Indrek Laul õppis Juilliardis üheksa aastat, sai sealt muusikamagistri- (1993) ja doktorikraadi (1999), tema juhendajateks olid Peter Serkin ja Martin Canin. Album tutvustab meie pianisti esinemisi, plaadistusi ning lähemalt ka tööd AS Estonia Klaverivabrikus selle omaniku, toodangu tutvustaja ning levitajana. Estonia klaverite heaks reklaamiks on olnud Indrek Laulu heliplaadid, salvestatud Estonia instrumentidel.
Populaarseimat neist, duubelplaati nelja klaverikontserdiga (Tšaikovski I, Liszti I, Grieg, Rahmaninovi II) on USAs müüdud juba üle 35 000…
Uus kunstisaade tulekul
5. IX kell 12 esitletakse Rüütelkonnahoones Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Televisiooni koostööprojekti, kunstisaadet “Aku”. Esimene saade on eetris 9. IX kell 22.30 ja kordust näevad hilised ärkajad laupäeviti kell 12.30. “Aku” toob televaatajateni nii meie kui rahvusvahelise kunstielu aktuaalsed teemad, aga avab kunstielu ka üpris ootamatust vaatenurgast. Räägitakse kunstnikumüüdist ja sellest, kes on kunstnik, kunsti kogumise kirest, kunsti suhetest raha ja poliitikaga ning paljust muust. Sõna saavad kunstnikud,…
Peterburis oskustöölise perekonnas sündinud Margareta Fuks jõudis Eestisse oma sünniaastal 1921. Ta lõpetas Tallinnas 1935. aastal vene algkooli ning asus edasi õppima Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal. 1940 ? 41 õppis ta Tallinnas Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis ning sõja-aastail 1942 ? 43 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis, pidades oma õpetajateks eeskätt Natalie Meid ja Erik Haamerit. M. Fuks on töötanud kunstnikuna Sindi tekstiilivabrikus ning Tallinnas A. Mõtuse…
TIIA JOHANNSON KUI MUUSEUM
18. VIII avati Tallinna Kunstihoone galeriis Tiia Johannsoni (1965 ? 2002) mälestusnäitus ?Self. Museum?. Tiia Johannsoni kunstnikuelu on XX sajandi kunstiajaloo lühikursuse näide: abstraktsest maalikunstist ja kollaa?idest video- ja sealt edasi netikunstini. Johannsoni suhtumist netikeskkonda ja oma projektidesse ilmestab iroonia ja distantseerumine tehnofeti?istlikust meediakunstist. Tema narrivad pöördumised vaataja poole, nagu ?mine koju, mitte oma koduleheküljele? (?go home, not to your homepage?), ?internet on meie maine paradiis?…
?9. VIII avati Hausi galeriis Leonhard Lapini näitus ?Suprestaarid?. Väljas on paarkümmend viimastel aastatel valminud kollaa?i, mida varem pole Eestis terviknäitusena eksponeeritud. Lapin alustas seeriaga ?Suprestaarid? 1993. aastal ning on jätkanud tänaseni. Oma kollaa?ide loomisel kasutab autor pakendeid ning reproduktsioone. Kunstniku sõnul on tegemist isiklike ja subjektiivsete teostega. Tema kollaa?ides võib näha ka popkunsti ja vene konstruktivismi mõjutusi, neid on Lapin aastaid uurinud.
?10. VIII avati Tallinna Linnagaleriis Kapten G ja…
Sel aastal 6. ? 17. VIII kolmandat korda toimuv Läänemere festival on omanäoline kultuuri ja keskkonnakaitse sümbioos. Festivali algatajate Esa-Pekka Saloneni ja Valeri Gergievi ning Stockholmi Berwaldhalleni direktori Michael Tydéni sõnul on festivalil sel aastal esindatud kõigi Läänemere-äärsete maade muusikud.
Festivali kunstiline juht Esa-Pekka Salonen on öelnud: ?Meie peamine huvi on esitada parimat, mida pakub Läänemere maade muusika- ja kunstielu.?
