiside on olnud väga positiivne ning peegeldab suurt vajadust ja samas häid eeldusi professionaalsel tipptasemel koolitusteks valdkonnas. Ühe lektori, New Yorgi galeristi Edward Winklemani sõnul on “sarnasel kursusel pakkumise…
Reedene Sirp: nobelistide vägiteod, Laariga tagasi Euroopasse, uus pehme perioodika.
Tagasipöörduja avang. Mart Laar puhub sisse tuult föderaal-Euroopa mõttele. Nooblid mehed. Mille eest anti tänavu välja Nobeli auhind keemia ning majanduse alal. Puutumatuse varjukülg. Mis ja milleks on riigikogulase immuniteet. Kultuuriloo taasloomine. Variuse teatri veerandsada Heidi Sarapuuga. Teiselpool kriitikat ja tarbijakaitset. Mihkel Kunnus vaatleb moodsat möödset kunsti. Kuuekümnendad. Viivi Luik kirjandus- ja päriselust 50 aastat tagasi. Akadeemiliselt muusikast. Muusikateaduse eksport ja distsiplineerumisvaevustes muusikalugu. Viidatavus on elu ja raha.…
Prof Andres Tali, Eesti Kunstiakadeemia Vabade kunstide teaduskonna dekaan valiti 19. oktoobril Vilniuse Kunstiakadeemias toimunud vabade kunstide võrgustiku KUNO kohtumisel juhtnõukogu esimeheks.
Eelneval neljal aastal juhtis KUNO juhtnõukogu Kopenhaagenis asuva Kuningliku Kunstiakadeemia rektor Mikkel Bogh.
KUNO juhtnõukogu koosneb neljast liikmest, lisaks Andres Talile kuulub sinna 2014. aastani Kuvataideakatemia (Soome) prorektor Riikka Stewen, Konstfacki (Rootsi) dekaan Olof Glemme ja Islandi Kunstiakadeemia magistrantuuri professor Hulda Stefansdottir.
KUNO on toiminud Põhjamaade vabade kunstide “ilma seinteta akadeemiana”…
Anu Auna lühimängufilmi “Vahetus” esilinastusest on möödunud rohkem kui 2 aastat, aga film korjab endiselt eri maailmapaigus festivalidelt auhindu. Äsja lõppenud Malta lühifilmifestivalil pälvis „Vahetus“ lausa 2 auhinda. Filmi režissöörile Anu Aunale omistati rahvusvahelise žürii peapreemia ning parima montaaži auhind läks „Vahetuse“ monteerijale Margo Siimonile, kes on ühtlasi ka filmi produtsent. Võitjatele on Malta lühifilmifestivali poolt auhinnaks Foiniikia klaasipuhujate uhked originaaltaiesed.
Rahvusvahelise žürii esindaja, Thessaloniki lühifilmifestivali direktor Yannis Zachopopoulous põhjendas žürii…
2012. aasta edukaim Eesti film 18. oktoobri seisuga on Toomas Hussari “Seenelkäik” 34 584 vaatajaga. Aasta alguses linastunud Andres Kõpperi ja Arun Tamme filmil “Vasaku jala reede” on kokku ligi 33 000 vaatajat. Soome-Eesti koostööna valminud “Puhastust” on eilse seisuga vaatamas käinud 17 544 inimest. 11. oktoobril esilinastunud Ilmar Raagi film “Eestlanna Pariisis” kogus avanädalal 12 978 vaatajat, mis on selles arvestuses möödunud nädala vaadatuim film Eestis. Ka on “Eestlanna…
Reedel, 19. oktoobril saab alguse maikuuni kestev Tallinna Keskraamatukogu täiskasvanute lugemisprogramm „Raamatuga kevadesse“, mis aitab sisustada pikad õhtud hea raamatu seltsis.
Väärtkirjandust propageeriv lugemisprogramm on pühendatud A. H. Tammsaare 135. sünniaastapäevale ning põhineb kirjaniku sõnadel: „Mälestus on lüli meie ja igaviku vahel“. Sellest juhtmõttest lähtuvalt koostasid Tallinna Keskraamatukogu töötajad nimekirja 50 raamatust, mis on kirjutatud erinevates žanrides, erinevatel aegadel ja erinevates maades.
