-
Heinz von zur Mühleni ajaloolaste ringkonnis hästi tuntud ja kõrgelt hinnatud tööd keskenduvad Eesti, eriti aga Tallinna vanemale ajaloole. Ta on käsitlenud põhjalikult ka eestlaste osatähtsust ja seisundit vanas Tallinnas. Oma uurimistöös kasutas Mühlen ulatuslikult Tallinna Linnaarhiivi allikaid, millest märkimisväärne osa asus Teisest maailmasõjast kuni 1990. aasta sügiseni Saksamaa Liitvabariigis.
Mühleni teadusliku pärandi hulka kuulub mahukas, Tallinna vanema ajaloo käsiraamatuks kujunenud ?Sakslane ja mittesakslane keskaegses ja varauusaegses Tallinnas? (1973, koos…
-
Helle Mustoneni mälestavad kolleegid Hortus Musicusest, Eesti Kontserdist ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumist.
-
Orelikontsertidega alustas Uusväli juba aastal 1960, edasine esinemisgraafik kujunes tal nii aja- kui sisutihedaks: ringreisid viisid interpreedi kaugele Eesti piiride taha. Kuigi oma tuntuse saavutas Uusväli eelkõige J. S. Bachi ja XIX sajandi prantsuse orelimuusika esitajana, propageeris ta väsimatult ka eesti oreliteoseid. Silmapaistvaks panuseks eesti kultuurilukku kujunes osalemine mahuka heliplaadisarja ?Eesti orelid? lindistustel.
Manalateele on läinud küll tähelepanuväärne orelikunstnik, ent tema salvestised helisevad edasi.
Sõbrad ja kolleegid
-
Katrin Koskaru sai EKA lõpetaja preemia
Eesti Kunstiakadeemia annab sel aastal esimest korda välja 50 000-kroonise preemia ühele vabade kunstide teaduskonna bakalaureuse astme lõpetajale. Preemia on asutanud kaks kunstikogujat Guido Sammelselg ja Armin Kõomägi ning see on mõeldud toetusena ühele noorele tudengile aastaks kooli lõpetamise järel. Preemiasaaja valib välja spetsiaalselt selleks kokku kutsutud komisjon, kuhu sel aastal kuulusid kunstnik Liina Siib, Hanno Soans, Mare Mikoff ja Marko Mäetamm. Tänavuse preemia pälvis Katrin…
-
?2. juunil Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiivi õuel peetud Eesti filmi suvepäeval andsid seitsme asutuse ja organisatsiooni esindajad allkirja ühiste kavatsuste kokkuleppele, et tähistada Eesti filmi juubelit aastal 2012. Ettevalmistava programmi algatamise ja elluviimise kokkuleppele kirjutasid alla kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles, Eesti Televisiooni peadirektor Ilmar Raag, Eesti Filmi Sihtasutuse peadirektor Martin Aadamsoo, Eesti Kultuurkapitali juhataja Raul Altmäe, Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiivi direktor Ivi Tomingas, Eesti Filmiajakirjanike Ühingu esimees Jaan Ruus ning Tallinnfilmi juhataja…
-
Edasi tuli mitmekülgne ja pikk tööelu, kuigi töötegija oli oldud juba õppimiste kõrvalt, peamiselt kontsertmeistri ja illustraatorina. Ansamblimängust saigi üks tema kutsumusi, mis viis kokku kümnete muusikutega ? lauljate, keel- ja puhkpillisolistide ning ansamblitega ? püsivamalt Ines Rannapi, Mare Teearu ja Jaan Tamme nimelise puhkpillikvintetiga, õnnestavamalt ehk Jevgeni Nesterenkoga Mart Saare juubelikontserdil. Tudengipõlve jäi veel ridamisi algusi, ka raadio- ja teleautori ning kriitikuna. Orienteerudes suurepäraselt maailma muusikaliteratuuris, pidas ta alati…
-
Tarbekunsti- ja disainimuuseum taas avatud
?2. VI avati külastajatele mitu kuud suletud olnud tarbekunsti- ja disainimuuseum. Kolme kuu jooksul teostati muuseumis rekonstrueerimistöid, et anda muuseumile tänapäevane nägu.
Suurema uuendusena avati vahesein peahoone ja kõrvalhoone vahel. Kõrvalhoone interjöörist eemaldati osa seinu, mis loob avaramad võimalused eelkõige külastajatele jpm. Projekti autorid on ArhitektuuriAgentuuri arhitekt Inga Raukas ja sisearhitekt Monika Löve. Ehitustööd teostas Rihti Projekt.
