-
MUUSIKA
•Eesti Lastekoor (dirigent Lydia Rahula) võitis Varssavi rahvusvahelisel koorifestivalil noortekooride kategoorias esikoha. Lisaks saadi kõigi osavõtjate konkurentsis parima rahvalauluesituse preemia. Kokku osales Varssavi festivalil 18 koori Liibanonist, Lätist, Nigeeriast, Poolast ja Eestist. Neist 3 võistles noortekooride kategoorias, kus lubatud vanus oli kuni 26 aastat. Eesti Lastekooris laulavad 11 – 18aastased tüdrukud.
Konkursil esitati rahvusvaheline kava, rahvalaulupreemia tõi eestlastele Tormise “Kurb laulik”. Võistlejaid hindas rahvusvaheline neljaliikmeline žürii eesotsas helilooja Romuald Twardowskiga.
Eesti Lastekoor…
-
•Viljandi linnaraamatukogus oli oktoobrikuu rikas erinevate sündmuste poolest: olid rukkileiva nädal, soome-ugri hõimupäevad ja raamatukogupäevad.
•Üheks suuremaks ettevõtmiseks kujunes 12. X koos Eesti Ungari Instituudiga korraldatud Ungari päev. Vaadata sai maad tutvustavaid filme, raamatuid ja kuulsaima juugendarhitekti Ödön Lechneri mitmekülgset elutööd tutvustavat arhitektuurinäitust. Räägiti Ungari ajaloost ja sidemetest Eestiga, esines rahvamuusikaansambel Zagyva, maitsti rahvustoite.
•Raamatukogupäevade juhtmõte oli “Raamatukogu kaudu e-maailma”.Maakonnas oli mitmeid teemakohaseid üritusi: esitleti traadita internetiühenduse võimalusi, korraldati raamatukogutunde…
-
KONRAD MÄE MEDALI SAI JAAN TOOMIK
31. X anti Kadrioru lossis Jaan Toomikule üle Konrad Mäe medal.
Žürii (Sirje Helme, Heie Treier, Sirje Runge, Jaan Elken, Hannes Starkopf ja Anders Härm) otsustas 2005. aasta Konrad Mäe medali ja preemia anda Toomikule eksistentsiaalseid paineid avava neoekspressionistliku maaliloomingu eest, mida eksponeeriti tema isikunäitustel Ku galeriis tänavu kevadel ja äsja Vaalas. 2005. aastal kandideerisid Konrad Mäe preemiale Anders Härm, Andrus Joonas, Eda Lõhmus,…
-
KONRAD MÄE MEDALI SAI JAAN TOOMIK
31. X anti Kadrioru lossis Jaan Toomikule üle Konrad Mäe medal.
Žürii (Sirje Helme, Heie Treier, Sirje Runge, Jaan Elken, Hannes Starkopf ja Anders Härm) otsustas 2005. aasta Konrad Mäe medali ja preemia anda Toomikule eksistentsiaalseid paineid avava neoekspressionistliku maaliloomingu eest, mida eksponeeriti tema isikunäitustel Ku galeriis tänavu kevadel ja äsja Vaalas. 2005. aastal kandideerisid Konrad Mäe preemiale Anders Härm, Andrus Joonas, Eda Lõhmus,…
-
Täna kell 17 avatakse disaini- ja tarbekunstimuuseumis näitus “Arhiiv. Tarbekunstimuuseumi näitused 1982 – 2004”. 1980. aastal avati vanas aidahoones Eesti kunstimuuseumi uue filiaalina tarbekunstimuuseum. Aktiivne näitusetegevus algas 1982. aastal. Sellest ajast on muuseumis toimunud 182 näitust. Ülevaatenäitus on muuseumis 25 tegutsemisaasta jooksul korraldatud näituste mahukas retrospektiiv. Kujundus ei rekonstrueeri omaaegseid näitusekujundusi, valitud esemetega on jäädvustatud ainult need näitused, mille eksponaadid on muuseumi kollektsioonis. Näituse kuraatorid on kõik muuseumi koguhoidjad, kes…
-
Tarbekunstinäitused rahvusraamatukogus
20. X avati rahvusraamatukogu V korruse galeriis köite- ja objektinäitus “Võileib suudlusega” ning fuajees Lea Walteri tekstiilinäitus “W”. Köite- ja objektinäitusel on väljas retseptikogumikud, kokaraamatud ja muu kulinaariaga haakuv. Paarikümne kunstniku tööd räägivad tänapäevase köite- ja nahakunsti suhtest söögi ja joogiga. Näituselt leiab nii tuntud tegijate kui ka Tartu kõrgema kunstikooli ja kunstiakadeemia üliõpilaste töid.