6. VIII kõlab Helsingis kergejõustiku maailmameistrivõistluste avamuusika, mille on kirjutanud Salonen…
Katrin Koskaru sai EKA lõpetaja preemia
Eesti Kunstiakadeemia annab sel aastal esimest korda välja 50 000-kroonise preemia ühele vabade kunstide teaduskonna bakalaureuse astme lõpetajale. Preemia on asutanud kaks kunstikogujat Guido Sammelselg ja Armin Kõomägi ning see on mõeldud toetusena ühele noorele tudengile aastaks kooli lõpetamise järel. Preemiasaaja valib välja spetsiaalselt selleks kokku kutsutud komisjon, kuhu sel aastal kuulusid kunstnik Liina Siib, Hanno Soans, Mare Mikoff ja Marko Mäetamm. Tänavuse preemia pälvis Katrin…
LINN ANDIS KULTUURITEHASELE TALLINNA KATLAMAJA
Eesti ainuke järjepidevalt tegutsenud kultuuritehas, Euroopa sõltumatute kultuurikeskuste võrgustikku Trans Europe Halles kuuluv Kultuuritehas Polymer saab endise Tallinna katlamaja hoonetekompleksi peremeheks.
Möödunud neljapäeval koos tehaserahvaga Põhja puiesteel asuvat Tallinna endist katlamaja ning elektrijaama külastanud linnapea Tõnis Palts kinnitas, et kultuuritehaseks muunduv imposantne katlamaja on Tallinnale oluline samm teel Euroopa 2011. a kultuuripealinnaks. Analoogselt praeguse Polymeri Kultuuritehasega, mis on tegutsenud 2002. aastast Tulika tänava ääres kunagise kummivabriku hoonetes, leiavad…
Pärit kooliõpetaja perest, lõpetas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1962. aastal eesti keele õpetajana. Õpetaja jõudis ta olla aasta pärast ülikooli ja kaks oma viimast eluaastat.
Inimesena armastas ta kõike ilusat, loodust ja loomi. Sagedase reisimisega avardas ta oma maailmapilti.
Loominguliste sektsioonide juhatajana kinoliidus oli tal võimalus kaitsta ja propageerida head kunsti ka kurjal ajal. Ta tegi seda, pühendunult ja kirega.
Kolleegid ja sõbrad Eesti Kinoliidust
Ärasaatmine reedel, 15. juunil kell 14.30 Pärnamäe kalmistul.
Juri Anduganovi tegevus pärast Marimaale naasmist ei piirdunud lingvistikaga. 1977. aastal oli ta Mari Ülikooli folklooriansambli Rija-Rija üks asutajaid. Olude vabanedes 1995. aastal lõi ta aga mari omausuliste kultuuriühingu Sorta (Küünal). Tõelise Eesti sõbrana pidas ta tähtsaks ka eesti keele ja kultuuri tutvustamist ja korraldas Mari Riiklikus Ülikoolis eesti keele õpetamise.
2002. a. lahkus Juri Anduganov Hantõ-Mansiiskisse vast loodud Jugra ülikooli, kus ta rajas soome-ugri keeleteaduse ja üldkeeleteaduse kateedri ja oli…
Kun Pa maal ?Katelsepp?.
?6. VII avati Viljandi Kondase keskuses Ungari mustlasnaivistide loomingu näitus. Näituse on koostanud mustlasfondi RomArt kogude põhjal János Rékasi ja Eestisse on selle vahendanud Ungari Instituut. Eksponeeritud on ligi 40 maali. Ungari mustlasi hinnatakse eelkõige nende suurepärase musitseerimisoskuse tõttu, nende visuaalkultuuri ja kunstiharrastusi hakati aga süstemaatilisemalt uurima alles 1980. aastatel. Temaatika poolest võib mustlasnaivistid jagada kahte rühma: ühed on eneseväljendusviisi leidnud unenägude ja nägemuste maalimises.…
Mari Roosvalti kaks näitust
27. VI avati G-galeriis Mari Roosvalti näitus ?Sünonüüm? ja 30. VI Haapsalus Evald Okase majamuuseumis ?Retrospektiiv?. Haapsalu näitus annab ülevaate Mari Roosvalti rohkem kui 30aastasest kunstnikuteest. Väljas on 1970ndate ja 80ndate vene konstruktivismist mõjutatud ning oma koduga seotud ruumiotsingud, 1990ndate alguse ekspressiivselt abstraktsed maalid, bioloogilised jäljed, paika käsitlevad kollaa?id. G-galerii ekspositsioon koosneb uutest, põhiosas tänavu valminud õlimaalidest, mida iseloomustab eelkõige teiste maalikunstnike tööde ümbermõtestamine.
