Kerri Kotta, muusikateadlane- ja kriitik, helilooja ja pedagoog
Nicholas Cook on väitnud, et muusikast saab rääkida ainult kujundlikult. Tegelikult saab ka otse, kuid muusikud ei ole sellist rääkimisviisi kunagi omaks võtnud. Kui kirjeldada meloodiat füüsikalise nähtusena, siis võib öelda, et see on helikõrguste muutumine ajas. Kuid mitte ükski muusik ei ütle, et Beethoveni sonaadi meloodiahäält mängides asendas ta ühe helikõrguse teisega. Selle asemel räägiks ta meloodiahääle iseloomulikust liikumisest, mis on kas tõusev…
Helin Puksand,
emakeeleõpetuse dotsent
Igal aastal tekib mul tahtmine mais puhkus võtta, sest mai on ju Eestis kirjanduse kuu: eelmisel nädalal oli Tartus kirjandusfestival „Prima vista“ ja järgmisel tuleb Tallinnas „HeadRead“. Mõlemad üritused on täis põnevaid kohtumisi kirjanikega ning haaravaid arutelusid raamatutest ja lugemisest. Kui oled kuulanud üllatavaid lugusid raamatute sünniloost ning innustunud kirjeldusi raamatutest, haarab käsi justkui iseenesest tutvustatud teose järele ning mõnus õhtu ongi sisustatud.
Ometi kõik nii ei arva.…
Toivo Tammik, arhitekt
1984., Orwelli aastal astus Tallinna XXIV keskkooli õpetaja Mart Laar 10. a ajalootunni alguses klassiruumi ja küsis: „Kes on see ajalooline isik, kellest sõltus, et me siin praegu teiega eesti keeles räägime?“ Vastuseks pakuti mitmeid variante, ka absurdimaigulisi, nagu Konstantin Päts, kurioosseid ka, kuid õpetaja vastus lastele oli eht ajaloolase oma. See isik on minu mäletamist mööda üks Liivi sõja aegsetest ordumeistritest, jätan nime siinkohal välja toomata, sest…
KRISTA KAER, tõlkija
Viimasel ajal on aina rohkem räägitud inglise keele üha suurenevast mõjust eesti keelele. Palju on olnud juttu noorte kõnepruugist, kus eesti ja inglise keel on tihtipeale täiesti läbisegi. Jääb üle vaid loota, et tegu on mööduva nähtusega ning ühel hetkel avastatakse, et eesti keeles on samuti võimalik ennast väljendada. Samal ajal nihverdab inglise keel ennast eestlaste kõnepruuki ka tasapisi, nii et seda ei pane õieti tähelegi.
Kõigepealt on ohtlikud muidugi…
Geda Paulsen, keeleteadlane ja leksikograaf
Kui räägitakse eesti keele arengustrateegiast, on sageli kuulda sõna „keeletaristu“, mis hõlmab keelevaldkonna arengukava järgi keele arenguks ja heaoluks vajalikku süsteemi. See iseenesest mitte nii kergelt määratletav mõiste toob mulle meelde aia ja maaharimise ning ka hoolsa aedniku, kes rikastab-kobestab mulda ning kitkub välja umbrohu, et taimed saaksid vohada ja vilja kanda.
Tänapäeva keel, millest peetakse lugu, on mitmekülgselt kaetud leksikograafiliste kirjeldustega. Eesti keele sõnaraamatupeenardel käib usin…
Kaarel Tarand, peatoimetaja
Terve möödunud aasta jooksul jagasid Sirbi autorid siin tagakülje veerul kasulikke nõuandeid ja ideid kultuuripoliitika uue alusdokumendi loomiseks ja loojatele. Nüüd on loomeprotsess aktiivselt käima läinud, kultuuriministeeriumi korraldatud arutelupäevadele pääsesid osalema aktivistid, kes endast õigeaegselt märku andsid. Neljast teemarühmast kolm on oma mõtted edastanud ning päevade saagikust saab hinnata tulemuste lehele https://www.kul.ee/et/kultuur2030 riputatud kokkuvõtteid lugedes.
Võiks arvata, et kui üldse on võimalik mõnda riigi strateegiadokumenti selges eesti keeles kirjutada,…
ÜLO MATTHEUS, kirjanik ja esseist
Keel on kommunikatsioonivahend, seetõttu on selle esmane kvaliteet mõistetavus. Kõnekeele ja kirjakeele kõrval on olemas kehakeel, silmade keel, puudutuste keel, viipekeel jne. Suhtluseks peavad need kõik olema arusaadavad. Mingil põhjusel luuakse tekste, nii suulisi kui ka kirjalikke, kus mõistetavus on teisejärguline. See torkab silma näiteks seaduste ja poliitika keeles, kui piirduda vaid nende kahega.
