Sorava kriitiku ja kommentaatorina tabab Anders Härm oma kirjatöödes alati naelapea pihta. Tema arvamusartiklid demüstifitseerivad laia leviga meediakanalites ainsana justkui vaidlustamisele mitte kuuluvaid nähtusi nagu võõrandunud tippsport („Stockhausen, Majdič ja uriin” Eesti Ekspressis), kommertsialiseerunud populaarkultuur („Tätte: väikekodanluse diskreetne võlu” Eesti Päevalehes), loomemajandus kui kultuuri kapitaliseerimine ja selle paljususe piiramine („Kui kultuurist saab ripats” EPLis). Vastupidiselt laialt levinud kekutamisele kriitilise teooriaga kasutab ta oma artiklites teooriat tavaloogika ümbermõtestamiseks ja ideoloogilise mõtlemise…
Sirbiga kaasas suvine topelt-Diplomaatia ja Keele Infoleht.
Sirbis:
– Kui palju on kultuuril järgmisel aastal raha?
– Kas Eesti Rahva Muuseum jääbki ehitamata?
– Roxanna Panufnik: Tallinn väärib missat.
– Professor Parkinsoni õpetused.
– Õigusegeen ja õpitud sugu ja muu, mis kappides varjul olnud.
– Müüdi olemusest Korea müüdi näitel.
– Michel Foucault’ maitse.
– Feministlik poliitika ja institutsioonikriitika.
– Võrgustunud kultuuri inimlik nägu.
– Noort ja nooremat luulet.
– Veealuse lugeja katsumused okupeeritud Eestis.
– Rooste kui rästik.
– Eesti heliloojad Tartus ja…
Reedel Sirp ja selle sees:
– Timo Steiner kahe esiettekande, aga mitte kuhja vahel.
– Õiguskantsler Indrek Teder: juristid ei taha olla eeskäijad.
– Lugusid Trotskist, Hitlerist ja teistest massimõrvaritest.
– Kultuur ja tema häbikilomeeter.
– Artdepoo projekt läheb edasi.
– Kunsti olukorrast Araabia Ühendemiraatides, tegevuskunst Vanas Maailmas.
– Õnneta õnnestunud õnnekonverents.
– Romaan kui katedraal Katrina Kalda sulest. Prantsuse kevad Tallinnas.
– Rõhutute teater. Krahv Dracula sügis Polygonteatris.
– Lavajõud ja sõjavägi Linnateatris.
– Netiraadio, eestimaise muusika peakanal.
– Kuidas riik…
Mari Poll on varem saanud auhinnalisi kohti ja eripreemiaid kümnel Euroopa konkursil, lisaks veel mitmeid mainekaid rahvusvahelisi stipendiume. Maikuu jooksul on see talle juba teine auhind: 15. mail võitis ta Wigmore Hallis esikoha Londoni nelja juhtiva muusikakõrgkooli võistlusel Derek Butleri auhinnale. Alustanud viiuliõpinguid 6aastaselt Nõmme muusikakoolis Leila Eespere juures, jätkas ta haridusteed Tallinna muusikakeskoolis Tiiu Peäske ja seejärel Ivi Tiviku viiuliklassis. Inglismaal on Poll õppinud 2004. aastast, esmalt Manchesteris Chethami…
Sirbiga kaasas Roheline Värav.
Suured teemad:
– Maailmanimed Elaine Feinstein ja Pascale Petit kirjandusfestivalil Tallinnas
– Modernsed õpetlased, avalikud intellektuaalid ja tsiviilkuraas ühiskonnas
– Turu Kunstiakadeemia kinkis Eestile kuus välja õpetatud nukunäitlejat
– Suur vadja sõnastik ehk aastakümnete töö sai valmis – enne, kui kaob viimane vadjalane
– Kirves Tartu maalikunstiõpetuse kohal
Ja peaaegu sama suured teemad:
– Helsingi nüüdisarhitektuuri näidiseksemplarid
– Sisearhitektuuri preemiad
– Kersti Uibo ja mungaelu
– Suurgildi hoone väljaub remondist suuremana kui kunagi varem
– Cannes’i festival jälle…
Sirbis:
– Kellele ja milleks tehakse üleriigilist planeeringut aastani 2030 ja sealt edasi? Millised ohud tulevikuteel varitsevad ja kas õnnestub planeeringut ka nii kehtestada, et kõik alamad planeeringud sellega kooskõlla langevad? Vestlusring ja kommentaarid.
