Elurikkus – Kliima
-
Praeguses TÜ botaanikaaias on taimi kasvatatud vähemalt 215 aastat, kui võtta alguseks 1808. aasta, mil siia toodi esimesed taimed vanast aiast.Sillerkiil / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsTartu Ülikooli botaanikaaed 220
XIX sajandil pakkus uurimisainest kogu taimemaailm ja selle kujunemislugu, seetõttu korraldati ekspeditsioone ja vahetati botaanikaaedade vahel taimi.
6 minutit -
Kahhovka veehoidla peamine eesmärk oli mõnedel hinnangutel strateegilis-militaarne – takistada tulevikus Nõukogude Liidu vaenlaste edasitungimist ning vajaduse korral paisu purustades nad üle ujutada. Kasutada vett kui relva. See leidiski aset 6. juunil. Pildil üleujutus Hersoni oblastis.Evgeniy Maloletka / AP / Scanpix BalticsKas Kahhovka veehoidla tühjenemine süvendab probleemi või annab uue võimaluse?
Ühe suure veehoidla asemel tasub kaaluda mitme väiksema rajamist. See aitaks hajutada keskkonnamõju.
10 minutit -
Tallinna tehnikaülikoolis välja töötatud veetaseme andur sademeveesüsteemide seireks on energiaefektiivne ja töötab 5G-võrgus ning on turul pakutavatest lahendustest 5–10 korda soodsam ja väiksema hooldusvajadusega. Pilt on tehtud Haapsalus asuvast mõõtekaevust, kus uudset andurit katsetatakse.Ivar AnnusMuudatuste juhtimine veesektoris pikaajalise strateegiaga
Veeteenuse toimepidevuse ja teenusekvaliteedi hoidmiseks vajame sarnaselt hoonete rekonstrueerimisega ka torustike rekonstrueerimise pikaajalist riiklikku strateegiat.
5 minutit -
Hiiumaal Määvli rabas ja jääksoos on taastatud 60 hektarit endist kaevandusala.Tiit MaranLooduse taastamise tähenduse määratlemine ja illusioonid
Looduse taastamise loosung võib olla esimene samm inimülese maailmamõistmise kujunemisel, kus biosfäär ja ökosüsteem on omaette väärtus ning inimene selle piire tunnistav eluvorm.
7 minutit -
Saarestikes määrab saare liigirikkuse pindala kõrval ka maastikuline mitmekesisus.Martin BekMetsad, nagu saaredki, küpsevad ajas
Elupaikade hävimine ja killustumine on üks meie aja tõsisemaid keskkonnaprobleeme ning vanade stabiilsete metsade pindala on terves maailmas pidevas languses.
7 minutit -
Esialgne ajavaru küsimustele vastamiseks võiks olla vähemalt pool tundi, sest küsitluse nimekirjas on 101 ravimtaime ning üles tuleb laadida taimefoto ja kirjeldada lühidalt taime kõige iseloomulikumaid tunnuseid.KuvatõmmisLoome uuesti aegade silla ehk Taimed minu elus: tervis, toit, ilu
„Antrobotanicuse“ uurimisprojektiga jälgitakse rahvapäraseid taimenimesid, taimede kõikvõimalikke kasutamisviise ning taimestiku ja kultuuri vastasmõjusid.
5 minutit -
Urmas Tartes: „Inimühiskonnas ei toimu mitte midagi üleloomulikku, vaid selles kehtivad täpselt samasugused universaalsed loodusseadused nagu sipelgatel ja põtradel meie metsades või elevantidel savannis. Me peame loodusseadustega arvestama ja ei tohi jääda välja mõeldud väärtuste õnge.“ Foto on tehtud 2022. aasta sügisel Lihulas Matsalu loodusfilmide festivalil.Inga TartesTõhusa looduskaitse alus on heal tasemel loodusteadus
Urmas Tartes: „Inimese suhetes elukeskkonnaga lõpeb väärtusvabadus siis, kui see tekitab ühisvaratragöödia ja meie elukeskkond, loodus ning ühine elukvaliteet satub ohtu.“
9 minutit -
Tartu ülikooli botaanikaaia 220. sünnipäeva tähistatakse 27. juunil.Silvia LuikNägemuslikud aiad
Eesti on rikas nägemuslike aedade poolest. Mõned neist on reaalsed, mõned eksisteerivad üksnes fantaasiates. Ometi on neil üks ühendav joon – neist hakkab pihta Eesti looduskaitse.
7 minutit -
Vivek Mukherjee: „Unistan loomade õiguste kontseptsioonist, mis põhineb liikide vajadustel.“ErakoguLoomade jaoks oleme loonud düstoopia
Kunstlik konstruktsioon, et inimene asub loomadest kõrgemal, on kõikide probleemide aluseks.
7 minutit -
Ööbik on meie pealaulik.Locaguapa / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia CommonsLaululindude laulusõnad
Enne kui viimasest ehtsast linnust on jäänud vaid mälestus siutsudes ja säutsudes, tahaksin rääkida, kuidas mina linnulaulu selgeks sain.
9 minutit -
Raamatu peamine idee ongi kõige nõrgem – nimelt ei ole ju teada, mida narval teab või tunneb. Pildil narval, kelle külge teadlased paigaldavad temperatuuriandurit, mis võimaldab jälgida jää veealuse osa sulamist.Kristin Laidre / NOAA / avalikus omandisKui Nietzsche olekski narval olnud
Justin Gregg väidab raamatus, et inimlik intellekt ei ole ilmtingimata hea, kuid pole kindel, kas raamatu reibas, hoogne ja tehtult lõbus toon tõsisele teemale kasuks tuleb.