Lea Walteri vaipade kõrval on väljas fotosari tema töödest, mis Eesti valitsus on kinkinud välisriikide…
-
KUNST
•12. X avati Tallinna Linnagaleriis Mark Raidpere videote näitus. Väljas on kaks Veneetsia biennaali tarvis tehtud ja ka seal eksponeeritud videoinstallatsiooni “Shifting Focus” ja “Voiceover”. Raidpere kunst on harjumuspäratult intiimne, isiklik ja pihtimuslik. Kunstnik pöördub ikka ja jälle tagasi perekondlike suhete ja nendest tulenevate identiteediprobleemide juurde.
•13. X avati Tallinna Kunstihoone galeriis Brasiilia kunstniku Antonio Claudio Carvalho maalinäitus. Kunstnik on pannud oma vaimukad pildid kokku privaatsetest naljadest. Carvalho maalid kubisevad…
-
20. IX avati piduliku tseremooniaga Pekingi millenniumi monumendi esisel väljakul üle 600 väliskülalise osavõtul Pekingi II kunstibiennaal. Päev hiljem, avati näituse teine osa Hiina rahvusgaleriis. Mastaapse, 69 riigi kunstnike ekspositsioone sisaldava näituseketi põhikorraldus on Hiina Kunstnike Liidu ja kultuuriministeeriumi kanda. Seekord valdavalt maalikunstile ja skulptuurile keskendatud suurnäitusel oli ka mitmeid satelliitprojekte, nagu Usbeki, Vene ja Itaalia kunsti ekspositsioonid ning mõneti ootamatu Prantsuse impressionistide tähtteoste estampgraafika ekspositsioon. Kolme Hiina-poolset peakuraatorit (Jin…
-
Olid mees, kelle kustumatuks kireks ning tõeliseks armastuseks oli pärimusmuusika. Olid asendamatu Leegajuses. Alustanud eestirootslaste muusika uurimise ja tutvustamisega, jõudsid sa eesti meestelaulu uurimise ja taaselustamiseni. Neid lauldi sinu eestvõttel Viljandi pärimusmuusikafestivali legendaarsetes meeste laulutubades. Põhimõttekindlana, nagu sa olid, jäid sa kindlaks, et uudishimulikel seelikukandjatel sinna asja polnud. Ka mitte pärimuse teaduslikku kogumist ettekäändeks tuues. Sinu laulmistes oli nii vägevat pidulikkust kui karmi argisust.
Sa kandsid ise selle eest hoolt,…
-
Tallinna kunstikool on juba 30aastane
27. IX avati disainigaleriis Tallinna kunstikooli 30. sünnipäeva projekt. Kuni 5. X saab seal vaadata õpilastööde näitust, kuid see pole kaugeltki kõik, mille kaudu kunstikool ennast avalikkusele esitleb. Näituse sees jagasid tuntud kunstnikud, kooli vilistlased oma kogemusi. 28. IX kõnelesid EKA tekstiiliõppejõud Piret Valk ja Tallinna Kunstihoone juhataja Reiu Tüür, 29. IX moekunstnik Reet Aus, video- ja tegevuskunstnik Mirja Mari Schmidt, kunstiajaloo doktor Anneli Randla ja…
-
•Homme kell 16 avatakse Tallinna Kunstihoones Evald Okase maalide näitus. Väljapanek on pühendatud kunstniku 90. sünnipäevale ning seetõttu on tegemist meie ühe kõige vitaalsema vanameistri loomingu läbilõikega alates 1934. aasta “Autoportreest” kuni äsja valminud autoportreelise kompositsioonini. Evald Okase kui paindliku mõtlemisega aktiivse kunstniku kaudu on võimalik joonistada välja õige mitmed meie maalikunsti suundmused 1930ndate lõpu tundlikust subjektiivsest poeetilisest realismist kuni sotsrealistlike ideaalkompositsioonideni, 1960ndate lõpu konstruktivistlike linnamaastike ja 1980ndate ja 1990ndate…
-
KOOPIA KUI MEISTRITEOS
15. IX avati Kadrioru kunstimuuseumis Eesti Kunstimuuseumi selle sügise suurnäitus “Meistriteoste lummus. Koopia Eestis XIX sajandil”.