?22. VI avati…
Heinz von zur Mühleni ajaloolaste ringkonnis hästi tuntud ja kõrgelt hinnatud tööd keskenduvad Eesti, eriti aga Tallinna vanemale ajaloole. Ta on käsitlenud põhjalikult ka eestlaste osatähtsust ja seisundit vanas Tallinnas. Oma uurimistöös kasutas Mühlen ulatuslikult Tallinna Linnaarhiivi allikaid, millest märkimisväärne osa asus Teisest maailmasõjast kuni 1990. aasta sügiseni Saksamaa Liitvabariigis.
Mühleni teadusliku pärandi hulka kuulub mahukas, Tallinna vanema ajaloo käsiraamatuks kujunenud ?Sakslane ja mittesakslane keskaegses ja varauusaegses Tallinnas? (1973, koos…
Orelikontsertidega alustas Uusväli juba aastal 1960, edasine esinemisgraafik kujunes tal nii aja- kui sisutihedaks: ringreisid viisid interpreedi kaugele Eesti piiride taha. Kuigi oma tuntuse saavutas Uusväli eelkõige J. S. Bachi ja XIX sajandi prantsuse orelimuusika esitajana, propageeris ta väsimatult ka eesti oreliteoseid. Silmapaistvaks panuseks eesti kultuurilukku kujunes osalemine mahuka heliplaadisarja ?Eesti orelid? lindistustel.
Manalateele on läinud küll tähelepanuväärne orelikunstnik, ent tema salvestised helisevad edasi.
Sõbrad ja kolleegid
Katrin Koskaru sai EKA lõpetaja preemia
Eesti Kunstiakadeemia annab sel aastal esimest korda välja 50 000-kroonise preemia ühele vabade kunstide teaduskonna bakalaureuse astme lõpetajale. Preemia on asutanud kaks kunstikogujat Guido Sammelselg ja Armin Kõomägi ning see on mõeldud toetusena ühele noorele tudengile aastaks kooli lõpetamise järel. Preemiasaaja valib välja spetsiaalselt selleks kokku kutsutud komisjon, kuhu sel aastal kuulusid kunstnik Liina Siib, Hanno Soans, Mare Mikoff ja Marko Mäetamm. Tänavuse preemia pälvis Katrin…
Edasi tuli mitmekülgne ja pikk tööelu, kuigi töötegija oli oldud juba õppimiste kõrvalt, peamiselt kontsertmeistri ja illustraatorina. Ansamblimängust saigi üks tema kutsumusi, mis viis kokku kümnete muusikutega ? lauljate, keel- ja puhkpillisolistide ning ansamblitega ? püsivamalt Ines Rannapi, Mare Teearu ja Jaan Tamme nimelise puhkpillikvintetiga, õnnestavamalt ehk Jevgeni Nesterenkoga Mart Saare juubelikontserdil. Tudengipõlve jäi veel ridamisi algusi, ka raadio- ja teleautori ning kriitikuna. Orienteerudes suurepäraselt maailma muusikaliteratuuris, pidas ta alati…
?2. juunil Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiivi õuel peetud Eesti filmi suvepäeval andsid seitsme asutuse ja organisatsiooni esindajad allkirja ühiste kavatsuste kokkuleppele, et tähistada Eesti filmi juubelit aastal 2012. Ettevalmistava programmi algatamise ja elluviimise kokkuleppele kirjutasid alla kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles, Eesti Televisiooni peadirektor Ilmar Raag, Eesti Filmi Sihtasutuse peadirektor Martin Aadamsoo, Eesti Kultuurkapitali juhataja Raul Altmäe, Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiivi direktor Ivi Tomingas, Eesti Filmiajakirjanike Ühingu esimees Jaan Ruus ning Tallinnfilmi juhataja…
Tarbekunsti- ja disainimuuseum taas avatud
?2. VI avati külastajatele mitu kuud suletud olnud tarbekunsti- ja disainimuuseum. Kolme kuu jooksul teostati muuseumis rekonstrueerimistöid, et anda muuseumile tänapäevane nägu.
