Meie „akadeemikute“ emakeel
Rootsi keeles tähistab akademiker ülikoolis õppijat, seal hariduse saanut ja ka teadlast, inglise keeles esineb academic nii omadussõna kui nimisõnana (õppejõud või teadlane kõrgkoolis) ja just selle nimisõna tähendust tahetakse nüüd laiendada, kuigi eesti keeles on akadeemikul juurdunud tähendus ’teadusakadeemia tegevliige’ (ka silmapaistva teadlase või kunstniku aunimetus).
Äsja ilmus Sirbis uuringukokkuvõte ülikoolide töötajate karjäärist ja selle autorid ei ole läinud nii libedale teele, et nimetaksid õpetajaid, assistente, lektoreid jt akadeemikuks.…
Igor Garšnek,
helilooja, klahvpillimängija ja muusikapublitsist
Mis on inflatsioon, teame kõik: mida rohkem raha juurde trükitakse, seda väiksem on raha nominaalväärtus. Kui trükimasinast raha ringlusse lasta kontrollimatus tempos, siis juhtub nii, nagu läks Zimbabwes, kui miljoni Zimbabwe dollari eest sai osta pätsi leiba või paki suitsu, kuid mõlemat korraga ei saanud. Inflatsioon ei söösta kohe prauhti! su rahakoti kallale nagu röövel nurga tagant või maksuamet, vaid tuleb vaikselt ja hiilivalt. Usutavasti…
Kai Aareleid,
kirjanik ja tõlkija
Esimene Naine?
Kirjandusküljel oli tänavuste Finlandia kirjandusauhinna raamatute seas kõne all ka Johanna Venho romaan Sylvi Kekkosest. Loodan, et see ilus, horisonti avardav raamat jõuab ka eesti keelde. On siiski üks probleem, pealkiri. Või kuidas võtta. Kui raamat „Ensimmäinen nainen“ räägib Soome presidendi Urho Kekkose abikaasast, tuleks see tõlkida „Presidendiproua“ või „Esimene leedi“, milles küsimus.
Raamatusse süvenedes kõlab aga nende eestikeelsete mõistete juures peaaegu kõik valesti. Kui rõhk…
Ardo Ran Varres,
helilooja ja näitleja, muusikaline ja helikujundaja
1996. aastal tegin sõnateatris elu esimese muusikalise kujunduse. Valisin lavastajaga plaatidelt muusikapalu ja otsisin vajalikke diegeetilisi helisid, nt uksekell, autosignaal jms. Tol ajal olid teatrites tööl muusikaline kujundaja ja helitehnikud. Kui uuslavastusele sooviti tellida originaalmuusikat, kutsuti helilooja, kelle töö oli selgesti eristatav. Aeg läks edasi, arvuti abil oli järsku küllalt hõlbus tekitada helimaastikke ja originaalmuusikat. Noorema põlvkonna helitehnikud ei pidanud enam jootekolviga…
Valetamine on surnud. Kui mingi sõna või mõiste jõuab poliitilisse käibesse, kaotab see pikaks ajaks, kui mitte igaveseks oma senise tähenduse. Seletava sõnaraamatu järgi on valetama endiselt sihilikult valet rääkima või rääkides teadlikult tõsiasju moonutama. Valetada saab ette, kokku ja välja. Poliitilises pruugis käib valetamine paaris vassimisega ja need sõnad on kuum kaup nii meil kui ka laias ilmas.
USA president Donald Trump valetab keskmiselt 13,5 korda ööpäevas, Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson…
Vano Allsalu, maalikunstnik ja kunstnike liidu asepresident
Ajaloost ja argipäevast teame, et sõnad võivad olla tegudest tähtsamadki. Enamik kirjutistest meie igapäevaelus pole siiski manifestid ega ka seadus- või teadustekstid. Korjame korilastena üles hirmsaid, erutavaid ja naljakaid märksõnu, mis on põimitud hoovinarride hüüdlausetesse, keelekandjate kurtmistesse, suunamudijate soovitustesse.
Loosunglikku ja pealiskaudset „sõnamaagiat“ soosib populistlik pragmatism: pole suurt vahet, kas tinistamise eesmärgiks on müüa ideed või kaupa-teenust. Uuel klikiajal on erinevalt Pätsi ja Laidoneri vaikivast ajastust…
VEIKO MÄRKA,
kirjanik ja kriitik
Eesti keele aasta ei tohi koosneda üksnes sõnavahust, vaid peab andma ka tulemusi, mis ulatuksid aastakümnete taha.
