-
1949. aastal siirdus Gunnar Neeme Austraaliasse. Samal aastal liitus ta Melbourne?i kunstnike ühendusega Vistorian Artists? Societyga. Ühingu kuukirjas ilmusid pidevalt Neeme kunstikriitilised ja -filosoofilised kirjutised, näitustel olid väljas tema tööd. Austraalias harva esineva vabakutselise seisundi saavutas ta oma rahvusvahelise maine tõttu: tal olid näitused USAs, Kanadas, Jaapanis, Inglismaal, Saksamaal. Ta on pälvinud Melbourne?i Rotary klubi I preemia (1956), Austraalia rakendusgraafika I preemia (1971 ja 1979), John Heardi kunstiauhinna (1983), Spoleto…
-
Tallinnas
Alates 7. III on Tallinna Kunstihoone galeriis väljas Jaan Toomiku näitus ?Hiljutised tööd?. Vaatajani jõuavad rahvusvaheliselt tunnustatud kunstniku kõige uuemad, seni eksponeerimata maalid ja video. Toomiku suuremõõtmeliste maalide peategelane on seegi kord tema ise, kuid väga isiklik, autobiograafiline moment on taandatud suuremale üldistusele. Vaatamata järjest suurenevale (enese)iroonilisele kõrvalpilgule, on kunstniku viimased maalid täis valulisi konnotatsioone, mis laseb neid mitmeti lahti mõtestada.
Täna avatakse Toomiku personaalnäitus Madridi mainekas kunstikeskuses Circulo Bellas Artes.…
-
?23. II avati Hobusepea galeriis Karl Nageli näitus ?Kodumaa tütar kutsub!?. Limonovlased on Eestisse pesa ehitama saabunud. Millega muidu seletada asjaolu, et noor ja pealtnäha terve kunstnik on langenud natsionaal-bol?evismi küüsi, rakendanud oma oskused rindekunstnikuna partei teenistusse ja pakub vaatamiseks saalitäit Limonovi ja Lindermani jüngrite portreid ning elujuhtumeid.
?1. III kell 16 avatakse Nõmme muuseumis maalinäitus ?Kadunud aarded: Salme Rida Nõmme maastikud?. Salme Rida (1913 ? 2003) on Lihulas sündinud kunstnik.…
-
Meelik Kahu töötas kirjandusmuuseumis 1965. aastast. 1968 ? 1974 juhatas ta arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonda, 1974 ? 1979 töötas peabibliograafina ning 1979 ? 1991 fondipublikatsioonide sektori juhatajana.
Tema uurimistöö oli seotud eesti ajakirjanduse ajalooga ning pseudonüümikaga. 1971. a. sai ta filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga ajalehe Tartu Eesti Seitung kohta.
Kell 14 esinevad kirjandusmuuseumi saalis Peeter Olesk (?Kelle oma on võõras nimi? Varjunime kasutus ja Meelik Kahu?), Sulev Uus (?Meelik Kahu ajakirjanikuna?), Heino Räim (?Honorarieksemplaride…
-
?7. II avati rahvusraamatukogu fuajees Eesti Kujundusgraafikute Liidu korraldatud graafilise disaini näitus ?Trükitud 2004?. 2003. aasta sügisel alustatud näitusesari eksponeerib kõike, mille valmistamiseks on kasutatud mis tahes trükitehnoloogiat. Näitusel osalevad Ivar Sakk, Marko Keki?ev, Mait Kroonmann, Tõnu Kaalep, Martin Pedanik, Andrei Korma?ov, Mart Anderson, Tiiu Pirsko, Heino Prunsvelt, Kristjan Mändmaa, Ruth Huimerind, EKA üliõpilased Samuel Vincent Paal, Kristjan Jagomägi, Anton Koovit. Tänavuse näituse eripära on rõhuasetus tüpograafiale ja uute tegijate…
-
?7. I kogunesid traditsiooniliselt kultuurimajja Kannel Võru maakonna kultuuritöötajad, et võtta kokku lõppenud 2004. aasta. Peo alguses esitasid kultuuritöötajatele Parksepa keskkooli ning Võru kesklinna ja Kreutzwaldi gümnaasiumi laulukoorid Urmas Sisaski ?Jõuluoratooriumi?, mis valmis tänu muusikaõpetajatele Tiit Rauale, Signe Röömusele, Jane Reiljanile ja Erja Aropile.
?15. I esines kultuurimajas Kannel Andres Heinapuu dirigeerimisel Eesti Rahvusmeeskoor. Kandle laval laulis 50 professionaalset lauljat, neid saatis Tallinna saksofonikvartett. Teist korda tuli esitusele Aare Kruusimäe…
-
Kuldraamatu eriauhind
Piret Mildebergile ja
Peeter Lauritsale
1. II avati rahvusraamatukogu peanäitusesaalis 2004. aasta 25 kaunima Eesti raamatu ja 5 kaunima Eesti lasteraamatu konkursi võidutööde näitus ja anti üle diplomid.