4 minutit -
Varjatud suhete võrgustikud
Liikidevahelised interaktsioonid on miljoneid aastaid vanad ja kujunenud kogu evolutsioonilise aja jooksul, miljonid evolutsiooni aastad ongi olnud interaktsioonide evolutsioon.
13 minutit -
Mesilaste jälgimine ja nende elutegevuse uurimine annab aimu pestitsiidide toimest putukamaailmale.Piia RuberMärkamisoskus
Putukad on maismaa ökosüsteemide ja ka süsinikuringluse üks aluseid. Olenemata inimeste suhtumisest vajame meie putukaid rohkem kui nemad meid.
8 minutit -
Tartu 19. sajandi linnakodaniku muuseumi näitus „Kui karbid räägiksid…“ (jaanuar–märts) valmis koos kõrgemas kunstikoolis Pallas toimunud koolitusega „Säästlik ja säästev näitus“. Näitus oli koostatud „näitus näituses“ printsiibil. Olemasolevasse keskkonda oli lisatud uusi objekte, mis tegid ruumid põnevamaks ja ergutasid vaatajate mõttelendu. Esmapilgul ehk väheütlevad esemed – karbid – rääkisid lugusid. Näitus oli kujundatud jätkusuutlikest materjalidest ja jääkidest minimaalseid vahendeid kasutades.Kurmo KonsaMuuseumide kestlikkus
Jätkusuutlikuma maailma loomine ei seisne suuremas arvus tuulikutes ja võimsamas tuumareaktoris, vaid tegemist on kultuuriküsimusega.
8 minutit -
Kõik liigid sõltuvad üksteisest, kuid inimese puhul on see sõltuvus võrreldes paljude teiste elusolenditega veelgi suurem.Piia RuberJuhime evolutsiooni, aga kuhu? Lugu sellest, kuidas inimene loodusele vastu hakkas ja haledalt läbi kukkus
Murest looduse pärast kumab kusagilt kaugelt läbi ka uhkus inimese jõu ja võimsuse üle. Seda ei ole küll kombeks tunnistada, aga nii see ometigi on. Lõpuks on ju inimesed need, kes loodusele „appi lähevad“, metsad ja rannad sodist puhtaks teevad ja korduvkasutusega topsidest latet joovad. Ei pea vist mainimagi, et loodusel on sellest ükskõik. Loodus lükkab hõlpsasti kõrvale kõik katsed teda alistada, tema üle valitseda või isegi tema eest hoiduda.…10 minutit -
Me oleme metsarahvas hoolimata tühistamisõnadest, mis viimasel ajal selle kohta on lausutud.Kristel VilbasteMetsa tühistamissõnade tühistamine
Võime käia metsas eri radu ja jõuda pärale eri aegadel, mets ise räägib meile lõpuks, mis või kes ta tegelikult on.
6 minutit -
Ilu ei ole kunagi staatiline, eneseküllane, vaid alati taassuhestuv, uuestilõimiv, ja siin ollakse alati avatud ootamatustele, erinevustele; ja kui neid lõimida suudetakse, siis saab nalja.Piia RuberIlu ja nali kui elu fundamentaalsed aspektid
Kaht aspekti – lõimitu eristamist naljas ja eristatu lõimimist ilus – võib käsitleda avaralt ja laiendada kogu elavale.
5 minutit -
Viimsepäeva välikino. Inimesed Islandil sulavat jääd jäädvustamas.Piia RuberKliimamuutus: mööduv kerge palavik või äratuskell
Haridus, teadus ja ülikoolid ei saa minna võitlema kliimapoliitika eesliinile või hakata Greta Thunbergi kombel streikima. Nende ülesanne on teistsugune.
4 minutit -
Kalevi Kull, Timo Maran, Tiit Maran ja Peeter Laurits.Peeter Lauritsa kollaažÖkoesteetika ajastu
Ökoesteetika pöörab tähelepanu elu tervikule ja paljutahulisusele ning õpetab nägema, et inimkunst on suures osas olnud üksnes inimsilmne.
13 minutit -
2022. aasta alguses ilmunud kogumikus „Vegangeograafiad. Vägivallatud alad, spetsiesismivaba eetika“ vaadeldakse erinevate sotsiaalsete ja kultuuriliste rühmade kohanemist veganeetikaga ning veganluse kohta neoliberaalses majandussüsteemis.Anarhistlik vegangeograafia
Richard J. White: „Sotsiaalne õiglus on ruumiline, see puudutab alati kedagi, kes paikneb mingis ajas ja mingis kohas.“
7 minutit -
Mõtestamaks tööstusühiskonna teket, arengut ja kriisi on Laur Kanger koos Johan Schotiga välja arendanud suurte siirete teooria.4Anna-Kati PahkerSuured siirded ehk Kuidas tööstusühiskonda tema enda käest päästa?
Kriisi ulatust arvestades on tarvis tööstusühiskonna tekkega võrreldavat pööret, teist suurt siiret.
8 minutit -
Pildil vasakult Lennart Lennuk, Sander Loite, Kristo Elias.Jaak KadarikLokaalne keskkonnaprobleem globaalse võrgustiku ahelais
Ükskõik millist keskkonnaprobleemi harutama asudes leiame end tihti mingi suurema võrgustiku ahelaist. Isiklikud kogemused eri maailmajagudest on maailma mõistmisel ja keskkonnateemadega tegelemiseks olulised ajendid. Kui maailmas ringi liikuda, hakkame nägema seoseid, mida me Eestis igapäevaseid otsuseid langetades ei kipu märkama. Kas koostöö, teadmiste vahetamine ja…8 minutit