– Rikastavast erinevusest erinevusi rikastavad kuraatorid Anders Härm, Rebeka Põldsam ja Airi Triisberg. Probleem olemise tundest.
– Lauri Mälksoo meie panusest rahvusvahelisse õigusesse.
– Jätkujuttu kultuurkapitali tulevikust.
– Paarist raamatust, mis võinuksid ka olemata olla.
– Tiibeti nüüdiskirjandus.
– Eesti romaani saatus.
– Süsteemitu…
Sel reedel, 20. mail toimuval „Kumu ööl” astub üles viis omanäolist Eesti esinejat, kel kõigil varuks uudiseid ja uut muusikat. Ühe mehe luuperikontserdiga tiibklaveril, süntesaatoril, trummidel, elektroonikal, klarnetil, flöödil ja vokaalil astub üles Multiphonic Rodent ehk multiinstrumentalist Erkki Hõbe. Oma ainsa kontserdi sel kevadsuvel annab kodupublikule Maria Minerva, kellelt on peagi oodata USA kultusleibeli Not Not Fun raames ka täispikka albumit. Tantsulist poppi viljelev koosseis Laulan Sinule esitleb oma värsket…
Lisaks rahalistele preemiatele andis žürii ka eripreemiaid silmapaistvate seadete eest The Musical Robbersi dirigendile Arvo Luigele ja vokaalansamblile Söörömöö. Hollandi koor Tell Mama We’re Late sai žüriilt eripreemia laulu „Veskimees“ erakordse tõlgenduse eest. Ansambel Noorkuu eripreemia pälvis The Fews. Tulevikukooride kategoorias said äramärgitud nii Püünsi koor The Musical Robbers kui ka Viimsi Keskkooli mudilaskoor. Kategoorias Just for Fun tunnistas žürii parimaks Põllumajandusministeeriumi laulukoori.
Festivali kunstiline juht Aarne Saluveer pidas oluliseks tänada…
Seda erilist teost on Eestis esitatud küllaltki harva, mille üheks põhjuseks on kindlasti aeg, mis teose selgeksõppimiseks kulub. Rossini poolt kirjutatud kokkukõlavad helid pakuvad elamust hingele nii esitajatele kui ka kuulajale.Teose esiettekanne toimus Pariisis krahv Pillet-Will’i erakabeli sisseõnnistamistseremoonial pühapäeval 1864. aasta 14. märtsil.Kontserdil esitavad missat TTÜ vilistlaskammerkoor ja Vääksy kammerkoor Con Fuoco Soomest, dirigent Karin Rööp.Kaastegevad Monika Helme (sopran), Aule Urb (alt), Zhang Junghong (tenor), Pavlo Balakin (bass), klaveril Helen…
„Me lubame vaatajale Tartust lahkumist, kuid selle asemel sulgeme vaataja Tartu kesklinna keldrisse. Tuleb välja, et Tartust äraminek polegi nii kerge. Pisike kunstimaailm, pisike väikeriik, kus küünitus (see sõna on võetud Eva Labotkini videost „Kikivarvul inimesed”) on iseseisva väärtusega akt, mida peab harrastama. Oleme pühendunud (ära) küünitusele, kuid oleme oma pingutusest hoolimata keldris kinni. Vaatame aknast igatsevalt teisi ning ootame järjekorras luba lahkuda.” Nii põhjendavad noored kunstnikud ise oma projekti.…
Sirbis:
– ERSO tõuseb pärast kriisi uuele elule. Intervjuu direktor Kadri Taliga.
– Kaarel Tarand ja Jaak Allik, sellest kas ja kuidas kulka rahule jätta.
– Eesti majandusreformide B-proovi tulemused.
– Kirke Kangro dekonstruktsioonid.
– Peterburi Jaani kiriku esimene hooaeg kontserdisaalina.
– Kuidas saada kirjameheks ehk Mario Vargas Llosa.
– Dante, keskne luuletaja.
– Merilai „metafüüsika“.
– Lennukas „Casanova“ Tartus.
– Läänemaise teatri kõrbeaskees VAT-teatri „Nisa“ kujul.
– Hermanis uhkes üksinduses.
– Põhust ja ökoloogilisest ehitamisest Rene Valneriga.
– Skoone bastioni põhuarhitektuur ja…
Ninniku värske numbri avarubriigist “Värav“ leiab lugeja tõlkevariatsioone Brasiilia luuletaja Carlos Drummond de Andrade 1928. aastal ilmunud luuletusele “No meio do caminho” (Keset teed). Lisaks sellele on ajakirjas luulet urdu, ungari, inglise ja bulgaaria keelest. Tõlkeklassikast on seekord esindatud Francesco Petrarca “Kevade tagasitulek” Villem Grünthal-Ridala tõlkes.