Eesti seaduste keel on muutunud selliseks, et tavaline inimene sellest enam aru ei saa.…
LIINA SIIB,
kunstnik ja õppejõud
Keeleharrastus võiks muutuda sama oluliseks, kui praegu on köögikultuur. Keel oleks (meeldiv) kohustus, mida keha nõuab. Keel oleks kui Vahemere dieet, ida maitsed, kiirtoit – lubame ju emakeeleski piiriületusi. Keel on nii vahend kui ka väljendusviis, keelde puutub ka maitsmismeel ehk keelt, mida räägitakse, on võimalik sellesama keelega, millega räägitakse, ka maitsta. Mõni sõnastus ei maitse hästi, kuid mõni tekst on tõeline gurmeeroog. Rääkides halba emakeelt, teeme…
ANNELI PORRI,
kunstiteadlane ja kuraator
Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. See on mõttetuim klišee, mis paljudel on kunstiga seoses tähendusrikkal ilmel varnast võtta. Ilmselt selle pärast, et tal tegelikult ei ole seda tuhandet sõna, mida pilt tegelikult ütleb. Ja millised tuhat sõna täpselt? Millises järjekorras ja millises seoses? Kas ütleb kõigile ja kas alati on tuhat sõna needsamad?
Käisin vaatamas kunstitundi üldhariduskoolis, kus õpib ka inglise keeles kõnelevaid õpilasi. Klassi ülesanne…
Marek Tamm on ajaloolane (medievist), kultuuriteadlane, kirjastaja, toimetaja ja humanitaarteaduste populariseerija.
Keelele tuleb kasuks kõne – keel elabki vaid kõnes („keel kõneleb“, kui Heideggeri osundada), ja mida rohkem eripärasemaid kõnelejaid, seda kasulikum keelele. Sest keel ei kõnele ise, keelt kõneldakse. Keel hakkab kiduma, kui keegi ei taha seda enam kõnelda, kui keel ei kõneta. Kuid keelele ei tule kasuks ka liigne hoolitsus ja normeerimine. Keelel on kalduvus keelamisele, kuna kõne kutsumus…
Valner Valme
on ERRi kultuuriportaali vastutav toimetaja ja Raadio 2 saatejuht.
Väike tähelepanek: eesti keelt on tabanud suurushullus. Kõik on suur. Kõrge on suur, lai on suur, tugev, järsk, tõsine on suur, suur kõlbab ka kõva, võimsa, priske, paksu, jämeda, turske, pika, sügava, avara, raske korral – kõik on suur, mis pole väike. Enamiku asemel öeldakse suur osa ja kasvama, tõusma, kerkima, paisuma asemel tingimata suurenema.
Suur on tore sõna, ega tema ole süüdi,…
URMAS LÜÜS,
kunstnik ja õppejõud
Olen sunnitud varmalt märkima, et kirjutan ennekõike visuaalkunstniku ja kolmemõõtmeliste materjalidega kahekõnet pidava meistrina. Kuigi olen Sirbile kirjutanud artikleid käelisest mõttetööst ja kunstiloome vaistu ajel sooritatud sõnastamatutest tegudest, ei saa ma üle ega ümber mõtteprotsesside väljendamise lingvistilisest olemusest.
Mis keeles ma mõtlen? Välismaal pikemalt elades olen end mitu korda tabanud tõlke pealt aja kokkuhoidmiseks „lihtsamat“ mõttetööd inglise keeles tegemas. Olgu mainitud, et jutumärgid ei ole juhuslikult sõna „lihtsamat“…
Keelele tuleb kasuks selgus – ja mõistagi vabadus. Kõige kiiremini jõuame ühest punktist teise siis, kui tunneme teed. Mitte ainult üht, vaid mitut võimalikku, juhuks kui mõni on takistatud. Kõige kiiremini ja täpsemini saame edastada oma mõtte, kui tunneme keele võimalusi ja reegleid. Kui teame selgelt, mida öelda – olgu see kutse või hoiatus.
