Elurikkus – Kliima
-
Heitlikud kliimaolud on Kariibi mere saarte uus normaalsus. 2024. aasta juunis tabas Kariibi mere saari tugevuse ja ajastuse rekordeid murdnud viienda kategooria orkaan Beryl. Pildil Saint Vincent ja Grenadiinide elanik oma purustatud äri kõrval 2024. aasta juulis.Lucanus Ollivierre / AP / ScanpixKariibi mere saareelanikud orkaani ja vulkaani vahel
Muutused on Eestis tõenäolisemalt poliitilist ja majanduslikku laadi. Maakoor püsib siin paigal ja ilm, ehkki koos aastaaegadega muutuv, on seni vaid aeg-ajalt imelik, andes tulevastest muutustest vaid põgusalt märku. Kuidas on aastatuhandeid elatud pidevate raputuste keskel ja kuidas uued muutused vähendavad iidsetest oskustest õppimist, kirjutab Kariibi mere saarte arheoloog, pärandi ja katastroofi seoste ekspert Andrea Richards.
***
Kariibi…4 minutit -
Nigula kaitseala keskusest on järele jäänud vaid sildisein, ka keskusehoone läheb varsti müüki.Kristel VilbasteLooduse kaitse. Lootuse kaitse
Looduskaitse peab uuesti muutuma looduse kaitseks. Praegune süsteem teeb Eesti loodusväärtused haavatavaks, loodust kaitstakse pigem paberil.
8 minutit -
Loomade varjupaigas Tuulispääl elavad päästetud farmiloomad oma elu lõpuni võimalikult liigiomaselt. Pildil lehm Paprika.Annika LeppEnam-kui-inimloom
Loomaõiguste ideestiku jõudmine kriitilise massi inimesteni on ainult aja küsimus.
4 minutit -
Koduõu, kus on madalaks niidetud ja niitmata alasid.Meelis PärtelÖkoloogiline kirjaoskus
Kui ühiskond mõistaks elurikkuse ja ökosüsteemide toimimise põhimõtteid, kaoks suur osa looduskaitse ja argielu vahelisi vastuolusid.
5 minutit -
Rootsi kuninga visiidiks tehti maaülikoolis näitus sellest, milliseid kliimamuutusi leevendavaid biomajanduslikke lahendusi teadlased ettevõtjatele ja ühiskonnale pakuvad. Pildil Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf, Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma, Timo Kikas ja president Alar Karis.Eesti MaaülikoolUued loodusega kooskõlas tehnoloogiad
Timo Kikas: „Biomajanduse põhiline mõte on, et me suudaksime eksisteerida siin planeedil niimoodi, et me planeeti ära ei tapa.“
13 minutit -
Uus elektritaristu võib olla vastuolus harjumusliku ja tähtsa keskkonnakasutusega (nt kalastamine, pärandmaastikele keskenduv turism, metsade majandamine) ja seega ka kohaliku identiteedi ja mälumaastikega. Pildil päikesepark Räpina vallas Ruusal.Arvo Meeks / Lõuna-Eesti PM / Scanpix BalticsKuidas asetub rohepööre inimeste igapäevaellu?
Praegusel kujul kipub rohepööre kui ühtlustav ja ülalt alla protsess ignoreerima seni toiminud ja ka hiljuti hüljatud keskkonnasäästliku elamise viise.
9 minutit -
Tallinna elektrijaam. Vaade mere poole. Ligikaudu 1890–1920. J. & P. Parikas.AM N 5631:190, Eesti Ajaloomuuseum SAUued energiaallikad. Midagi uut päikese all?
Pilguheit minevikku, et tutvuda, mis oli seoses tehnoloogiatega päevakorral sadakond aastat ehk mitu inimpõlve tagasi.
