Elurikkus – Kliima
-
Pildil Olkiluoto tuumaelektrijaam.kallerna / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsTeel süsinikust vabaks III. Tuumaenergia
Parima tuleviku energiasüsteemi kirjeldamisel peab rõhk olema sõnadel „puhas“ ja „juhitav“.
9 minutit -
Iraani arhitekti Sajjad Navidi projekt „Puffer Village“ üleujutuste all kannatavatele rannikualadele. Kerakalalastest (ingl puffer fishes) inspiratsiooni saanud majade kest pumbatakse suure vihma või tõusuvee korral andursüsteemi abil õhku täis ja maja tõstetakse pinnale. Tormioludes täitub kest veega ja ankurdab maja kindlalt paigale. Kui tingimused on stabiilsed, süsteem sulgub ja elamu sarnaneb tavalise lamekatusega majaga. Maja hangib energiat nii merevee loodetest kui ka katusel olevate päikesepaneelide abil.Sajjad NavidiKui läheks päikesele vastu ja jätaks varjud selja taha
Üleminek taastuvenergiaallikatele on vältimatu ja mida varem nii riiklikul kui ka indiviidi tasandil tarku otsuseid ja investeeringuid tehakse, seda suurem on saadav kasu.
6 minutit -
Kokku võttes on elektriturg keerulisem, kui esmapilgul tundub, kuid võrreldes reguleeritud turuga kindlasti jätkusuutlikum tulevikulahendus.Piia RuberTeel süsinikust vabaks II. Mängureeglid ehk elektriturg
Peale tänase ja homse hinna on elektrituru ja kogu elektrisüsteemi pikaajalise toimepidevuse jaoks oluline hoopis hinnaprognoos 5, 10, 20 aasta pärast.
7 minutit -
Nii Tallinn kui Tartu plaanivad mõne aasta pärast tuua linnaliinidele vesinikubussid. Pildil vesinikubuss Prantsusmaal.Snoopy 31 / CC SA-BY 4.0 / Wikimedia CommonsEnergeetika ja kütuste tulevik ehk Viiekümne viiendaks vormi
Euroopa Liidu plaan „Fit for 55“1 määratleb käesoleva seisuga ka Eesti energeetika ja kütuste tuleviku. Plaan sisaldab kokku nelja põhilist meedet.
• Kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine – võrreldes 2005. aastaga peaks üldine heide vähenema 2030. aastaks 61%.
• Taastuvenergia kasutuse suurendamine – 2030. aastaks peaks taastuvate energiaallikate osakaal suurenema kogu energiaallikate jaotuses vähemalt 40%-le.
• Energiatõhususe parandamine – energiatõhusus peaks suurenema 36%-le lõpptarbimise ja 39%-le primaarenergia tarbimise puhul.
• Alternatiivkütuste taristu loomine, mille raames tuleb…8 minutit -
Energiatarbimine maailmas üha kasvab. Sealjuures toodetakse 80% maailma energiast (peamiselt) fossiilkütuste põletamise teel.Piia RuberTeel süsinikust vabaks I. Võidujooks ajaga
Võitlust kliimamuutusega tuleb alustada energeetikasektori puhastamisest, sest ligi kolmveerand kõikidest kasvuhoonegaasidest on pärit energeetikasektorist.
5 minutit -
Eestimaa Looduse Fond on asetanud kohalikesse oludesse Maailma Looduse Fondi kestliku toidu juhised ning koondanud info veebisaidile toidufoor.ee.Planeedisõbra foor
Toidusüsteem teiseneb ning igaüks saab oma valikutega tulevikku kindlustada, sest planeedi taluvuspiir ei ole kummist.
9 minutit -
KAJAKu konverentsikorraldustiim (Linda Kaljundi, Kati Lindström, Ulrike Plath, Kadri Tüür) võtmas üle teatepulka ESEH 2017 konverentsi korraldajalt Borna Fuerst-Bjelišilt Zagrebi ülikoolis 2017.ErakoguKeskkonnahumanitaaria kohtumispunkt KAJAK
Keskkonnahumanitaaria vihmavarju all on kohtumispaik inimese ja keskkonna suhetest huvitatud humanitaaridele.
8 minutit -
Heaks uurimisobjektiks on Läänemeres elavad lestad.Randel KreitsbergKeskkonnareostuse, vähkkasvajate ja mikrobioomi seosed looduses
Läänemeri kui looduslik laboratoorium
6 minutit -
Akadeemik Urmas Kõljalg koos kolleegidega on välja töötanud täiesti uue liikide klassifikatsiooni – väliste tunnuste asemel toetub uus süsteem DNA erinevuste kirjeldamisele. Pildil eElurikkuse portaal.KuvatõmmisEesti valikud elurikkuse ja kliima hoiul
Eesti roll elurikkuse ja kliima hoiul peab olema palju laiem kui meie enda looduse elurikkuse hoidmine.
6 minutit -
Neil piltidel on metskiuru munadega pesa, aga metsavaates on inimesel seda peaaegu võimatu märgata. Arusaam, et metsas pesitsevad linnud ainult juhul, kui inimene on pesa üles leidnud, on aasta veidramaid seisukohti.Asko LõhmusMetsapoleemika viiendal aastal tehti mets puust ja punaseks
Metsapoleemika on elavdanud Eesti keskkonnapoliitikat ja uurivat ajakirjandust. Mis säästlikust metsamajandusest saab, on selguseta.
