Lembelaegas, u 1400. DLM Saksa Nahakunstimuuseum, Offenbach
Uued ja vanad lembelaekad
Eile avati Adamson-Ericu muuseumis näitus ?Lembelaekad?.
Väljapanek tutvustab Euroopa nahakunstiajaloo üht väga erilist, keskaegse rüütlikultuuriga seotud lõiku. Ajaloolise materjali kõrval eksponeeritakse ka kaasaegsete nahakunstnike lembelaeka tõlgendusi. Lembelaegas, laiemalt tuntud saksakeelse nimetusega Minnekästchen, on eksklusiivne nahkkarp, mille sisse oli XIV-XV sajandil rüütlitel tavaks paigutada oma südamedaami kingitus. Ajaloolised lembelaekad paeluvad silmapaistvalt kõrge tehnilise ja kunstilise tasemega. Käesoleval näitusel eksponeeritakse esmakordselt Eestis rariteetset originaallaegast…
Voldemar Panso sünniaastapäeval 30. XI anti pärast ?Suveöö unenäo? etendust üle traditsiooniline Panso preemia, mis määratakse ühele lavakunstikoolis õppivale tudengile. Tänavune Panso preemia laureaat on 22. lennu tudeng Risto Kübar.
?3. XI esietendub Eesti Draamateatri suures saalis Toomas Kalli ?Pehmed ja karvased saavad jalad alla?
?Jeesus Kristus superstaar? paneb valitsuskabineti mehed omavahel rebima lavastaja ja Jeesuse rolli pärast. Lavastaja ja kunstnik on Hardi Volmer, mängivad Mirtel Pohla, Tiit Sukk, Jan Uuspõld, Taavi…
Teatrikooli 22. lennu esimene lavastus
Täna, 26. XI jõuab Eesti Draamateatri väikeses saali lavale EMA Kõrgema lavakunstikooli 22. lennu esimene töö, W. Shakespeare?i ?Suveöö unenägu?.
Noore Shakespeare?i romantiline armastuslugu on taas Eesti Draamateatri laval ? mängivad lavakunstikooli III kursuse üliõpilased oma õpetajate Priit Pedajase ja Kaie Mihkelsoni juhendamisel. 400 aasta vanust lugu loetakse tänapäeva noorte pilguga: lavastus on kujunduselt minimalistlik, kuid kirglik ja elus. Paras proovikivi nii tegijatele kui vaatajatele ? siseneda…
Kaks klaasinäitust tarbekunstimuuseumis
Täna kell 17 avatakse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus ?Klaashelmed maailma rahvaste kultuuris? ja kell 18 soome klaasikunstnike Liisa Ikävalko, Päivi Kekäläineni, Esko Kurvineni, Riikka Latva-Somppi ja Anna Schroderusi näitus ?Hajutatud valgus / Hajavaloa III?.
Klaashelmeste nii ulatuslik väljapanek on Eestis esmakordne, ulatuslikumaid ka meie lähiümbruses. Eksponeeritakse Mesopotaamia, islamimaade, viikingite, Veneetsia, India, Türgi, Aafrika ja Kaug-Ida iidseid ja kaasaegseid klaashelmeid, helmestikandit, aga ka Eestist leitut; samuti kaasaegseid autorihelmeid. Enamus…
Haigla farmaatsiaosakond Baselis 1995 ? 1998. Arhitektid Herzog & de Meuron. Repro
?VEITSI ARHITEKTUUR KUI KUNSTITEOS
10. XI avati Rotermanni soolalao arhitektuurimuuseumi näitusesaalides ?veitsi kaasaegse arhitektuuri näitus ?A Matter of Art?.
Viimase viieteistkümne aasta jooksul tekkinud uus põlvkond ?veitsi arhitekte on muutnud paljude suhtumist tänapäeva arhitektuuri tervikuna. Näitus esitleb ?veitsi tipparhitekte ning aastail 1997 ? 2001 ehitatud väljapaistvaid hooneid. Kahtlemata tõuseb esile arhitektuuribüroo Herzog & de Meuron. Nende viimased hooned toovad üha…
?1. XI anti Eesti Kunstimuuseumi Rüütelkonna hoone Köhleri saalis Lembit Saartsile üle Konrad Mäe preemia. ?ürii (Aimar Kristerson, Erki Kasemets, Harry Liivrand, Leonhard Lapin, Jaan Elken ja Anders Härm) otsustas preemia anda Saartsile maalilise maali traditsiooni kandmise eest kaasaegses kunstipildis ning juubelinäituse eest Tartu kunstimuuseumis. Preemiale kandideerisid veel Mila Balti, August Künnapu, Ado Lill, Lilian Mosolainen, Mall Nukke, Kaido Ole, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris, Kaljo Põllu, Mari Roosvalt, Tõnis Saadoja,…
Rektor V. Pätsu allkirjaga Vene tsaarikrooni kavand, mis pärit tõenäoliselt Esimese maailmasõja tajast.