Meie keelel on oma arendajatega vedanud. Pikka aega tegutsesid paralleelselt kaks vastandliku natuuriga meest – fantaasiarikas ja ülienergiline Johannes Aavik ning realistlik ja süstemaatiline Johannes Voldemar Veski. Ometi jätsid nemadki kahe silma vahele ühe terava puuduse, pean silmas tegusõna „minema“. Kuidas seda pöörata? Mina …, sina …, tema …? Asi on…
Mihkel Kunnus,
semiootik ja kirjanduskriitik
Sõnavara arenemine kipub kiirele kõlbelisele arenemisele jalgu jääma. Ma ei pea silmas kitsamaid ideoloogilisi suundumusi, millele reageeritakse à la „mikroagressioonis süüdistamine olevat üks väheseid asju, mis õigustab makroagressiooni“, vaid just nimelt teisenemist sügavamas eetilist laadi maailmatajus. Ilma irooniata. Selline ilge sõnamonstrum nagu „spetsiesism“ on siin heaks näiteks. See on võib-olla veelgi suupäratum kui „pluralism“. Kirjutada kannatab, aga rääkida sellest ei taha.
Spetsiesism, tuletan meelde, tähendab kellegi diskrimineerimist liigilise kuuluvuse…
Vahur Afanasjev,
Tartu linnakirjanik
Keelt ei tohi kohe teise inimese kurku toppida. Mäng olgu aeglane, rõhuasetus ootusel. Keel pole hambahari ega vispel. Keeleneet näeb lahe välja, aga needikandjate diktsioon on kehvem kui needivabadel. Mõni laseb keeleotsa ussi kombel kaheharuliseks lõigata. Seegi ettevõtmine pigem kahandab keele praktilist väärtust.
Keelele kui suhtlusvahendilegi ei pruugi rapsimine kasuks tulla. Kooli ajal valdasin õigekirja päris kenasti. Ma vist ei eksi, väites, et tänapäeval püüab eesti keele instituut keelereegleid…
PAAVO MATSIN,
kirjanik ja õpetaja
Eesti keelde on tõlgitud väga vähe traditsionalistliku suuna autoreid. Metafüüsika kõrval sisaldavad nende teosed päris palju teravmeelseid poliitiliste küsimuste vaatlusi. Ma ise enamasti väldin sõnavõtmist poliitilistes küsimustes, sest olen vaadetelt monarhist, aga nii mõnigi kord ei jää Facebooki või päevalehti lugedes märkamata hiigelsuur tühimik ja pidev „jalgratta leiutamine“. Tõlgitakse küll riiulite viisi igasugust filosoofiat, kuid kas või konservatiivse revolutsiooni esindaja Julius Evola kirjutatust on ilmunud vaid üksikuid fragmente.…
Art Leete,
Tartu ülikooli etnoloogia professor
Keel peaks olema rohkem tunnetega seotud. Mu vanaema kasvas üles Kadrina kandis Metsa külas ja eks siis tema keelgi tuli sealt. Vett jõime kruukidest, saabastel olid apsatid ja kui pahandust tegin, sain põrkida. Kirjakeel ja kadrina keel põhinevad samal murdel, seega ei saa neid päriselt eristada. Keele omapära põhitunnuseks on kõnelejate veendumus selle ainulaadsuses. Minu puhul on seega paarkümmend natuke omamoodi sõna, mida kohe peast…
Mart Kalm,
arhitektuuriajaloolane, kunstiakadeemia rektor ja teaduste akadeemia asepresident
Kui ma noor olin, siis olid keskkoolis õpilased, õpetajad ja klassid ning ülikoolis üliõpilased, õppejõud ja auditooriumid. See oli kõigile selge terminoloogiline vahe. Keskkool oli kohustuslik, sellest polnud pääsu. Ülikooli võis küll minna igaüks, aga läksid ainult tublimad. Võib-olla juba eesliide üli- tekitas tunde, et see on püha koht ja seal õpivad ülimad.