Näitusele on välja pandud üle 140 kuulsate meistrite nagu Lysippose, Praxitelese, Raffaeli, Michelangelo, Leonardo, Tiziani, Rubensi, van Dycki, Rembrandti, Canova jt teoste koopia. Tööd kuuluvad EKMi ja teistesse Tallinna, Tartu ja Helsingi kogudesse. Näitusele eelnes 2001. – 2004. aastani Eesti Teadusfondi kaasabil EKMi kunstiteadlaste Tiina Abeli, Tiina-Mall Kreemi, Mai Levini, Anne Lõugase ja…
-
Indrek Laul õppis Juilliardis üheksa aastat, sai sealt muusikamagistri- (1993) ja doktorikraadi (1999), tema juhendajateks olid Peter Serkin ja Martin Canin. Album tutvustab meie pianisti esinemisi, plaadistusi ning lähemalt ka tööd AS Estonia Klaverivabrikus selle omaniku, toodangu tutvustaja ning levitajana. Estonia klaverite heaks reklaamiks on olnud Indrek Laulu heliplaadid, salvestatud Estonia instrumentidel.
Populaarseimat neist, duubelplaati nelja klaverikontserdiga (Tšaikovski I, Liszti I, Grieg, Rahmaninovi II) on USAs müüdud juba üle 35 000…
-
Uus kunstisaade tulekul
5. IX kell 12 esitletakse Rüütelkonnahoones Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Televisiooni koostööprojekti, kunstisaadet “Aku”. Esimene saade on eetris 9. IX kell 22.30 ja kordust näevad hilised ärkajad laupäeviti kell 12.30. “Aku” toob televaatajateni nii meie kui rahvusvahelise kunstielu aktuaalsed teemad, aga avab kunstielu ka üpris ootamatust vaatenurgast. Räägitakse kunstnikumüüdist ja sellest, kes on kunstnik, kunsti kogumise kirest, kunsti suhetest raha ja poliitikaga ning paljust muust. Sõna saavad kunstnikud,…
-
Peterburis oskustöölise perekonnas sündinud Margareta Fuks jõudis Eestisse oma sünniaastal 1921. Ta lõpetas Tallinnas 1935. aastal vene algkooli ning asus edasi õppima Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal. 1940 ? 41 õppis ta Tallinnas Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis ning sõja-aastail 1942 ? 43 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis, pidades oma õpetajateks eeskätt Natalie Meid ja Erik Haamerit. M. Fuks on töötanud kunstnikuna Sindi tekstiilivabrikus ning Tallinnas A. Mõtuse…
-
TIIA JOHANNSON KUI MUUSEUM
18. VIII avati Tallinna Kunstihoone galeriis Tiia Johannsoni (1965 ? 2002) mälestusnäitus ?Self. Museum?. Tiia Johannsoni kunstnikuelu on XX sajandi kunstiajaloo lühikursuse näide: abstraktsest maalikunstist ja kollaa?idest video- ja sealt edasi netikunstini. Johannsoni suhtumist netikeskkonda ja oma projektidesse ilmestab iroonia ja distantseerumine tehnofeti?istlikust meediakunstist. Tema narrivad pöördumised vaataja poole, nagu ?mine koju, mitte oma koduleheküljele? (?go home, not to your homepage?), ?internet on meie maine paradiis?…
-
?9. VIII avati Hausi galeriis Leonhard Lapini näitus ?Suprestaarid?. Väljas on paarkümmend viimastel aastatel valminud kollaa?i, mida varem pole Eestis terviknäitusena eksponeeritud. Lapin alustas seeriaga ?Suprestaarid? 1993. aastal ning on jätkanud tänaseni. Oma kollaa?ide loomisel kasutab autor pakendeid ning reproduktsioone. Kunstniku sõnul on tegemist isiklike ja subjektiivsete teostega. Tema kollaa?ides võib näha ka popkunsti ja vene konstruktivismi mõjutusi, neid on Lapin aastaid uurinud.
?10. VIII avati Tallinna Linnagaleriis Kapten G ja…
-
Sel aastal 6. ? 17. VIII kolmandat korda toimuv Läänemere festival on omanäoline kultuuri ja keskkonnakaitse sümbioos. Festivali algatajate Esa-Pekka Saloneni ja Valeri Gergievi ning Stockholmi Berwaldhalleni direktori Michael Tydéni sõnul on festivalil sel aastal esindatud kõigi Läänemere-äärsete maade muusikud.
Festivali kunstiline juht Esa-Pekka Salonen on öelnud: ?Meie peamine huvi on esitada parimat, mida pakub Läänemere maade muusika- ja kunstielu.?
