Kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris ning planeedi keskmine peegeldusvõime on need, mis kujundavad planeedi keskmise temperatuuri, s.t kliima soojenemise või jahenemise.
Minutid tiksuvad halastamatult ja teadlased on hoiatanud, et elame endale tuttavas maailmas veel ainult mõnda aega. Praegu on viimane võimalus midagi teha, et ära hoida kliimakatastroof. Kui ületame selle pea nähtamatu piiri, millele juba ohtlikult lähedal oleme, siis polegi enam muud kui vaid tagajärgedega tegeleda.
Paljuski oleme end nurka mänginud lakkamatu ja aina kasvava energiavajadusega. Peamiselt saame energiat fossiilsetest allikatest, mis ei taastu ning mille kasutuselevõtt ja sobivaks töötlemine tekitab tohutus…
Meie, allakirjutanud, oleme aastakümneid töötanud metsade kasvatajate, hooldajate ning korraldajatena. Tunneme Eestimaa metsi läbi ja lõhki, meie tööks on olnud nii metsade raieküpsuse hindamine kui ka looduskeskkonnana säilitamine, oleme metsades töötanud, hinganud, maganud ja elanud suure osa oma elust. Oleme juba vanad, kuid metsade vanuse kõrval siiski alles poisikesed. Tänu sellele teame, et tagasi minevikku pole vaja minna – mõelda tuleb tulevikule.
Käesolevaga avaldame sügavat muret Eestimaa metsade jätkusuutmatu ning ebaõige…
Järgmisel nädalal tähistatakse Eestis 110 aasta möödumist esimese looduskaitseala loomisest: 14. augustil 1910 sõlmitud lepinguga tagati Vilsandi külje all paiknevatel Vaika saartel merelindudele turvalised tingimused. Sellest ajast saadik on kaitsealade arv ja pindala nii Eestis kui ka mujal maailmas aina suurenenud, Eestis on erisuguse kaitsestaatusega 19,4% maismaast ja 27,2% merealadest.* Oma looduskaitsealade pindalaga oleme Euroopa keskmiste hulgas.
Viimane sajand on Euroopas ja maailmas näidanud, et riiklik reguleeritud looduskaitse ja keskkonnaalased piirangud…
Igal aastal valivad loodust uurivad ja tutvustavad organisatsioonid välja taime-, looma- ja seeneriigi esindajad, kellele just sel aastal peaks erilist tähelepanu pöörama.
Kliimasüsteem on keerukas süsteem, mis koosneb viiest komponendist: atmosfäär, hüdrosfäär, krüosfäär, litosfäär ja biosfäär, ning nende vastasmõjudest. Kliimasüsteemi olek muutub pidevalt.
Keskkonnadebatis on metsa ja põlevkivi kõrval teised valdkonnad vähem tähelepanu saanud. Aasta alguses ilmunud maaülikooli pressiteade „Seiretulemused viitavad keskkonnakemikaalide tõusule nii keskkonnas kui toidus“ ei leidnud kajastust üheski meediaväljaandes. Sisu järgi aga oleks võinud: mulla ning põhja- ja pinnavee seire näitab keskkonnamürkide sisalduse jõudsat kasvu. Aastatel 2016–2019 võetud põhja- ja pinnaveeproovidest 66% sisaldas pestitsiide, sealhulgas olid saastunud ka sügavad kaevud ja allikad. Ilmselt tarbivad paljud Eesti elanikud eneselegi teadmata pestitsiidide…
Keset koroonakriisi tasub meenutada üht teist k-d, mis samuti on kriisis. Kliimakriisi ja 5. juunini kestva looduskaitsekuu puhul on paslik seekordse üleskutse „Hoia, mida armastad!“ toel küsida, mida me siis armastame ja hoiame.
Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt armastame ja hoiame Eestis 3923 kaitstava loodusobjekti 1 611 297 ha suurust kogupindala, mis aastatagusega võrreldes on suurenenud 58 kaitseala võrra laane- ja salumetsades. Lisandus 107 looduskaitsealust objekti ja kaitsealune pindala kasvas 32 474 ha…
Senise lageraiete intensiivistumisega jätkates on CO2 kvoodi arve perioodi 2018–2025 eest umbes 950 miljonit eurot, mis Eesti riigil tuleb maksta, kui metsandust väga kiiresti ümber ei korraldata.
Ruumiline ja metsa majanduslik planeerimine on kohapõhised. Ruum on ühine, ent ootused väärtustele, tegevuspõhimõtetele ja avaliku huviga arvestamisele lahknevad.
Käesolevas kriisis on püütud leida keskkonnaalast positiivsust. Kodudesse peitunud inimkonna tõttu võivad linnud sel aastal tõesti paremini pesitsetud saada ja metsloomad laiendada oma tavapäraseid liikumisradasid. Kuigi Veneetsia kanalites nähtud delfiinid osutusid libateateks, võivad loomad end neis piirkondades, kus salaküttimine looduskaitse nõrgenemisel pead ei tõsta, ilmselt pisut julgemalt tunda küll. Optimistlikumad meist on püüdnud häid sõnumeid leida ka kliimarindelt. Kasvuhoonegaaside emissiooni vähenemine majandusliku aktiivsuse kahanemise ja eriti just transpordisektori mõõduka languse…
Anto Raukas, Arvi Liiva ja Arno Arrak on oma ala kogenud teadlased, keda peale pika karjääri seob veel üks veendumus – nad eitavad globaalset kliimasoojenemist või vähemasti inimtekkelist kliimasoojenemist. Arrak on 2011. aastal isegi avaldanud raamatu pealkirjaga „Mis soojenemine?“.1 Arusaamatul ja äärmuslikul kombel maailma teaduse peavoolust lahti ütelnud Eesti teadlastel on siiski pooleldi õigus – tegemist ei ole tõepoolest kliimasoojenemisega, vaid hoopiski kliimasoojendamisega. Valdav osa meist teab juba praegu, et…
Praeguste lageraiemahtude puhul raiutakse vanu metsi eest ära suuremal pindalal, kui on selle kompenseerimiseks vananevaid keskealisi ja valmivaid metsi.
Seninägematult suur raieintensiivsus, mille tunnistajaks on olnud igaüks, kes on looduses liikunud, tuleb oma valusas eheduses välja ka avalikest andmetest.
2010. a avalikustas riigikontroll auditiaruande riigimetsade majandamise jätkusuutlikkuse kohta.1 Auditi tulemusena selgus, et kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) jätkab lageraiete tegemist samamoodi nagu RMK oli raied kavandanud 2010. aastaks, siis väheneks vanade metsade pindala paremates metsatüüpides, mistõttu omakorda halveneks metsade ökoloogiline seisund ja väheneks tulevikus riigimetsast saadav…
Metsa kaitse ja kasutamise teemal tahetakse kaasa rääkida nii linnas kui maal. Tuleks kaaluda metsade üleriigilise planeeringu või maakonna teemaplaneeringutena koostamise algatamist.
Väärtusel on mitu palet ja mitu mõõdet, ja väärtusi võib ka mitu olla. Väärtuse(d) kujundab inimene, loodus ei kategoriseeri – väärtuslik või mitteväärtuslik. Fred Jüssi on kunagi öelnud, et vääriskala mõiste on inimese peas, kala on kala. Või siiski? Jagades liike väärtuslikeks ja mitteväärtuslikeks tuleb esile…
Nii erivajadustega inimeste kui loomade kohtlemise alused peavad lähtuma nende endi isikust, loomade puhul liigile omastest tingimustest ja mõlema puhul sellest, mis nende elu elamisväärseks teeb.
Kliimapääste ja elurikkuse kao uus reaalsus nõuab mõtete väljendamiseks ka uusi mõisteid.
Süsinikuneutraalsus, kliimaneutraalsus, soolareaktor ja heitmed. Lennuhäbi ja planeedipilastamine. Ökoärevus ja rohepesu.