Võistlesid 55 kirjastaja 160 raamatut ning 16 kirjastaja 24 lasteraamatut. Tulemused on väljas ka rahvusraamatukogu kodulehel aadressil www.nlib.ee. Elutöö eest tunnustati Edgar Valterit. Eesti rahvusraamatukogu Kuldraamatu eriauhinna pälvisid Piret Mildeberg lasteraamatu ?Ervin ? kõikide lemmik? ja Peeter Laurits Peeter Mudisti raamatu…
-
26. I tähistas oma 45. sünnipäeva lasteajakiri Täheke. Tegu on Eesti vanima järjepidevalt ilmunud lasteajakirjaga.
Esimene Täheke ilmus jaanuaris 1960, tookord ELKNÜ Keskkomitee ja ENSV Pioneeriorganisatsiooni Nõukogu häälekandjana. Ajakirja esimene peatoimetaja oli Holger Pukk, kunstiline toimetaja Ene Pikk. Esimest numbrit trükiti oli 40 000 eksemplari.
Ajakiri sai laste hulgas kiiresti populaarseks. Aja jooksul on Tähekeses astunud üles pea kõik eesti lastekirjanikud ja -kunstnikud. Kuid selle kõrval on ?Postipauna? rubriigis avaldatud ka laste…
-
Kultuurkapital andis laupäeval Vanalinnastuudios Eesti kultuuri tipptegijatele üle 2004. aasta aastapreemiad arhitektuuri, audiovisuaalse kunsti, helikunsti, kirjanduse, kehakultuuri ja spordi, kujutava ja rakenduskunsti, näitekunsti ja rahvakultuuri vallas.
Peapreemia (à 100 000 krooni) said Ilmar Moss laulu- ja tantsupidude järjepidevuse hoidmise ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhtimise eest; Tõnu Kaljuste ?Eesti ballaadide? värske muusikalise teostuse ja laiahaardelise kontserttegevuse eest; Aleksander Eelmaa ?Külmetava kunstniku portree? lavastamise eest Viinistu kunstimuuseumis; kunstiteadlane Ene Lamp raamatu…
-
?8. I avati taas Pärnu rahvusvaheline graafikafestival: kõigepealt tegi Erik Alalooga avangardistliku teerullitrüki Rüütli tänaval, avati Muuseumi Aidas Ville-Karel Viirelaiu kuraatorinäitus ?Meie, kes me oleme saiad? ja teemanäitus ?Man + Machine?, Pärnu Kontserdimaja III korrusel Narva graafika, Endla teatris Leonhard Lapini näitus, maavalitsuses Peeter Alliku linoollõiked, TÜ kolled?is Raul Meele ?Kirjad lindudelt? ja Andrus Joonase graafilised maalid, mudaravilas soome graafika, Eesti Litograafiakeskuses Kopli kunstigümnaasiumi ja Academia Non Grata noorte näitus,…
-
Multikultuurimaja tegutseb!
?30. XII kell 17 avatakse Tallinnas Kreutzwaldi tn 24 (Eurokanga ja Vaibaparadiidi maja) Multikultuurimaja näitus ?Hea saak?. Näha saab Jasper Zoova maale, Toomas Altnurme maale ja skulptuure, lisaks valgusobjekte. Ei puudu ka külalised. Multikultuurimaja oma parimas tähenduses. 30. ja 31. XII on diskoõhtu.
?22. XII avati Ühispanga galeriis Kadi Kurema isikunäitus ?Iseasjad?. Eksponeeritud on umbes 30 autori tuntud headuses tihedakoelist ofordi- ja kuivnõelatehnikas tööd. Kurema väikesed pildid on peened…
-
Kaks uut näitust Kunstihoones
20. XII kell 16 avatakse Tallinna Kunstihoones näitus, hermeetiline ja kontseptuaalne kunstiprojekt ?Expat-Art Centre? ning kell 19 Tallinna Linnagaleriis Marko Mäetamme näitus ?Mälestusnäitus?.
?Expat-Art Centre? kulgeb Ku-s kahe näituse vahel. Näituse koostaja Mathieu Copeland: ?Projekt leiab aset siis, kui näitusepaik, mis teda võõrustab, on suletud, perioodil ühe näituse sulgumisest järgneva avamiseni. /—/ Tal on kõik näitusele omased parameetrid, vahetusse satuvad vaid eksponeerimise ja mitte-eksponeerimise ruumid.? Ku fuajees ja…
-
Lembelaegas, u 1400. DLM Saksa Nahakunstimuuseum, Offenbach
Uued ja vanad lembelaekad
Eile avati Adamson-Ericu muuseumis näitus ?Lembelaekad?.