4 minutit -
Üheksa Maa süsteemi, mida peab tasakaalus hoidma. Üheksast piirist kuus on ületatud.Katherine Richardson, Will Steffen, et al.Kliimakriis filosoofi pilgu läbi
Graham Parkes: „Arenenud maailm peab drastiliselt vähendama energia ja kaupade tarbimist. Seejuures tuleb piirata üüratut priiskamist energia, toiduainete, joogivee ja tarbekaupadega.“
7 minutit -
Joonis. Kahjurputukas sööb taime peale pritsitud preparaadi sisse, see jõuab putuka seedetrakti. Sealt liigub kaheahelaline RNA (dsRNA) raku tsütoplasmasse, kus see tuntakse ära ja lõigatakse väikesteks fragmentideks (siRNA). Need väikesed fragmendid harutatakse lahti üksikahelateks, mis integreeruvad geenivaigistuse kompleksi ja paaruvad sihtmärgiks oleva RNA ahelaga, millele tekitatakse lõige ja sellega takistatakse sihtmärgiks oleva valgu sünteesi. Modifitseeritud Mallikarjuna R. Joga et al., 2016.Roheline kaitse!
Samm lähemale põllumajanduse rohelistele eesmärkidele, kasutades uudset täppistaimekaitse strateegiat ja kahjuritõrjes elurikkuse rakendamist.
8 minutit -
Christopher Sebastian: „Finantseliidi ja rõhutute (inimesed ja teised) huvid kattuvad üliharva.“ErakoguKaaperdatud loomaõigusliikumine
Christopher Sebastian: „Minu nägemus oleks selline, et kogukond taandab end kapitalismist ja saab tagasi oma jõulise vaimsuse läbi rohujuuretasandi, mis hoidis elus eelmisi põlvkondi.“
5 minutit -
Jane Oja Iraanis, peos üks suur tolmurull, tegelikult pundar hariliku parukapuu seemneid.Niloufar Hagh DoustSeente najal püsib elu
Mükoloogia ei ole pelgalt metsas kasvavate seente uurimine, seeni leidub igasugustes keskkondades ja väga suurt osa seeneriigist ei ole võimalik palja silmaga nähagi.
10 minutit -
Vooluveekogu ja kaldamets on omavahel põimunud ning mõjutavad teineteist vastastikku.Allikas: Mari J. Tolkkinen, Jani Heino, Saija H. K. Ahonen, Kaisa Lehosmaa, Heikki Mykrä, Streams and riparian forests depend on each other: A review with a special focus on microbes. – Forest Ecology and Management 202, 462.Millised on ojad ja jõed?
Kui lai on jõgi? Kas saunatagune jõgi on alati selline olnud? Mida teha vette kukkunud puutüvedega? Kaldad on kitsaks jäänud. Milline on oja ja jõe nägu ja olemus?
5 minutit -
Kliimamuutust eitavate kommentaaride protsentuaalne jaotus vastavalt arvamuse sisule.Oliver TomingasKliimasoojenemine minu härmatanud akna taga
Kliima soojenemist käsitlevate artiklite kommentaare analüüsides selgus, et 61% kommentaarides eitatakse inimtekkelist kliimamuutust.
9 minutit -
Keskmine Tiktoki kasutaja toodab ühes aastas 185 km autosõidu jagu CO2. Kui aga lisaks Tiktokile on harjumus ette võtta ka Youtube, Instagram, Facebook jne, võib aastane kilometraaž juba 1000 kilomeetrini küündida.Piia RuberHõikereostus ehk Kuidas kasvav tähelepanujanu loodust hävitab
Ühismeedia kasutajatele võib postitamine paista küll ohutu tegevus, kuid kahjuks ei salvestata postitusi süsinikneutraalselt. Ükski Instagrami- või Facebooki-hõige ei tundu suure asjana, kuigi alates veebi laadimise hetkest see kusagil serverites talletatakse. Levides teiste kasutajate uudisvoogudesse nõuab see märkimisväärselt ka energiat. Üle maailma lisandub muuhulgas just sääraste hõigete säilitamiseks aina uusi andmekeskusi, mis omakorda tarbivad suures koguses…8 minutit -
2024. aasta loomaks valitud saarmas ületamas metsajõge mööda ümberkukkunud puutüve.Jürgen Karvak„Kujuta ette“
Teekond vooluveekogude inimtekkeliste probleemide ja looduspõhiste lahenduste mõistmiseni
12 minutit -
Kaeluspapagoi on paljudes maades invasiivne võõrliik, kes ohustab kohalikku faunat, kuid liik on atraktiivne ja seetõttu on vastuseis liigi ohjeldamisele terav.Hari K Patibanda / CC BY-NC 2.0 DEED / FlickrLinnud ja inimesed. Konflikti anatoomia
Emotsioonide rohkuse tõttu on esmatähtis mõista konflikti sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnamõjusid, selleks et tungida konflikti olemusse.