?EKA 90. aastapäeva juubelinädalale on planeeritud mitmeid üritusi nii peamajas kui osakondades. Kunsttööstuskooli kohta saab teavet arhiivimaterjalide põhjal koostatud näituselt. Eksponaatidest võiks esile tõsta rektor Voldemar Pätsu allkirjaga Vene tsaarikrooni kujundust. Veel on väljas riigikogu eesistuja haamri kavand 1920ndatest, ministri kabineti mööblikujundus 1950ndatest ja muud põnevat.
Täna kell 11 algavad audoktorite loengud: Udo Kultermann, ?Multikultuurilised sidemed ja kohalik…
Mihhail ?emjakin. Seeriast ?Peterburi karneval?.
?emjakini graafika Tallinnas
?21. X avati Tallinna Linnagaleriis praeguse aja ühe tuntuma vene kunstniku Mihhail ?emjakini tööde näitus.
Näitus toimub Peterburi ja Tallinna kohtumise kultuuriprogrammi raames. ?emjakin on loonud monumente ning pisiplastikat, maale ning graafikat, kujundanud raamatuid ja teatrietendusi. Ülemaailmse tunnustatuse on talle toonud intrigeerivalt novaatorliku lahendusega Peeter Suure monument Peterburis Peeter-Pauli kindluse juures (1991), teatraalselt mänguline Casanova monument (1998) Veneetsias, sügavama filosoofilise tagamaaga Platoni ja Sokratese…
Enn Põldroos, Heie Treier, Anu Allas ja Andreas Trossek uue kunstisaate avalikul salvestusel. Liina Fjuk
Uus kunstisaade Eesti Raadios
?11. X toimus Eesti Raadio Valges saalis Klassikaraadio uue kunstisaate ?kunst.er? avalik salvestus. ?kunst.er? hakkab kajastama Eesti kunsti ja kunstielu, käsitlema nii praegust näitusemaastikku kui ka kunstiajalugu, kunstiharidust ja -poliitikat. Saate autorid on Anu Allas ja Andreas Trossek, toimetaja on Liina Fjuk. Esimeses saates tutvustati tulevikuplaane, muuhulgas koostööd ajakirjaga kunst.ee. Ajakirja toimetaja…
Karin Luts. Leerilapsed. 1936. Õli, lõuend.
KARIN LUTSU PÄRANDI SUUREJOONELINE TUTVUSTUS
?Täna kell 16 avatakse Tartu kunstimuuseumis Karin Lutsu näitus ?Konfliktid ja pihtimused?. Näitusega tähistatakse kaheldamatult meie 1930ndate kõige põnevama ning intrigeerivama naiskunstniku Karin Lutsu (1904 ? 1993) 100. sünniaastapäeva. Kunstniku tööde suurejooneline väljapanek ? eksponeeritud on kõik teadaolevad 1920ndate ja 30ndate maalid ning suures mahus ka Rootsis tehtud kunst, lisaks fotod, artiklid, päevikud ? on Tartu kunstimuuseumi tänavune suurprojekt: mahuka kataloogi…
? 28. IX avati Vaala galeriis kunstnike Marco Laimre ja Tarmo Salini ühisnäitus ?Kõik tuleb välja?. Olles dialoogis kaasaegse müüdimehaanikaga, jätkavad kunstnikud neokontseptuaalset traditsiooni. Väljas on joonistused, maalid ja väikefiguurid. Lähtudes seriaalsest tootmishüsteeriast, hoiavad kunstnikud kriitilist positsiooni ja iroonilist ilmavaadet. Laimre teos ?Kapitalismi saladused? või Tarmo Salini ?Tõstame sisemajanduse koguprodukti!?, kõnelevad iseenda eest. Avamisel kanti ette välk-performance ?Fed?. Galeriis kõlab ?ostakovit?i sümfoonia nr 2 ?Oktoobrile?.
? 29. IX avati Hobusepea galeriis…
Ede Kurreli preemia Anneli Tammikule
23. IX avati tarbekunsti- ja disainimuuseumis eesti kaasaegse ehtekunsti näitus ?LAEGAS?. Avamisel anti tänavune Kurreli preemia Anneli Tammikule roostevabast terasest fotosöövitatud sarja ?2D ? 3D credit? eest.