Tänapäeval kuulen aga kunstiakadeemia koosolekutel, kus inimesed valdavad kasvatusteaduslikku žargooni kenasti,…
Karin Paulus,
kunstiteadlane ja kriitik
„Proovi öelda kuidagi huvitavamalt,“ õpetas kadunud kolleeg Kalev Kesküla mind kui Ekspressi värsket töötajat. Mäherdune suurepärane soovitus! Ausalt ja otse kirjutamise hindamise kõrval olen aastatega tõesti aina enam mõistnud, et keel on loominguline ja mänguline nähtus. Võrreldes sakslaste või venelaste kogemusega on meie kultuurrahvaks olemise aeg üsna napp ning nõnda on sõnadega täpsemalt sihtimiseks ning kujundlikkuseks tohutult palju ruumi. Mulle on meeltmööda, kui sisearhitekt Toivo Raidmets räägib…
Margus Mikomägi,
näitleja, ajakirjanik ja teatrikriitik
Kõige enam rikub ja kahjustab eesti keelt bürokraatia. Kui vaadata ajalehtedest leitud pealkirju, töötas Eestis näiteks 2012. aastal 27 000 ametnikku, enne seda ka üle 30 000, alles hiljuti ikka kusagil 27 000 ringis. Mõeldes, et nende inimeste asi näib olevat sundida kõiki teisi kasutama kantseliiti, tahaksin ropendada.
Usun, et sellest on juba enam kui kümmekond aastat möödas, kui arukat koolitust korraldavad emakeeleõpetajad, kellelt küsisin, kust nad koolituseks raha saavad, ütlesid mulle,…
Toomas Hiio,
ajaloolane
Juba kaua olen pidanud ajaloo-alaseid tekste sisuliselt toimetama või retsenseerima. Kui väga silma riivab, olen teinud märkusi ka keelekasutuse kohta, aga ettevaatlikult, sest ei ole ma ei keeleteadlane ega -toimetaja. Väljaspool poliitikat kehtib lause kingsepast ja tema liistudest peaaegu alati. Poliitika on juba loomu poolest kõigi asi.
Mida aasta edasi, seda rohkem silma riivab. Muidugi läheb inimene vananedes teatud ajani targemaks ja kogemusigi koguneb. Aga siiski ei ole ilu…
REET VARBLANE,
kunstitoimetaja
1996. aasta Vikerkaare viimases numbris ilmus Kristiina Rossi artikkel „Naine eesti keele grammatikas“,* kus keeleteadlane väga elegantsel ja veenval moel tõestas, et kuigi eesti keeles ei ole sugu, ei tähenda see veel, et sõnadel ja väljenditel puuduks sooline alatoon, s.t et eesti keeles ei esineks seksismi, sest oma tekkelt ei ole grammatiline sugu seotud bioloogilise soo mõistega. Ta jagas lugejaga kimbatust, mis teda tabas, kui ta mõned aastad…
Janika Läänemets,
kirjanduskriitik
Eesti keel üha üllatab. Kuulasin möödunud kevadel mitu päeva kõikvõimalikke linnulaulu lindistusi, et välja selgitada, kes õhtuti mu kodutalu ümber võsas eriskummalist võbelevat häält teeb. Lõpuks avastasin, et see polnudki laul, mida olin kuulnud, vaid hoopis mängulennul saba- ja tiivasulgedega tekitatav heli ning käratsejaks tikutaja (Gallinago gallinago), välimuseltki iseäralik – jässaka keha, pisikese pea ja ebatavaliselt pika nokaga –, enamasti soodes pesitsev kurvitsaline. Veel suuremat imestust tekitas aga see, kui palju…
Tiia Kõnnussaar,
lastekirjanik ja toimetaja
„Sa said täna tublisti vatti,“ tähendasin ühel pühapäeval tunnustavalt oma noorele tennisemängukaaslasele, kes oli pidanud olude sunnil – paariline puudus – trennis üksi kahe vastu mängima.
Kulmud kerkisid kõrgele. „Vatti?“
See polnud mul esimene kord öeldut seletada. Või, vastupidi, pead murda, mida mõni netist loetud pealkiri võiks tähendada, näiteks „Meestantsijad laskusid peo lõpuks ühele jalale“.
Noore põlvkonna keelekeskkond on muutunud. Minu pojad ja nende sõbrad ammutavad oma info valdavalt…
Kurmo Konsa,
kõrgema kunstikooli Pallas professor
Mulle tundub, et ma olen keele kasutaja. Peamiselt mõtlen eesti keeles, järelikult olen monoglott. Vahel mõtlen ka mõnes teises keeles, aga hulga harvemini. Muidugi võib ka kõik olla teisiti ja meemiteooria pooldajate vaadete kohaselt kasutab keel hoopis mind, et ajada oma asju, mis peamiselt seotud levimisega.