9 minutit -
Kuigi roheline üleminek on pikk protsess, näeme mõningaid elemente neist stsenaariumidest juba praegu. Eelkõige juhivad need tähelepanu, et praegustest valikutest suurte süsteemide kujundamisel sõltub suuresti, missuguses maailmas me mõne kümnendi pärast elame.Projekti DT Futures infomaterjalidRohepöörde pöörasus või pöörane võimalus?
Arusaam rohelise ülemineku vajalikkusest paistab olevat üldtunnustatud, kuid oleme selle teekonna alguses ning vaja on head plaani.
9 minutit -
MTÜ Loomus korraldatud degusteerimine 22. augustil 2022 ülemaailmse taimse piima päeval Balti jaama turul.Saara MildebergVegankapitalism ja veganpesu ehk Protesti kaubastamine
Detsembrikuu Müürilehes küsib Maris Pedaja: „Kas neoliberaalses majanduses on võimalik robinhoodilikult rohereformida?“1 Siinses artiklis keskendume probleemidele, millega seisab neoliberaalses ja kapitalistlikus süsteemis silmitsi veganlus. Praeguseks on veganlus liikunud järjest enam peavoolu suunas ja pigem sobitunud kui vastandunud kapitalistliku ühiskonnakorraldusega – suundumus, mille tagajärjed võivad olla vägagi problemaatilised. Mida selline normaliseerumine veganluse ja veganite jaoks tähendab ning…7 minutit -
Vaatamata näilisele progressikuvandile on tehisliha utoopia kantud piiratud kujutlusvõimest. See lähtub eeldusest ja ka edendab arusaama, et inimene peaks jätkama loomade tarbimist, kui mitte enam tapetud tundevõimeliste indiviidide kehasid, siis vähemalt nende rakke ja kudesid.Arne Ader / loodusmees.eeTehisliha teenib tehnokapitalismi, mitte loomade huve
Tehisliha ei paku alternatiivi ekspluateerivale suhtele inimeste ja loomade vahel ega aita lahendada toidu tootmises ja tarbimises peituvaid sotsiaalse ebavõrdsuse probleeme.
7 minutit -
On ka väike võimalus, et kummastav elu on säilinud kusagil äärmiselt ekstreemsetes tingimustes.Kurmo KonsaVaribiosfäär – elu, mida me ei tunne
Varibiosfääri moodustavad hüpoteetilised organismid, kes ei ole olemasolevate organismidega evolutsiooniliselt seotud ning kelle biokeemilised ja geneetilised protsessid põhinevad teistel ühenditel kui meile tuntud elul.
10 minutit -
Kui tasaareng oleks pusle, siis oleks sel vähemalt 20 000 tükki ning sellel oleks kujutatud suurt ja kirjut lillevälja. Tasa ja targu liikudes õnnestub see lilleväli ehk kunagi kokku saada, kuid me peame kindlasti alustama juba nüüd.Arne Ader / loodusemees.eeKui kasv lõpeb?
Kuidas rääkida rohepöördest ja tasaarengust ajakirjanduses ja kommunikatsioonis?
11 minutit -
Mis oleks, kui iga inimene teadvustaks pisimagi otsustuse hetkel, et ta on loodu(se) osa: see on tema keskkond, piirid.Arne Ader / loodusemees.eeKestlik eluviis on uskumise küsimus
Isegi kui ökokriisi ohjeldamine tundub Sisyphose rahnu veeretamisena, tuleb seda teha, sest muidu ei saa ilma tähendusetusse libisemata olla inimene.
6 minutit