Ninniku on ainuke tõlkeluulele keskendunud eestikeelne ajakiri. Väljaande eesmärk on laiendada kaugemate ja lähemate luuleruumide tundmist nii ajalises kui ka geograafilises mõttes. Samuti püüab ajakiri…
Sirbis:
· Joachim Herzi hiigelpärand jõuab Eestisse.
· Kas kultuurkapital vajab remonti?
· Meie ja OECD – kas võtta soovitusi kuulda või mitte?
· Doktor Barbi Pilvre diagnoosid ühiskonnale.
· Mis hakkab juhtuma „Prima vistal“?
· Nipernaadiga tunnustatud Mehis Heinsaar ja tema lemmiknaine.
· Kirjandus ei mõju enam. Ja kirjandit kirjutada on nõme.
· Hovenbitzer – Donizetti lavastaja Tartus.
· Jazzkaar kirikus, mustas kastis ja kontserdimajas.
· Harrastajate „Patukahetseja“ ja harrastusteater üldse.
· Peterburi festivalil näidati Euroopa teatriauhindede saajaid.
· Riigiarhitekt ja…
Festivali üks peaesinejaid on Saksamaa post-techno trio Mouse on Mars, kes alates aastast 1993 on eksperimenteerinud techno, ambienti, dub’i, rocki, krautrocki ja punk-mõjudega, üllatades aastal 2007 fänne ja muusikapressi projektiga Von Südenfed, milles lõi kaasa The Falli ninamees, postpunklegend Mark E. Smith. Kuuleme ka trio aasta teises pooles ilmuva uue albumi lugusid. Mouse on Marsi karjäärile andis olulise tõuke aga just festivali teine peaesineja Seefeel, soovitades neid aastal 1993 oma…
Vähetuntud regioonidest tuuakse Eestisse segu müstilistest rituaalidest, maskitantsudest, suure ajalooga klassikalisest odissi tantsust ning himaalaja rahvalauludest. Programmi kuuluvad lisaks siinamil harvanähtud pöörlevad dervishid ja läänemaailma poolt avastamata ansamblid mägialadelt.Festivalil on võimalik näha esinejaid eksootilistest paikadest nagu Chitrali vüristiriik, Arunachal Pradesh ja Ladakh (India Himaalaja-osariigid) ning Bhutani Kuningriigist. Samuti esinevad artistid Süüriast, Türgist ja Aserbaidžaanist.Kõik esinejad on valitud „Oriendi” kunstiliste juhtide Peeter Vähi ja Tiina Jokineni Aasia-retkede ajal. „Kindlasti on üks…
Händeli kolmevaatuseline ooper jõuab meie publiku ette lühendatud versioonis. Peaosades esinevad peamiselt EMTA laulueriala magistriõppe lõpetajad, teistes osades astuvad üles EMTA ooperistuudio üliõpilased. Barokiaegsele orkestrile omaselt hoolitseb ooperiettekande instrumentaalse osa eest EMTA sümfooniaorkester koos continuo’ga, viimast esitavad Lauri Honkavirta (klavessiin) ja Villu Vihermäe (tšello).Masuajal barokkooperi lavastaminew kõlab julge väljakutsena. Ooperi lühendatud versioonis esiettekanne pole siiski tingitud majanduslikust kitsikusest, vaid ratsionaalsest otsusest hoiduda noori lauljaid ja ka publikut liiga suure aariate…
Kontserdi „Barokiaja emadepäev” kavas on naturaalsarve kauneid ja ehedaid helisid esile toovat muusikat XVIII sajandi algusest: Telemanni ja Grauni imelisi sarvekontserte, lisaks katkendeid Händeli armastatud „Veemuusikast”. Vaheldust pakuvad aariad Händeli tuntud barokkooperitest „Julius Caesar” ja „Herakles” Teele Jõksi esituses. Teunis van der Zwarti kõrval soleerib metsasarve eelkäijal naturaalsarvel eesti sarvemängupioneerina ka Andreas Väljamäe. Kontserdil teeb kaasa ajastu muusikale spetsialiseerunud Corelli Barokkorkester.Enne kontserti, 7. ja 8. mail saab naturaalsarve mänguviisidega lähemalt…
Esmakordselt Tallinna Tudengipäevade ajaloos tulevad ettekandele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia komponistide ja elektronmuusikute teosed ning Balti Filmi- ja Meediakooli (heli)režissööride lühifilmid, mille muusika pärineb samuti EMTA komponistide sulest. Kavas Eik Tammemäe lühifilm „Koddo” (2011, helilooja Ardo Ran Varreshelirežissöör Elvis Laur); Kadri Laanese „Panapaná” (2009, musitseerivad flötistid Marion Aruvee ja Maria Ehrenberg); Sven Sosnitski „Radadel” (2011), esitavad Mari Mae elektriviiulil ja Sven Sosnitski, elektroonika); Vallo Toomla lühifilm „Koolja” (2009, helilooja Pärt…
Sirbis:
· Põhuteater alustab, sest teisiti ta ei või.