Kusjuures oma keel kujuneb mõlemal poolel, nii kliimakriisi uskujatel kui eitajatel. Nii on mõne arvates tekkinud kliimapaanika (mis, teadagi, on asjatu) ja seda uuriv kliimapaanikateadus.…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Globaalse temperatuuri muutus 1880–2018. Nullnivoo vastab XX sajandi keskmisele temperatuurile. Allikas: Steve Cole, Fourth Warmest Year in Continued Warming Trend, According to NASA, NOAA. – The Earth Observer 2019, 31(1), 24.
Äärmiselt liberaalse majanduspoliitika rakendamine loodusvarade kasutamisel on naeruvääristanud eelnevate põlvkondade kogemusliku teadmise, ei arvesta ökoloogia põhitõdedega ning on madaldanud metsanduse kui loodusteadusliku distsipliini puiduvarumise ja logistika korralduseks. Pildil Kuningamänd Järvseljal.Arne Ader
„Kogu planeet Maa on nagu üks suur elav organism,“ seletab eit innukalt, „mina tajun selgelt, et Maa on otsekui minu lemmikloom, pehme, ümar ja karvane. Helesinine pallike lendlemas keset ilmaruumi sõbralikku peret.“NASA
Aasta liblikaks valis Eesti Lepidopteroloogide Selts teelehe-mosaiikliblika, kelle peamiseks toidutaimeks Eestis on peetrileht. Teelehe-mosaiikliblikas elab veekogude lähedal, soodes ja niisketes võsastikes ning esineb Eestis vaid kohati, võib-olla soode kuivendamise tõttu on liik lokaalseks muutunud.Urmas Tartes
Aron Stern
„Juulikuus lumi on maas, minu jaoks see pole kliima!“Piia Ruber
Kuna metsanduse sektor on ilma raieta jõuline CO2 siduja, võiks Euroopa Liidule metsa kasvatamine olla Eesti uus majandussuund, millele kehtib võimalikult lihtne, kuid vähemalt natukenegi õiglane maksude ja toetuste süsteem.Piia Ruber
Linnamets on nii puhkeala kui ka looduse tundmaõppimise paik. Pildil Tondiraba looduspark Tallinnas Lasnamäel.Merle Karro-Kalberg
Austraalia metsapõlengutes hukkus üle 1 000 000 000 looma, lisaks vajab 113 liiki kiireloomulisi kaitsemeetmeid, sest on välja suremas. World Weather Attributioni (WWA) uuringu „Attribution of the Australian bushfire risk to anthropogenic climate change” andmetel muutis inimtegevuse mõjul muutunud kliima metsapõlengud vähemalt 30% tõenäolisemaks, kuid see protsent võib osutuda veel palju kõrgemaks.
Joonis 3. RMK halduses olevad tulundusmetsad, kus peapuuliigiks on kask. Allikad: 2009. a andmed riigikontrolli auditi aruandest, 2019. a andmed metsaressursi arvestuse riiklikust registrist.
Ükski elusolend ei pea end kohandama mingisuguse ajalooliselt võimuka grupi reeglite järgi, vaid peaks saama elada nii, nagu ta ise tahab, ka sel juhul, kui tal on erivajadused. Keskkond (kas siis looduslik või kellegi tekitatud) on see, mis elu elamisväärseks või väärtusetuks teeb.Reuters/Scanpix
Kuidas elurikkusega kiiremini sina peale saada? Üks võimalus on õppida märkama. Parimateks õpetajateks on siin elurikkad paigad ise. Neis tuleb vaid kohal olla: tähtsam kui liikide tundmine või nimetamine on looduses olemine.
Anonüümselt Hääletute Eest peamiseks tegevuseks on tänavaaktivism, kus väike rühm maskides aktiviste tänaval möödujatele arvutiekraanidel loomatööstuse olemust näitab ja küsimustele vastab.Erakogu
Jeanette Rowley mitteinimeste õigustest: „Seda konkreetset veganluse tähendust, mida nimetatakse eetiliseks veganluseks, peetakse kohaseks kaitsta inimõiguste ja võrdõiguslikkuse raamistikus.“Erakogu