6. VIII kõlab Helsingis kergejõustiku maailmameistrivõistluste avamuusika, mille on kirjutanud Salonen…
-
Katrin Koskaru sai EKA lõpetaja preemia
Eesti Kunstiakadeemia annab sel aastal esimest korda välja 50 000-kroonise preemia ühele vabade kunstide teaduskonna bakalaureuse astme lõpetajale. Preemia on asutanud kaks kunstikogujat Guido Sammelselg ja Armin Kõomägi ning see on mõeldud toetusena ühele noorele tudengile aastaks kooli lõpetamise järel. Preemiasaaja valib välja spetsiaalselt selleks kokku kutsutud komisjon, kuhu sel aastal kuulusid kunstnik Liina Siib, Hanno Soans, Mare Mikoff ja Marko Mäetamm. Tänavuse preemia pälvis Katrin…
-
LINN ANDIS KULTUURITEHASELE TALLINNA KATLAMAJA
Eesti ainuke järjepidevalt tegutsenud kultuuritehas, Euroopa sõltumatute kultuurikeskuste võrgustikku Trans Europe Halles kuuluv Kultuuritehas Polymer saab endise Tallinna katlamaja hoonetekompleksi peremeheks.
Möödunud neljapäeval koos tehaserahvaga Põhja puiesteel asuvat Tallinna endist katlamaja ning elektrijaama külastanud linnapea Tõnis Palts kinnitas, et kultuuritehaseks muunduv imposantne katlamaja on Tallinnale oluline samm teel Euroopa 2011. a kultuuripealinnaks. Analoogselt praeguse Polymeri Kultuuritehasega, mis on tegutsenud 2002. aastast Tulika tänava ääres kunagise kummivabriku hoonetes, leiavad…
-
Pärit kooliõpetaja perest, lõpetas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1962. aastal eesti keele õpetajana. Õpetaja jõudis ta olla aasta pärast ülikooli ja kaks oma viimast eluaastat.
Inimesena armastas ta kõike ilusat, loodust ja loomi. Sagedase reisimisega avardas ta oma maailmapilti.
Loominguliste sektsioonide juhatajana kinoliidus oli tal võimalus kaitsta ja propageerida head kunsti ka kurjal ajal. Ta tegi seda, pühendunult ja kirega.
Kolleegid ja sõbrad Eesti Kinoliidust
Ärasaatmine reedel, 15. juunil kell 14.30 Pärnamäe kalmistul.
-
Juri Anduganovi tegevus pärast Marimaale naasmist ei piirdunud lingvistikaga. 1977. aastal oli ta Mari Ülikooli folklooriansambli Rija-Rija üks asutajaid. Olude vabanedes 1995. aastal lõi ta aga mari omausuliste kultuuriühingu Sorta (Küünal). Tõelise Eesti sõbrana pidas ta tähtsaks ka eesti keele ja kultuuri tutvustamist ja korraldas Mari Riiklikus Ülikoolis eesti keele õpetamise.
2002. a. lahkus Juri Anduganov Hantõ-Mansiiskisse vast loodud Jugra ülikooli, kus ta rajas soome-ugri keeleteaduse ja üldkeeleteaduse kateedri ja oli…
-
Kun Pa maal ?Katelsepp?.
?6. VII avati Viljandi Kondase keskuses Ungari mustlasnaivistide loomingu näitus. Näituse on koostanud mustlasfondi RomArt kogude põhjal János Rékasi ja Eestisse on selle vahendanud Ungari Instituut. Eksponeeritud on ligi 40 maali. Ungari mustlasi hinnatakse eelkõige nende suurepärase musitseerimisoskuse tõttu, nende visuaalkultuuri ja kunstiharrastusi hakati aga süstemaatilisemalt uurima alles 1980. aastatel. Temaatika poolest võib mustlasnaivistid jagada kahte rühma: ühed on eneseväljendusviisi leidnud unenägude ja nägemuste maalimises.…
-
Mari Roosvalti kaks näitust
27. VI avati G-galeriis Mari Roosvalti näitus ?Sünonüüm? ja 30. VI Haapsalus Evald Okase majamuuseumis ?Retrospektiiv?. Haapsalu näitus annab ülevaate Mari Roosvalti rohkem kui 30aastasest kunstnikuteest. Väljas on 1970ndate ja 80ndate vene konstruktivismist mõjutatud ning oma koduga seotud ruumiotsingud, 1990ndate alguse ekspressiivselt abstraktsed maalid, bioloogilised jäljed, paika käsitlevad kollaa?id. G-galerii ekspositsioon koosneb uutest, põhiosas tänavu valminud õlimaalidest, mida iseloomustab eelkõige teiste maalikunstnike tööde ümbermõtestamine.
?22. VI avati…