Vaadata on kaks näitust ?Järjehoidja? ja ?Scripta manent III.…
-
Talle meeldis teoretiseerida ning arutleda kunsti üle, lahata kunstiteose sisu ning analüüsida värvi ja vormi probleeme. Ta oli alati valmis vastama küsimustele ja nõu andma. Küsimusele ?Millest algab maal?? vastas Albert Anni: ?Maal on konglomeraat emotsioonist, institutsioonist, intellektist, eruditsioonist ja erialastest teadmistest?. 1960ndatel maalis kunstnik ajastule kohaselt ka tehiskeskkonda ja tööstusmaastikke, kuid meelisteemadeks olid lilled ning Lõuna-Eesti maastik. Loodusmotiivid leidis kunstnik Võrumaa suvekodus, mis oli tema inspiratsiooni ja meelerahu allikaks.
Kunstnik…
-
TUBINA-AASTA SAKSAMAAL
Eduard Tubina tähtpäeva-aasta puhul tõi Saksamaal juba aastaid tegutsev dirigent Tarmo Vaask oma Schwäbisch Gmündi Filharmooniaorkestriga 30. IV linna kontserdisaalis ettekandele Tubina Kontrabassikontserdi.
Solistiks oli saksa nimekamaid kontrabassikunstnikke, Berliini Muusikaakadeemia professor Michael Barry Wolf, kavas kõlas ka Brahmsi Sümfoonia nr 2. Professorile endalegi oli Tubina teos vaimustav avastus ja ta kavatseb selle võimalikult ruttu taas ette kanda. Ka publik polnud braavohüüetega Tubina aadressil kitsi, nagu ütleb dirigent, mitmed kiitvad arvustused…
-
Enne seda oli küllalt pikk ja keeruline tee oma filmide juurde, paljutõotavad amatöörfilmid ja nendest johtuvad suuremad ja väiksemad ebameeldivused, omamoodi loomulik reaktsioon igale tõsisemale andesähvatusele umbusust ja kahtlustamisest haiges ajas. Pärast viljakat aastatosinat tuli aga väga pikk kinovaikus. Paradoksaalselt just oma riigi taastekkimise järel. Nõukogulikes ideoloogiakoridorides süsteemi kirstunaelaks nimetatud Neuland võinuks ju uues ja loomulikus aegruumis, kuldses ja küpses loomingueas ennast viimaks ometi tsensuurivabalt teostada, aga see rahutu inimene…
-
1953. aastal kaitses E. Vääri kandidaadiväitekirja ?Sugulusalane sõnavara läänemeresoome keeltes?, 1955 sai ta vanemõpetajaks, 1956 dotsendiks. Aastate jooksul õpetas E. Vääri sissejuhatust keeleteadusse, üldkeeleteadust, läänemeresoome keelte ajaloolist grammatikat, tänapäeva eesti keelt, vadja keelt, liivi keelt, soome kirjandust, soome keelt, 1951. aastast peale organiseeris ja juhendas välipraktikat ning ekspeditsioone liivi keele uurimiseks. Nimelt jagati 1948. aastal soome-ugri keelte kateedris läänemeresoome keeleala selliselt, et P. Aristele jäid vadja ja isuri, P. Palmeosele…
-
Epifanio on ajatu kultuurileht, mille lugeja on eatu inimene, kes eelistab minevikule ja tulevikule sündmusi, mis toimuvad siin ja praegu. Eesmärk on tutvustada arhitektuuri, kujutavat kunsti, moodi, kirjandust, filmikunsti, teatrit, muusikat jt valdkondi lisaks asjassepühendatutele ka kultuurikaugemale lugejaskonnale. Tekstid on lihtsad, palju on pilte.