· Kui oleks Gregory Ashworthi teha, muudaks ta Tallinna transpordipoliitikat. Ja mitte ainult, ruumiteaduste professor Groningenist teab muidki lahendusi.
· Kuidas televisioon noori püüab ja kas see ka õnnestub?
· Hingelindude lend.
· Miks me segakooriasjanduses lätlaste vastu ei saa?
· Inimese Mõõde II – eesti kirjanike tegevusest 1960-70ndatel aastatel.
· Veel neli filmi „Eesti lugude“ sarjast.
· Haapsalu õudusfilmide festival.
· Lausabsurdi kogupaugud: Ivanovid jõulukuuse all.
· Mida teeb aeg…
Raadioteatri 2010. aasta näitlejaauhinna pälvis Tõnu Oja mehe rolli eest Martin Alguse kuuldemängus „Laviin”.
Tõnu Oja on palju aastaid olnud sõnatundlik kuuldemängunäitleja, isikupärane järjejutulugeja ning ilmekas raadiohääl eri žanrites – lastesaadetest naljaminutiteni. Eesti Rahvusringhäälingu Raadioteater annab näitlejaauhinda välja 1998. aastast peale. Selle auhinna eesmärk on tunnustada kuuldemängude pikka traditsiooni eesti kultuuris ning väärtustada näitlejate tööd raadios. Näitlejaauhind antakse möödunud hooaja parima osatäitmise eest kuuldemängus ja/või kunstilise sõna meisterliku vahendamise eest raadios.…
Et postiljonid saaksid reedel vagad olla, ilmub Sirp neljapäeval, 21. aprillil.Sirbis:* Intervjuu POTi (rahvusvaheline etenduskunstide festival Tallinnas) peaesineja, ungari filmi- ja teatrilavastaja Kornel Mundruczoga.* Poeetilisi arvamusi populismist ja taevatähtedest, Pariisi orelitest ja kõrvakuulmisest.* Kõige suurem kuritegu õnnelikku elu taotlevas ühiskonnas on riigivastasus.* Ettevõtte tulumaksu mõju majandusele.* Millest kirjutavad Mehis Heinsaar, Maarja Kangro ja Urmas Vadi?* Kas naiskirjandus on olemas?* (:)kivisildnik halvast ja Maris Johannes pisut paremast näitemängust.* Lokaalne ja globaalne…
Sirbiga kaasas kultuurkapitali 2011. aasta I jaotuse stipendiumid – mis pole pooltki nii huvitavad kui avaliku teenistuse palgatabelid.Reedel Tallinnas ja laupäeval rahvusraamatukogu saalis nobelist Herta Müller – kes EI OLE Pühavaimu koguduse kunagise õpetaja Georg Mülleri kauge järeltulija.Mõtteid koalitsioonileppest – mis ei ole täielikus kooskõlas vabariigi valitsuse ametliku poliitikaga.Ajaloost ja ajakirjast Tuna.Reisikirjanik Viivi Luigest – kes tegelikult ei ole üldse reisikirjanik ei proosas ega luules.Madame Bovary’st, mille tekst laval pole…
Reedel Sirbiga kaasas Diplomaatia.On kolm teemat, millest Sirp kindlasti ei kirjuta – Andrus Veerpalust ja dopingust, Eerik Krossist ja Arctic Seast ning Eesti ajakirjanikest ning kangelastegudest Liibanonis. Kõigest muust küll.Sirbis:· Kultuuriminister Rein Langi esimene intervjuu Eesti kultuuripoliitilistest väljavaadetest.· Kriitikat koalitsioonilepingu üld- , keele- ja kultuuripeatüki aadressil.· Eesti Muuskia Päevad ja Tallinn Music Week – kõikehõlmav ülevaade nüüdismuusika muunduvast ainest.· Marge Monko – pildiga ja pildil. · Ajalehefoto ja kunsti vahekorrast.· …
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.