13 minutit -
Kliima. Kellu. Kultuur
PRIIT-KALEV PARTS
Käib kliimasõda, ikka kostab tango. Nii kõlas üks külma sõja aegne malevalaul, kuigi tango kostis tuumasõja taustal. Nüüd elame tormiliselt süvenevas kliimakatastroofis ja ikka kisendab ooperifantoom kellu järele. Kultuur ja kellu koos, ooper käib ka puhvetis. – Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel istub, nagu ütles Mati Unt.
Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimetamine on lõpusirgel. Estonia hoone ei paku ooperirahvale enam „normaalseid“ tingimusi, sestap visatakse ära äsja rekonstrueeritud Tammsaare park. Tartus…3 minutit -
Pikaajalised nuhtlusloomad on ajapikku muutunud väga inimesesarnaseks.Piia RuberÄäremärkusi teaduse vahelt. Süstematiseerimise nuhtlus
Mais 2020 kuulutas ühes USA ringkonnakohtus kohtunik ämblikud putukate sekka kuuluvaks. Nii see hakkab … Ellu ärkavad kõik need vanad naljad paadunud kriminaalidest, kes saavad niigi juba eluaegse otsas sitsides omale aina karistusaastaid juurde, kuna rikuvad kongis gravitatsiooniseadust. Enam-vähem nii läks nende vaeste itaalia seismoloogidega, kes pandi tapmise eest vangi, kuna nad ei suutnud ennustada inimohvritega maavärinat …
Mõnikord usun, et olen võimeline jälgima keerukaid mõttekäike, mõistma abstraktseid kontseptsioone,…10 minutit -
Meil on tarvis õppida taas mõtlema koos teiste olendite ja keskkonnaga.Piia RuberMõtteabi
Me ei taju enam teiste olendite ja keskkonna survet ning oleme seetõttu kaotanud sihi.
5 minutit -
Looduslikke kooslusi ei tohiks senisel kiirusel põllumaaks muuta.Piia RuberKliimamuutus ja elurikkuse hävimine on ühe ja sama mündi eri pooled
Vajame uusi majandusmudeleid.
3 minutit -
Loomade vabastamise liikumine on sotsiaalse õigluse liikumine, mis lähtub sellest, et iga loom on isik, kellega tuleb arvestada ja keda ei tohi ekspluateerida.Piia RuberLoomade õigused ja kliima soojenemine
Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. See plaan on saavutamatu, kui loomatööstus senisel kujul jätkab.
4 minutit -
Peeter Laurits, Andrus Laansalu, Margus Ott ja Hasso Krull ning Rein Raud.Kuidas vabaneda luupainajast?
Tagasi tuleb lükata valitsevate skeemide kosmoloogiline taust ning hävitada usk mürgistesse, sööbivatesse „väärtustesse“, nagu progress, areng ja majanduskasv.
15 minutit -
Emajõe kallas Tartu kesklinnas on koduks paljudele liikidele.Timo MaranKuidas mõista looduskultuuri?
Globaalse keskkonnamuutuse tingimustes võiks elujõuline looduskultuur olla Eestis, kus keskkonna ja sotsiaalsete süsteemide toimimine on aina juhuslikum ja ettearvamatum, esmajoones väärtustatud.
10 minutit -
Rahvusvaheline konverentsisari „Biotoopia“ toob augustis kokku bioloogid, kunstnikud ja posthumanistlikud filosoofid, et üheskoos mõtelda toimivatest tulevikuväljavaadetest. „Biotoopiast“ saab lugeda ka lk 36 ja 37.Peeter LauritsKunsti roll ühiskonnas ja biosfääris
Kunst pole mitte ainult teistsugune kommunikatsioon, vaid annab ka võimaluse teisiti mõelda nendest kogemustest, millest otsesõnu rääkida ei saa.
7 minutit -
2021. aastal ei ole ökoloogiline moderniseerumine ilma majanduskasvu lahutamiseta emissioonide kasvust enam võimalik. Seepärast peab iga olukorra tõsidust arvestav reformiplaan olema radikaalne. Pildil ülemaailmsest noorte kliimastreigist osavõtjad 2019. aasta märtsis Londonis.Wikimedia CommonsÖkosotsialism kui vajalik utoopia keset COVID-19 pandeemiat
Eeldati, et koroonapiirangud teevad protestimisele lõpu. Selle asemel on konfliktid süvenenud. Koos Prantsusmaaga on USAst saanud sotsiaalses käärimises maailma liider.
9 minutit -
Vanad linnad arenesid ja kasvasid tihti aegamööda, nagu kasvab mets, nii sai neis tekkida palju mitmekesisust nagu Portos Portugalis.Jaan KaplinskiVajame looduskeerulisemat ümbrust
Oleme liiga korralikud, see aga tähendab elutust, eluvaenulikkust, karptube kastmajades, rohelisi kõrbeid, linnulauluta kevadeid ja kiiruga alleel jalutatavaid koersõpru.
8 minutit -
Peeter LauritsJaan TootsenPealelend – Peeter Laurits, „Biotoopia“ korraldaja
Korraldad augustis Viinistul toimuvat hübriidkonverentsi „Biotoopia“. Mis on biotoopia? Kas antropotseeni vastand, bio-utoopia või midagi muud?
„Biotoopia“ tunnuslause on „Lähikontakt maapealsete eluvormidega“. Biotoopia on kui teiste eluvormidega kontaktide loomise kasvulava, kasvatamaks uusi väärtusi inimese ja looduse suhetes ning kujutelmi elukorraldusest, mis hoiab tähelepanu all elu terviklikkust, mitte ainult inimese huve. Biotoopia rakendab posthumanistlikku eetikat – selles luuakse väärtused, mis põhinevad ühisel väljal kooseksisteerimisele kõikide elusolendite, nende eripärade ja vajadustega,…2 minutit