Programmis osalejad saavad raamatukoguhoidjalt lugemispassi ja iga raamatu jaoks tagasiside…
Reedel Sirbiga kaasas Diplomaatia ja Kultuurkapitali III jaotuse stipendiumitabel. Sirbis: Demokraatia tulevikulootus. Kas Eestis on võimalik rajada ideaalne erakond ja milline see välja näeks? Uus hea Euroopa. Margus Laidre loeb Czesław Miłoszi inimeseks jäämise õpetust. Keelevahetuse eelõhtul. Eesti loomad ja magistrandid hakkavad kõnelema inglise keeles. 50 aastat kirjastusäris. Vello Salo selgitab, kuidas kirjastus Maarjamaa on 50 aastat raha tegemata teeninud rahvast. Mille eest nad Nobeli said? Füüsika ja meditsiini nobelistide saavutuste inimkeelne seletus. Kes jääb ellu? 20.…
Kolgaküla selts korraldab Eesti filmi 100. sünnipäeva puhul 19. ja 20. oktoobril filmifestivali, kus näidatakse kõiki kaheksat Kolgakülas tehtud Eesti filmi: „Inimesed sõdurisinelis” (1968, režissöör Jüri Müür), „Verekivi” (1972, rež Madis Ojamaa), „Äratus” (1989, rež Jüri Sillart), „See kadunud tee” (1990, rež Jaan Kolberg), „Tulivesi” (1994, rež Hardi Volmer), „Tulekummardajad” (2000, rež Heini Drui), „Vanad ja kobedad saavad jalad alla” (2002, reži Rando Pettai) ja selle aasta menuk „Seenelkäik” (rež…
Täna, 11. oktoobril külastab Eesti Meremuuseumi Lennusadamat 200 000. inimene, mis on vaid viis kuud avatud muuseumi jaoks erakordselt suur külastajate arv.
Eesti Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul on Lennusadam tõestanud, et häid kultuuriobjekte on Eestile vaja ning kasvanud mõne kuuga üheks Eesti populaarsemaks külastuskeskuseks. “Oleme positiivselt üllatunud, et külastajate huvi on nii kõrgel püsinud. See on Eesti muuseumide avamisjärgne külastajate rekord,“ rõõmustas Dresen ja lisas, et loodetavasti on see märk…
Reedel, 12. oktoobril toimub Brüsselis Eesti teadus- ja arendustegevuse kontaktbüroo avakonverents. Avatav büroo esindab Eesti teadustegevust otse Euroopa südames, loob kontakte Euroopa institutsioonide ja teiste riikide esindustega ning vahendab informatsiooni Euroopa teadustegevuse ja teaduspoliitika olulistest sündmustest Eestisse. 12. oktoobril toimuva ürituse avab Haridus- ja Teadusminister professor Jaak Aaviksoo. Eesti kohta Euroopa teaduses ning Eesti teaduse rolli majanduses ja ühiskonnas mõtestab oma ettekandes lahti professor Toivo Maimets. Tippteaduse toetamisest Eestis ning Euroopa…
Reedene Sirp: pidu koos kirjanikega, mure koos arstidega, elukeskkonna kujundamise arhitektuurilised ja globaalpoliitilised kavad.
Meedikute streik. Kui valitsuse müramasin kinni panna, jääb järele see, mida meedikud tegelikult tahavad – ainult seda, et süsteem kokku ei variseks. Andres Lehtmets tervishoiu ravimisest. Kirjanike pidu. Eesti Kirjanike Liidul täitub 90 eluaastat. Asjaosalised mäletavad, meenutavad, hindavad ja loodavad. Kuidas sünnib uus kultuuris? Indrek Ibrus selgitab kunsti- ja tehnoloogiavaldkonna dialoogis sündivat imet. Onu Vanja Katariina kirikus. Lembit Peterson lavastab…
Joonistamise meistrivõistlused toimusid 4.-5. oktoobril 2012 Tartu Kunstikoolis. Võisteldi realistliku joonistamise oskuses. Eelnevalt valmis tehtud töö anti korralduskomitee kätte ja võistluspaigal joonistas iga võistleja oma töö peast uuesti.