Kasutajana peaksin teadma, milleks keelt on vaja, milleks on keel hea ehk siis miks ma seda üldse kasutan. Keel on…
LAURA KUUSK,
fotokunstnik, Eesti kunstiakadeemia fotoosakonna õppejõud
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 8 kohaselt ei tohi kelleltki võtta tema sünnijärgset kodakondsust, kuid kodakondsusseaduse § 1 kohaselt ei ole lubatud omada mitut kodakondsust.
Eesti inimarengu 2017. aasta aruandes tuuakse välja, et jätkub nii välja- kui ka sisseränne. Oleme sisenemas/sisenenud rändeajastusse. Sellisel ajal on inimestel oluline omavahel hakkama saada, kokkuleppele jõuda ja koos elada. Seega, on vaja rääkida, sealhulgas ka nende inimestega, kes ei oska eesti keelt.
Soovitan kõigil, kel…
HELLE TIIKMAA,
Eesti Ajakirjanike Liidu esimees
Enne avaldamist, postitamist või väljasaatmist tuleks kirjutatu üle lugeda ja läbi mõelda. Ja mõelda tuleks nii keelele, väljendusviisile kui ka sisule ja seeläbi meie ühiskonnale. Kunagi ei tohi olla nii kiire, et ei saaks hetkeks peatuda ja mõelda, mida me kirjutame ja ütleme, kuidas me seda teeme ning milleks.
Pealegi annab hetkeks peatumine ja järelemõtlemine, seejärel teksti ülelugemine võimaluse parandada kõik kirjavead, mis isegi väärtusliku mõtte naeruväärseks…
Vilja Kiisler on ajakirjanik, töötanud Postimehes, Äripäevas ja Delfis.
Ma lasen su üle!
Kikitan alati kõrvu, kui mu teismelised lapsed kasutavad sõnu ja väljendeid teisiti, kui minu arusaamist mööda käima peaks. Kui läks suuremaks ülelaskmiseks, sattusin segadusse. Ilmnes, et üle lasta saab nii koolitunde ja muid sündmusi kui ka inimesi.
Minu ajus eksisteeris ühendverb „üle laskma“ seletava sõnaraamatu antud tähendustes: millestki mõne tööriistaga üle käima, tähtaega mööda laskma, millestki üle sõitma ja kedagi…
AILI KÜNSTLER, Sirbi keeletoimetaja
Nii nagu ei tohiks eesti keele elujõu huvides kaotada inglise keelele ühtki teadusvaldkonda, ei maksaks inglise keele eelistamisega kirjandus-, muusika- ja kunstiteostele, lavastustele, üritustele jms pealkirja pannes iseenesele rahvana auku kaevata.
See ei tähenda loomulikult, nagu ei tohikski muus keeles (tänapäeval enamasti küll inglise keeles) pealkirja panna. Loomulikult võib, aga selleks peab olema mõjuv põhjus. Kui seda tehakse aga üksnes seetõttu, et eesti keeles pole nagu ikka see,…
IVAR SAKK, kujundusgraafik ja disainiajaloolane, Eesti kunstiakadeemia professor
Maailm meie ümber muutub üha visuaalsemaks. Mitu korda lihtsam on millestki või kellestki telefoniga foto klõpsata ja sõbrale edasi saata või ühismeediasse üles riputada kui sama asja suuliselt selgitada. Kümme korda raskem on pildil toimunut kirjas väljendada. Kirjutamine on eriti komplitseeritud – otsi õigeid sõnu ja väljendeid, ja siis veel see õigekiri! Eesti keel on ju nagu neetud – küll on seal pikki ja…
2 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Ellen Arnover
Igor GaršnekFoto: Kalev Lilleorg
Ardo-Ran VarresFoto Siim Vahur
Kaarel TarandFoto: Piia Ruber
Vano AllsaluJüri Seljamaa
Veiko Märka
Mihkel KunnusRuudu Rahumaru Events / Wikimedia Commons
Vahur AfanasjevErakogu
Paavo Matsin
Art Leete
Mart KalmFoto Piia Ruber
Karin PaulusFoto Viktor Burkivski
Margus MikomägiSven Arbet / Ekspress Meedia / Scanpix
Toomas Hiioi
Reet Varblane
Janika LäänemetsErakogu
Laura KuuskMark Raidpere
Helle TiikmaaRaivo Tiikmaa
Vilja KiislerTairo Lutter / Postimees
Ivar Sakk