Leht ilmub kolm-neli korda aastas ja ühendab uute mõtetega inimesi meilt ja mujalt. Eesti- ja ingliskeelse ajalehe esimeses numbris kirjutavad mitmete erialade esindajad mitmetest linnadest nagu…
-
KUNSTIMUUSEUMI VIIMANE NÄITUS ROTERMANNI SOOLALAOS
?Täna kell 18 avatakse Rotermanni soolalaos Eesti Kunstimuuseumi viimane näitus selles hoones ? Marko Mäetamme ja Kaido Ole ?Suur projekt?. Marko Mäetamm esitab 24 meetri pikkuse hiidpannoo ?I give everything to my friends. I always do? (?Annan oma sõpradele endast kõik. Olen seda alati teinud?). Eesti kunsti suurima teosega jätkab Mäetamm psühhobiograafilist tsüklit. Kaido Ole ?The Band II? (2005) viib ?The Band I? teema väljapoole taluvuse…
-
Eesti Kunstimuuseumi kevadine suurprojekt
Täna kell 16 avatakse väliskunsti muuseumis näitus ??veitsi muusa. Angelika Kauffmann (1741 ? 1807)?. Angelika Kauffmann on üks tähtsamaid ja huvitavamaid naisi Euroopa kunsti ajaloos. XVIII sajandi lõpuks oli tema tundeline ja naiselik pildimaailm sedavõrd moes, et käibele läks väljend ?the whole world is angelicamad (kogu maailm on Angelika järele hull)?. Kauffmanni motiive korrati graafikas, trükiti daamide lehvikutele, tikiti siidkangale ja maaliti portselanile. Näitusel on väljas Churi…
-
?9. IV sai Läänemaa muuseumi valges saalis teoks koduloolaste klubi poolt korraldatud koduloopäev, kus kodu- ja ajaloohuvilised said kogemusi vahetada.
?Tähistamaks 180 aasta möödumisest Haapsalu kuurordi rajamisest avati Läänemaa muuseumis 11. IV näitus ?Kaks kuurorti?. Möödunud aasta maikuus oli Soome väikelinna Naantali muuseumis näitus, mis tutvustas seda Haapsaluga paljuski sarnast kuurorti. Ühe osa näitusest moodustas Läänemaa muuseumi väljapanek, mis käsitles Haapsalu kuurordi ajalugu kuni 1940. aastani. Ka Haapsalus tutvustatakse nii…
-
Teatraliseeritud kontsert ?Kuu tagumine külg?
?Nõukogudevastaste? autorite muusika ja kirjanduse toob Tallinna Filharmoonia publiku ette kolmel õhtul Tartus (4. IV ülikooli aulas), Narvas (6. IV) ja Tallinnas (8. IV Teatris NO99). Ajastu- ja ideekeskne teema loob teatraliseeritud kontserdi, kus näitleja Peeter Volkonski ümber mängivad kaasa tolle aja kirjanikule elutähtsad asjad. Kuuleb Eestis harva või üldse mitte kõlanut: muusikast Silvestrovi (1937) keelpillikvartetti, Kissini (1953) triot, Schnittke (1934-1998) pala ?Stille Musik?, Andrei Volkonski…
-
Okupatsioonide muuseumi punatähte ja haakristi oma pea kohal mikski pidamata esitas AEFi nõukogu esimees Linnar Viik 19. aprillil AEFi eduloo, mida kandis usk igaühe vaimujõudu. Küll Sorosi toel, kuid siiski tühjalt kohalt kodanikuühiskonna mõttes alustasid ennekõike need, kes polnud selleks volitatud. 1990. aastal loodi filantroop George Sorosi algatusel ja finantseerimisel sihtasutus AEF, mis on 15 tegevusaastal jaganud õppestipendiume ja toetusi ning algatanud projekte ligi poole miljardi krooni ulatuses. AEFi tegevus…
-
Matt Adamsi projekt ?Blast Theory: Can You See Me Now??.
Interaktiivse filmi labor
25. ? 30. IV toimuvad Tartus sealse kõrgema kunstikooli korraldatud rahvusvahelised interaktiivse filmi päevad: konverents ülikooli raamatukogus ja workshop kunstikoolis.