Tulemused: Kunstiharidusega joonistajad: I Vitaly Makurin II Eero Tamm III Oliver Nassar Vanemad hobijoonistajad: I Anne Hanni II Elin Süld III Anna-Liisa Hanni Nooremad hobijoonistajad: I Geili Pütsepp II Rete-Keyt Uibo Eriauhinna said noorimad osavõtjad Johann ja Jakob Mürk. Võistlust toetas kunstitarvete pood VUNDER. Järgmine mõõduvõtt toimub 3.-4. oktoobril 2013.
Koreograafi ja lavastaja Mart Kangro viimane lavastus “Talk To Me” on valitud selle-aastasele Berliner Festspiele korraldatud mainekale etenduskunstide festivalile Foreign Affairs. Etendused toimuvad 12-14. oktoobril Sophiensaele’s.
Lavastus “Talk To Me” on grupitöö, mis valmis 2011. aastal eesti ja soome kunstnike koostöös – Mart Kangro, Kaja Kann, Taavi Kerikmäe, Juha Valkeapää, Vera Nevanlinna ja Tiina Tauraite. Lavastus esietendus 2011. aasta augustis Helsingi festivalil Soomes ja Augusti TantsuFestivalil Tallinnas. Lavastust on esitatud 2012.…
Klooga koonduslaagri ja Põllkülas asuva ingerlaste matmispaiga tulevase väliekspositsiooni parima kontseptuaalse ja arhitektuurse lahenduse saamiseks Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Ajaloomuuseumi poolt korraldatud ideevõistlusele laekus 3 võistlustööd. Žürii otsuse kohaselt kvalifitseerusid kõik kolm esitatud tööd ning välja on selgitatud võistlustööde paremusjärjestus märgusõnade kaudu.
Premeeritavate võistlustööde märgusõnad tähestikulises järjekorras on: METS, MÄLETAME ja VÄLENDIK.
Võistluse auhinnafond on 5500 eurot, millest võidutöö auhinna suurus on 2500 eurot. Kokku antakse välja kolm auhinda.
Žürii sõnul olid…
Kultuuriminister Rein Lang kinnitas Eesti Meremuuseumi direktori kohusetäitjaks uuel ametiajal Urmas Dreseni, seda kuni Lennusadama ehitustööde osas käivate vaidluste lõpplahenduste selgumiseni.
Urmas Dresen on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena. Ta on töötanud Eesti Meremuuseumis erinevatel ametikohtadel 1979. aastast, alates 1998. aastast käesoleva ajani muuseumi direktori ametikohal. Urmas Dreseni juhtimisel lõpetati aastatel 1916-1917 rajatud Lennusadama vesilennukite angaaride renoveerimine ning valmis uus kaasaegsete lahendustega ekspositsioon.
Dreseni eestvedamisel on restaureeritud jäämurdja „Suur Tõll“, ta oli…
Reedene Sirp on solidaarne Eesti meedikutega, vaeb ajaloo ja tuleviku poliitilisuse küsimusi, otsib teatriutoopiat, neab luulevõistlusi ja pärgab muusikuid. Meedikute streik. Küsimusele, kelle poolt olla, on vastus lihtne – eks ikka nende, kelle teeneid vanuigi vaja läheb. Kas poliitikute omi läheb? Enne ja nüüd. Erik Terk on vaadanud tulevikku ja Marek Tamm minevikku. Mõlemad saavad arvustatud. Uus pidu, vana tants ja väsinud paarid. Jüri Saar analüüsib vastandite ühtsust ja lahutamatust Reformi- ja Keskerakonna…
Mullu 11. septembril möödus 100 aastat väljapaistva Eesti ooperisolisti Tiit Kuusiku sünnist. Kuusik oli ka üks meie parimaid kammerlauljaid ja saksa Lied’i esitajaid. Mälestamaks Eesti legendaarset interpreeti korraldati tema sünnilinnas Pärnus endises Pärnu poeglaste gümnaasiumis (koolis, kus Kuusik kunagi õppis) I Tiit Kuusiku nimeline rahvusvaheline kammerlauljate konkurss. Tänavu 1.-4. novembrini toimub konkurss Pärnu Kuninga tänava põhikooli aulas juba teist korda.
II Kuusiku konkurss avatakse ning võistlejate esinemisjärjekord loositakse 1. XI kl…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