Aga alati ju ei tea. Kõnelemisega on nagu kõndimisega: mõnigi kord on teekonna kogu mõnu selles, et pole aimugi,…
Keelele on kasuks vabadus ja tarkus. Vabadus, et saaks mängida, luua uusi seoseid, laiendada piire, painutada reegleid, areneda ja muutuda – ühesõnaga, elada. Et vabadus ei muutuks labaseks jauramiseks, on vaja tarkust, ja mitte ainult oma, vaid ka teiste keelte alal. Keel võtab üle sõnu ja väljendeid, mängib, teeb toortõlkeid, moonutab sõnu omasoodu, viskab vimkasid. Siis aitab teiste keelte tundmine rumalusi ära hoida, sest vabadus ei pea ju tähendama anarhiat.
Eesti keel…
HEIDI IIVARI
on tartusoomlasest soome keele õpetaja ja tõlkija.
Võõra keele õppimine on seikluslik retk uude keelde ja kultuuri, aga ka iseendasse. Uus keel ei pane proovile ainult meie kognitiivsed oskused, vaid ka enesekindluse: kas ma oskan, kas julgen?
Keeleõppimisel peame leppima sellega, et taandume osaliselt lapse tasandile, kus küsime (enda arust) rumalaid küsimusi, ajame sõnu segi ja püüame hääldada häälikuid või sõnu, mis tunduvad meile täiesti võimatud. Laps vigu ei karda ega…
Kas inglise keel ohustab meie arusaamist maailma asjadest, kuna me ei suutvat eesti keeles kõike väljendada? Pigem ei, kuid ohud on olemas. Rahvusvahelise poliitika vallas on eesti keele arendamisel ära tehtud suur töö. Eriti puudutab see Euroopa Liitu, kus eesti keel on üks ametlikest keeltest. Seega peavad kõik eurodokumendid olema tõlgitud eesti keelde (suur on ka prantsuse keele osakaal). Igaüks võib vaadata vastavate mõistete andmebaasi siit: https://iate.europa.eu/home.
Kuid ka muud maailma…
Kust ma küll leiaksin kellegi, kes on keele unustanud – et temaga juttu ajada.
吾安得忘言之人而與之言哉？
Zhuangzi, 26. ptk
Keelele tuleb kasuks kasutus, ja seda kahes mõttes.
Esiteks tuleb keelele kasuks see, kui teda võimalikult palju, võimalikult mitmekesistes kontekstides ja eluvaldkondades, võimalikult suurte üksikasjade ja sügavuseni kasutatakse. Ja ka see, kui ta on võimalikult paljudel viisidel dialoogis võimalikult paljude teiste keelte ja kultuuridega, sh ka muistsete ja väikestega (nagu räägib Marju Lepajõe). Tänapäeva majandus on…
Krister Kruusmaa
on Tallinna ülikooli ajalooüliõpilane ja Püha Johannese kooli õpetaja.
Keelt on võrreldud majaga ja sõnu selle elanikega. Mõned neist on põlisasukad, teised sagedased külalised või juhuslikud teekäijad. Maja ise on aga keele struktuur, mille tavasid sõnad järgivad. Sestap pole imestada, et suur osa meie linnalisest sõnavarast või -tüvedest on millalgi laenatud: näiteks kvartal, allee, bulvar, passaaž ja uulits, aga ka värav, müür, plats ning kauges möödanikus isegi sein ja maja.…
Haridus- ja teadusministeeriumi initsiatiivil on kuulutatud tänavune aasta riiklikult eesti keele aastaks, ajendiks fakt, et sajand tagasi tõsteti eesti keel riigikeele staatusesse (vormistamine põhiseaduses jäi küll aastasse 1920). Riigikeele juubeliaastasse on kavandatud rohkelt ettevõtmisi, on keelepäevad ja keelekuud, eesti keele kursused raadios, mängud ja säutsud. Küllap jagub tähelepanu keelele kõikjal meedias.
Omamoodi sümboolne on eelmise aasta lõpul saabunud teade, et sel tähtsal 2019. aastal lõpeb 2007. aastast katkematult ilmunud Keele Infolehe…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Helin PuksandErakogu
Toivo Tammik
Krista KaerAnn Alari
Kaarel Tarand
Liina SiibMari Volens
Anneli Porri
Valner ValmeKairit Leibold / ERR
Urmas Lüüs
Doris KarevaFoto Kaido Vainomaa
Triinu Pakk
Heidi IivariSille Annuk / Eesti Meedia / Scanpix
Kaarel Tarand