On tähenduslik, et väljapanek avati just 23. septembril, professionaalse metallikunsti ühe alusepanija Ede Kurreli 95. sünniaastapäeval. Pisut hilisemasse sügisesse jääb veel kaks olulist tähtpäeva: 90aastaseks saab kunstiõppeasutus, mida praegu tunneme kunstiakadeemiana, ja 80 aastat saab kõrgharidusega metallikunstnike koolitamisest. Näituse…
14. IX pidasid EKM ja Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutus koos ehitajatega muuseumi uue hoone Kumu sarikapidu.
Nüüd on selge, et arhitektuurselt unikaalne, ehitustehnoloogiliselt keerukas ja insenertehniliselt kaasaegne muuseumihoone on katuse alla saanud ning Kumu avatakse aasta pärast. Kumu kolmele korrusele plaanitud püsiekspositsioon hõlmab Eestis kolmel sajandil loodud kunsti, samuti on Kumus ligi 900-ruutmeetrine näitusesaal. Pärast Kumu avamist lõpetavad oma tegevuse EKMi ekspositsiooni- ning Rüütelkonna hoone ja Rotermanni soolalao näitusesaal, kõik teised…
Täna kell 19 avatakse Veneetsias Arsenales IX arhitektuuribiennaali ?Metamorfoos? raames Eesti ekspositsioon ?Aeg-maha-arhitektuur?. Eestit esindav Kristjan Holmi projekt põhineb Madis Jürgeni raamatul ?Hää koht?. Projekt tutvustab Eesti kuivkäimla-arhitektuuri ning selle kaudu eestlasi kui loovat ja keskkonkasõbralikku rahvast. Näituse magnet on arhitekt Agu Külma ja skulptor Jukka-Pekka Jalovaara rannast leitud laudadest ehitatud hobusekujuline välikäimla, mis on näitusesaali toodud Kabli rannast. Näitusega kaasneb kataloog, mida esialgu on võimalik osta Eesti Arhitektide Liidust…
? Täna kell 16 avatakse Tallinna Linnagaleriis eelmise Tallinna graafikatriennaali grand prix? laureaadi Andres Tali näitus ?Iha ja igatsuse instrumendid?. Viimasel paaril aastal Eesti kunstiavalikkuse eest varjul olnud Andres Tali pakub oma uuel isiknäitusel vaatamiseks 14 suuremõõtmelist digitaaltrükki. Kasutades klassikalise kontseptualismi ja avangardi keelt, räägib Tali keskealise mehe elust aktsendiga, mis teadlikult ei varja lihvitud esteetilist maailmavaadet. Kujutise low-tech>high-tech tehnoloogiline konverteerimine loob rõhutatult tumeda ning gothic-hõngulise kaasaja meediale ja massikultuurile…
Lydia Mei. Natüürmort kõvakübaraga. Akvarell. 1920 ? 30. EKMi kogu.
25. VIII avati Kastellaanimajas akvarellinäitus. Osa võtab 10 eesti vesivärvimaalijat: Sandra Jõgeva, Malle Leis, Mall Mets, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris, Anatoli Strahhov, Vjatðeslav Semerikov, Toomas Rein, Mari Roosvalt ja Milvi Torim. Akvarellitehnika võimaldab abstraheerida meeleolusid ja mälestuspilte (M. Roosvalt, T. Rein, T. Pallo-Vaik), luua ideaalmaailmu (V. Semerikov) või ka anda maaliline lahendus geomeetrilisele kunstile (M. Paris) jne. Reisipiltide seas osutub…
Kuni 28. VIII on disaini- ja arhitektuurigaleriis vaadata Anu Raua kompositsioon ?Kihnu kördi kuusik. Las jääda seegi mets?. Väljapanek kuulub soome-ugri kongressi kunstiprogrammi ja annab ettekujutuse Kihnu traditsioonide jätkamisest, saarerahva elujõust ja kestvusest. See on Anu Raua 1995. a. loodud ?Emapuu?, (asub praegu Eesti Vabariigi kingitusena ÜRO hoones New Yorgis) edasiarendus. Värvi- ja mustrimurdeline Kihnu mets väljendab rahvakunsti rikkust, jõudu ja kokkukuuluvust. Kihnu kördi kuusikus on üle 60 varasema ja…
Puutuha, soola ja nisukliidega keraamika pinnale tekitatud varjundid ja efektid innustasid üha uutele loomingulistele katsetustele. Osa kunstnikke avastas traditsioonilise puupõletuse võlu, osa kasutas uuenduslikke võtteid nagu skulptuuride valmistamine liimiga segatud puutuhast.
Kolm nädalat kestnud sümpoosioni ajal toimus kolm põletust, tulemused pandi välja külastuspäeval 24. VII. Huvilised, kes seekord Tohisoole ei jõudnud, saavad külastada keraamikasümpoosionide ülevaatenäitust Rotermanni soolalaos 2005. aasta juulis.