Suurema uuendusena avati vahesein peahoone ja kõrvalhoone vahel. Kõrvalhoone interjöörist eemaldati osa seinu, mis loob avaramad võimalused eelkõige külastajatele jpm. Projekti autorid on ArhitektuuriAgentuuri arhitekt Inga Raukas ja sisearhitekt Monika Löve. Ehitustööd teostas Rihti Projekt.
Vaadata on kaks näitust ?Järjehoidja? ja ?Scripta manent III.…
Talle meeldis teoretiseerida ning arutleda kunsti üle, lahata kunstiteose sisu ning analüüsida värvi ja vormi probleeme. Ta oli alati valmis vastama küsimustele ja nõu andma. Küsimusele ?Millest algab maal?? vastas Albert Anni: ?Maal on konglomeraat emotsioonist, institutsioonist, intellektist, eruditsioonist ja erialastest teadmistest?. 1960ndatel maalis kunstnik ajastule kohaselt ka tehiskeskkonda ja tööstusmaastikke, kuid meelisteemadeks olid lilled ning Lõuna-Eesti maastik. Loodusmotiivid leidis kunstnik Võrumaa suvekodus, mis oli tema inspiratsiooni ja meelerahu allikaks.
Kunstnik…
TUBINA-AASTA SAKSAMAAL
Eduard Tubina tähtpäeva-aasta puhul tõi Saksamaal juba aastaid tegutsev dirigent Tarmo Vaask oma Schwäbisch Gmündi Filharmooniaorkestriga 30. IV linna kontserdisaalis ettekandele Tubina Kontrabassikontserdi.
Solistiks oli saksa nimekamaid kontrabassikunstnikke, Berliini Muusikaakadeemia professor Michael Barry Wolf, kavas kõlas ka Brahmsi Sümfoonia nr 2. Professorile endalegi oli Tubina teos vaimustav avastus ja ta kavatseb selle võimalikult ruttu taas ette kanda. Ka publik polnud braavohüüetega Tubina aadressil kitsi, nagu ütleb dirigent, mitmed kiitvad arvustused…
Enne seda oli küllalt pikk ja keeruline tee oma filmide juurde, paljutõotavad amatöörfilmid ja nendest johtuvad suuremad ja väiksemad ebameeldivused, omamoodi loomulik reaktsioon igale tõsisemale andesähvatusele umbusust ja kahtlustamisest haiges ajas. Pärast viljakat aastatosinat tuli aga väga pikk kinovaikus. Paradoksaalselt just oma riigi taastekkimise järel. Nõukogulikes ideoloogiakoridorides süsteemi kirstunaelaks nimetatud Neuland võinuks ju uues ja loomulikus aegruumis, kuldses ja küpses loomingueas ennast viimaks ometi tsensuurivabalt teostada, aga see rahutu inimene…
1953. aastal kaitses E. Vääri kandidaadiväitekirja ?Sugulusalane sõnavara läänemeresoome keeltes?, 1955 sai ta vanemõpetajaks, 1956 dotsendiks. Aastate jooksul õpetas E. Vääri sissejuhatust keeleteadusse, üldkeeleteadust, läänemeresoome keelte ajaloolist grammatikat, tänapäeva eesti keelt, vadja keelt, liivi keelt, soome kirjandust, soome keelt, 1951. aastast peale organiseeris ja juhendas välipraktikat ning ekspeditsioone liivi keele uurimiseks. Nimelt jagati 1948. aastal soome-ugri keelte kateedris läänemeresoome keeleala selliselt, et P. Aristele jäid vadja ja isuri, P. Palmeosele…
Epifanio on ajatu kultuurileht, mille lugeja on eatu inimene, kes eelistab minevikule ja tulevikule sündmusi, mis toimuvad siin ja praegu. Eesmärk on tutvustada arhitektuuri, kujutavat kunsti, moodi, kirjandust, filmikunsti, teatrit, muusikat jt valdkondi lisaks asjassepühendatutele ka kultuurikaugemale lugejaskonnale. Tekstid on lihtsad, palju on pilte.
Leht ilmub kolm-neli korda aastas ja ühendab uute mõtetega inimesi meilt ja mujalt. Eesti- ja ingliskeelse ajalehe esimeses numbris kirjutavad mitmete erialade esindajad mitmetest linnadest nagu…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