Väljapanek tutvustab Euroopa nahakunstiajaloo üht väga erilist, keskaegse rüütlikultuuriga seotud lõiku. Ajaloolise materjali kõrval eksponeeritakse ka kaasaegsete nahakunstnike lembelaeka tõlgendusi. Lembelaegas, laiemalt tuntud saksakeelse nimetusega Minnekästchen, on eksklusiivne nahkkarp, mille sisse oli XIV-XV sajandil rüütlitel tavaks paigutada oma südamedaami kingitus. Ajaloolised lembelaekad paeluvad silmapaistvalt kõrge tehnilise ja kunstilise tasemega. Käesoleval näitusel eksponeeritakse esmakordselt Eestis rariteetset originaallaegast…
-
Voldemar Panso sünniaastapäeval 30. XI anti pärast ?Suveöö unenäo? etendust üle traditsiooniline Panso preemia, mis määratakse ühele lavakunstikoolis õppivale tudengile. Tänavune Panso preemia laureaat on 22. lennu tudeng Risto Kübar.
?3. XI esietendub Eesti Draamateatri suures saalis Toomas Kalli ?Pehmed ja karvased saavad jalad alla?
?Jeesus Kristus superstaar? paneb valitsuskabineti mehed omavahel rebima lavastaja ja Jeesuse rolli pärast. Lavastaja ja kunstnik on Hardi Volmer, mängivad Mirtel Pohla, Tiit Sukk, Jan Uuspõld, Taavi…
-
Teatrikooli 22. lennu esimene lavastus
Täna, 26. XI jõuab Eesti Draamateatri väikeses saali lavale EMA Kõrgema lavakunstikooli 22. lennu esimene töö, W. Shakespeare?i ?Suveöö unenägu?.
Noore Shakespeare?i romantiline armastuslugu on taas Eesti Draamateatri laval ? mängivad lavakunstikooli III kursuse üliõpilased oma õpetajate Priit Pedajase ja Kaie Mihkelsoni juhendamisel. 400 aasta vanust lugu loetakse tänapäeva noorte pilguga: lavastus on kujunduselt minimalistlik, kuid kirglik ja elus. Paras proovikivi nii tegijatele kui vaatajatele ? siseneda…
-
Kaks klaasinäitust tarbekunstimuuseumis
Täna kell 17 avatakse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus ?Klaashelmed maailma rahvaste kultuuris? ja kell 18 soome klaasikunstnike Liisa Ikävalko, Päivi Kekäläineni, Esko Kurvineni, Riikka Latva-Somppi ja Anna Schroderusi näitus ?Hajutatud valgus / Hajavaloa III?.
Klaashelmeste nii ulatuslik väljapanek on Eestis esmakordne, ulatuslikumaid ka meie lähiümbruses. Eksponeeritakse Mesopotaamia, islamimaade, viikingite, Veneetsia, India, Türgi, Aafrika ja Kaug-Ida iidseid ja kaasaegseid klaashelmeid, helmestikandit, aga ka Eestist leitut; samuti kaasaegseid autorihelmeid. Enamus…
-
Haigla farmaatsiaosakond Baselis 1995 ? 1998. Arhitektid Herzog & de Meuron. Repro
?VEITSI ARHITEKTUUR KUI KUNSTITEOS
10. XI avati Rotermanni soolalao arhitektuurimuuseumi näitusesaalides ?veitsi kaasaegse arhitektuuri näitus ?A Matter of Art?.
Viimase viieteistkümne aasta jooksul tekkinud uus põlvkond ?veitsi arhitekte on muutnud paljude suhtumist tänapäeva arhitektuuri tervikuna. Näitus esitleb ?veitsi tipparhitekte ning aastail 1997 ? 2001 ehitatud väljapaistvaid hooneid. Kahtlemata tõuseb esile arhitektuuribüroo Herzog & de Meuron. Nende viimased hooned toovad üha…
-
?1. XI anti Eesti Kunstimuuseumi Rüütelkonna hoone Köhleri saalis Lembit Saartsile üle Konrad Mäe preemia. ?ürii (Aimar Kristerson, Erki Kasemets, Harry Liivrand, Leonhard Lapin, Jaan Elken ja Anders Härm) otsustas preemia anda Saartsile maalilise maali traditsiooni kandmise eest kaasaegses kunstipildis ning juubelinäituse eest Tartu kunstimuuseumis. Preemiale kandideerisid veel Mila Balti, August Künnapu, Ado Lill, Lilian Mosolainen, Mall Nukke, Kaido Ole, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris, Kaljo Põllu, Mari Roosvalt, Tõnis Saadoja,…
-
Rektor V. Pätsu allkirjaga Vene tsaarikrooni kavand, mis pärit tõenäoliselt Esimese maailmasõja tajast.