Järvamaa
1. VII avati Järvamaa muuseumis näitus ?Kruus kui meene?.…
Kultuuriprogrammi avalöök antakse 15. VIII kell 13 Tammsaare pargis, avasimman on Eesti vabaõhumuuseumis, kus kõigile huvilistele mõeldud üritused algavad kell 17.
Kultuuriürituste keskpaigaks kujunebki 15. ? 18. VIII Tammsaare park: vabaõhulaval, toimuvad pärimusmuusikakontserdid ja tantsuklubid (päeva tantsud kell 13-15; õhtukontserdid alates kell 19). Pargis aitab meeleolu luua Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu korraldatud käsitöölaat, kuhu on oodata ka ungari ja udmurdi kaupa. Samuti paigutatakse parki Sagadi puuskulptuurisümpoosionil osalenud soome-ugri kunstnike…
Eesti filmitegija Rao Heidmetsa nukufilm ?Instinkt? võitis Portugalis toimunud ?AVANCA? festivalil parima animafilmi preemia.
?AVANCA? on laiahaardeline festival, kus lisaks kinofilmidele võistlevad teleprogrammid, videod ja multimeediaprojektid. Heidmets pälvis peapreemia animatsioonikategoorias.
Maailma loomisest jutustav nukufilm räägib autori sõnul sellest, kuidas looming väljub looja kontrolli alt ja hakkab oma elu elama.
Möödunud aastal valminud 10minutilist linalugu on rahvusvahelistel festivalidel saatnud pidev edu: seekordne preemia on filmile juba üheksas. Neist üheks kaalukamaks…
Isabell Heimerdinger. Martin ? , 2002.
Täna kell 17 avatakse Tallinna Kunstihoones ja Kunstihoone galeriis kolmas ?Ars Baltica? fototriennaal. Kell 16 on pressikonverents.
Näituse lähtepunktiks on küsimus: mida peavad oluliseks Läänemere maade kunstnikud, kes kasutavad fotograafiat? Erinevate jutustusviiside juures on siiski võimalik välja tuua mitmeid sõlmpunkte. Vaatluse all on inimese ego-teemade ja avaliku ning privaatsfääri kokkupuuted, isiklikud kogemused ning mängulised jutustused on asendanud 1980ndatele ja 90ndatele tüüpilise kehakesksuse. Keskendudes…
Tõnis Kenkmaa. Costa de Gyproc. 2004.
Homme kell 13 avatakse Pärnus Linnagaleriis, kontserdimajas ja Endla teatrigaleriis Jaan Elkeni kureeritud ja kujundatud näitus ?Kunsti remont?. Avamisel on vaadata Billeneeve ja Rubensite performance.
?Kunstisuve? 10. aastapäeva näitus lubab endale vahekokkuvõtet tuua esile väärtuslik traditsioonilisus kaasaegses eesti kunstis: maalikunst, skulptuur, installatsioon, arvutitrükk. Eksponeeritu loob küll mõõduka konfliktitsooni, kuid on tervikuna üles ehitatud kunsti nn. evolutsioonilist mudelit järgides. Pärnu Linnagaleriis ja kontserdimajas leiab eesti…
Rahvas vajab rahvuslikku märki
22. VI avati Viljandis kindral Johan Laidoneri ratsamonument. Viljandi linn mitte ainult ei saanud veel ühe skulptuuri poolest rikkamaks, see on esimene ratsamonument, mis Eestisse üldse on loodud. Autor on skulptor Terje Ojaver, kes võitis Laidoneri monumendi avaliku konkursi 2002. aastal ning kelle otsustada jäi ka selle asukoht ? Jaani kiriku ning lossimägede vaheline park. Avamisele kogunenud rahvahulga, enamikus vanemate inimeste liigutatust nähes oli selge, et…
muuseumis väljas XI rahvusvaheline aktinäitus ?Mees ja naine?. Kuna tänavust suve kroonivad olümpiamängud Ateenas, siis otsustas ka näituse kuraator Mark Soosaar korraldada väikese kunstiolümpia. Näitusele on kutsutud osalema kolm kreeka kunstnikku. Nikos Navridis, Michalis Manoussakis ja Nikos Markou käsitlevad juba antiigist pärit teemasid: jumalale inimese näo andmine, harmooniliselt arenenud vaimu ja keha jumalik ühendus. Kreeka ja Eesti olümpiasilla tugipostiks valis ta Tðehhi kunstirühmituse Kamera Skura. Kolme anonüümse kunstniku ?Superstart? on…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