25. IV avakonverents ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses: kl 10 ? 10.10 Klaas Kuitenbrouwer (Holland, Mediamatic), Workshop?i ja sümpoosioni sissejuhatus; kl 10.10 ? 10.40 Matt Adams (Inglismaa), ?Blast Theory projekt?; kl 10.45 ? 11.10 Joes Koppers (Holland) DVD-dokument, ?Adriaan van Ditvoorst,…
-
Täna kell 17 avatakse Tallinna Kunstihoones Reet Varblase kureeritud näitus ?Homo grandis natu?. Näitus käsitleb vanaduse ja vanainimese tähendust ja rolli praeguses ühiskonnas; iseäranis olukorras, kui ühiskonna, meedia ootused on suunatud noortele ja edukatele inimestele, kuid tegelikult sootsiumi keskmine vanus aina kasvab. Näituse eesmärk on osutada tähelepanu XXI sajandi kesksele, üle keskea, kuid vitaalsele ja aktiivsele vanemale inimesele, luua temast positiivne pilt. Kuid helgema poole kõrval ei pääse ka nukramatest…
-
Samm ?Manifestale? lähemale
Täna algab kell 16 Tallinna Kunstihoones ?Manifesta? ümarlaud. Biennaal ?Manifesta? pole ainult näitused, vaid pidev tegevus, samuti antakse välja ajakirja Manifesta Journal. Seoses ajakirja uue numbriga korraldatakse ümarlaud Tallinnas, teemaks on kaasaegse kunsti dokumenteerimine ja arhiveerimine. Paneeldiskussioonis osalevad Viktor Misiano (kuraator ja kriitik Moskvast), Beatrice von Bismarck (kunstiajaloo ja visuaaluuringute professor Berliinist), Hans-Peter Feldmann (kunstnik Düsseldorfist), Kumu direktor Sirje Helme ja Kunstihoone kuraator Anders Härm. Kohal on ka…
-
Tänavuse ?Põlva folkfesti? muutis eriliseks päikeseloits festivalipäeva hommikul Meenikunno rabas, peale muusikalise mõõtme tõi see juurde ka midagi looduslähedast ja inspireerivat. Festivali sai jälgidareaalajas Internetis. Võistluskontserdi videosalvestus ja lisainfo on nähtav Internetis festivali kodulehel! http://folkfest.polvamaa.ee/
Põlvamaa
?Jäädvustamaks meie ärkamisaja sümboli, rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda (1839 ? 1907) mälestust ning ergutamaks rahvuskultuurialast tegevust riigis ja Põlva maakonnas, annab Põlva Rahvahariduse Selts käesoleva aasta 24. juulil 14. korda välja Jakob Hurda rahvuskultuuri…
-
Eesti Päevaleht ja Vaal uurivad ajalehe ja kunsti seoseid
31. III avati Vaalas koostöös Eesti Päevalehega kunstinäituste sari ?Ajaleht eesti kunstis?. Näitusel on kõrvuti väljas kunstiklassikat ja noorimat kunsti: ühendav lüli on ajaleht või ajalehe tõlgendus kunstis. Praeguses Eestis on lisandunud karmid iroonilised noodid kollase seltsiajakirjanduse aadressil. Väljas on Ants Laikmaa, Eduard Viiralti, Leo Lapini, Enn Põldroosi, Lepo Mikko, Jüri Arraku, Rein Tammiku, Mall Nukke, Alice Kase tööd. Vaala galeriis on…
-
Kaisa Puustak kõnetab ennast ja oma kodu
Täna kell 16 avatakse G-galeriis Kaisa Puustaku (1945) isikunäitus ?Kahekõne?. Väljapaneku moodustavad asju kujutavad fotod. Puustaku näitusel pole oluline üksikfoto, vaid jäädvustuste kooslus, esemete ja neid ümbritseva ruumi piltjutustus, kunstniku ja tema kodu kahekõne.
?Täna kell 17 avatakse EKA galeriis rahvusvaheline kunstiprojekt Network Baltic. Projekt sai alguse 2002. aastal, käivitaja oli Rootsi graafikakeskus Grafikens Hus, kaasorganisaatorid Helsingi, Trondheimi, Eesti ja Varssavi kunstiakadeemia. Projektis osalevad veel…
-
EKA uus rektor Signe Kivi lahkub tekstiiliosakonna ruumidest, et asuda rektorikabinetti. Jaan Klõ?eiko
KUNST
?4. III valiti Eesti Kunstiakadeemia uueks rektoriks tekstiilikunstnik Signe Kivi. Signe Kivi on olnud Eesti Kunstnike Liidu asepresident ja president, Eesti Vabariigi kultuuriminister, praegu kuulub riigikogu koosseisu. Eesti Kunstiakadeemia õppejõud on Signe Kivi alates 1988. aastast, 1999. aastal ja 2002. aastal olnud tekstiiliosakonna juhataja.
?Täna kell 16 avatakse Rotermanni soolalaos Hansapanga 2004. aasta kunstipreemia laureaadi, läti kunstniku Gints…