?EKA 90. aastapäeva juubelinädalale on planeeritud mitmeid üritusi nii peamajas kui osakondades. Kunsttööstuskooli kohta saab teavet arhiivimaterjalide põhjal koostatud näituselt. Eksponaatidest võiks esile tõsta rektor Voldemar Pätsu allkirjaga Vene tsaarikrooni kujundust. Veel on väljas riigikogu eesistuja haamri kavand 1920ndatest, ministri kabineti mööblikujundus 1950ndatest ja muud põnevat.
Täna kell 11 algavad audoktorite loengud: Udo Kultermann, ?Multikultuurilised sidemed ja kohalik…
-
Mihhail ?emjakin. Seeriast ?Peterburi karneval?.
?emjakini graafika Tallinnas
?21. X avati Tallinna Linnagaleriis praeguse aja ühe tuntuma vene kunstniku Mihhail ?emjakini tööde näitus.
Näitus toimub Peterburi ja Tallinna kohtumise kultuuriprogrammi raames. ?emjakin on loonud monumente ning pisiplastikat, maale ning graafikat, kujundanud raamatuid ja teatrietendusi. Ülemaailmse tunnustatuse on talle toonud intrigeerivalt novaatorliku lahendusega Peeter Suure monument Peterburis Peeter-Pauli kindluse juures (1991), teatraalselt mänguline Casanova monument (1998) Veneetsias, sügavama filosoofilise tagamaaga Platoni ja Sokratese…
-
Enn Põldroos, Heie Treier, Anu Allas ja Andreas Trossek uue kunstisaate avalikul salvestusel. Liina Fjuk
Uus kunstisaade Eesti Raadios
?11. X toimus Eesti Raadio Valges saalis Klassikaraadio uue kunstisaate ?kunst.er? avalik salvestus. ?kunst.er? hakkab kajastama Eesti kunsti ja kunstielu, käsitlema nii praegust näitusemaastikku kui ka kunstiajalugu, kunstiharidust ja -poliitikat. Saate autorid on Anu Allas ja Andreas Trossek, toimetaja on Liina Fjuk. Esimeses saates tutvustati tulevikuplaane, muuhulgas koostööd ajakirjaga kunst.ee. Ajakirja toimetaja…
-
Karin Luts. Leerilapsed. 1936. Õli, lõuend.
KARIN LUTSU PÄRANDI SUUREJOONELINE TUTVUSTUS
?Täna kell 16 avatakse Tartu kunstimuuseumis Karin Lutsu näitus ?Konfliktid ja pihtimused?. Näitusega tähistatakse kaheldamatult meie 1930ndate kõige põnevama ning intrigeerivama naiskunstniku Karin Lutsu (1904 ? 1993) 100. sünniaastapäeva. Kunstniku tööde suurejooneline väljapanek ? eksponeeritud on kõik teadaolevad 1920ndate ja 30ndate maalid ning suures mahus ka Rootsis tehtud kunst, lisaks fotod, artiklid, päevikud ? on Tartu kunstimuuseumi tänavune suurprojekt: mahuka kataloogi…
-
? 28. IX avati Vaala galeriis kunstnike Marco Laimre ja Tarmo Salini ühisnäitus ?Kõik tuleb välja?. Olles dialoogis kaasaegse müüdimehaanikaga, jätkavad kunstnikud neokontseptuaalset traditsiooni. Väljas on joonistused, maalid ja väikefiguurid. Lähtudes seriaalsest tootmishüsteeriast, hoiavad kunstnikud kriitilist positsiooni ja iroonilist ilmavaadet. Laimre teos ?Kapitalismi saladused? või Tarmo Salini ?Tõstame sisemajanduse koguprodukti!?, kõnelevad iseenda eest. Avamisel kanti ette välk-performance ?Fed?. Galeriis kõlab ?ostakovit?i sümfoonia nr 2 ?Oktoobrile?.
? 29. IX avati Hobusepea galeriis…
-
Ede Kurreli preemia Anneli Tammikule
23. IX avati tarbekunsti- ja disainimuuseumis eesti kaasaegse ehtekunsti näitus ?LAEGAS?. Avamisel anti tänavune Kurreli preemia Anneli Tammikule roostevabast terasest fotosöövitatud sarja ?2D ? 3D credit? eest.
On tähenduslik, et väljapanek avati just 23. septembril, professionaalse metallikunsti ühe alusepanija Ede Kurreli 95. sünniaastapäeval. Pisut hilisemasse sügisesse jääb veel kaks olulist tähtpäeva: 90aastaseks saab kunstiõppeasutus, mida praegu tunneme kunstiakadeemiana, ja 80 aastat saab kõrgharidusega metallikunstnike koolitamisest. Näituse…
