Kliimale tuleb kasuks

  • Lauri Vahtre, ajaloolane 

    Lauri Vahtre, ajaloolane 

    Nagu kõike muud, nii saab kliimatki vaadata nii konna- kui kotkaperspektiivist. Konnana ütleksin, et kliimale tuleb kasuks, kui ennast vähem pestaks. Ennast ja oma riideid. Pole absoluutselt mingit tarvidust käia iga päev põhjalikult duši all ja panna selle järel selga puhas pesu. Sama särki võib vabalt kanda mitu päeva ja pidada teda oma garderoobis mitu aastat. Pole ka mingit tarvidust loopida ära hulgaliselt toitu, mis kõlbab…
  • Marko Mägi, Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog
    Marko Mägi
    Erakogu

    Marko Mägi, Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog

    Neetud, jälle on puud otsas. Alles paari päeva eest tõin kuurist mitu sületäit. Lootsin nendega toa soojana hoida vähemalt nädala. Väike lootus oli, et laiselda saab veidi kauem, sest prognoos oli soodne – sooja lubati peaaegu kümme pügalat. Kuid soe tõi kaasa tuule, mis valjult vastu aknaid paiskudes tuba jahutas. Isegi majasoomukas, kes tavaliselt mind rõõmsalt hommikuti vannitoa…
  • PEETER LAURITS, kunstnik
    Peeter Laurits
    Mihkel Maripuu/Postimees /Scanpix

    PEETER LAURITS, kunstnik

    Kliima soojeneb ja liustikud sulavad. Suured muutused seisavad ees. See on kindel. Kas need muutused on üksnes inimtekkelised, selle üle ma ei vaidle, sest ühelgi asjal ei ole ainult ühte põhjust. Oleme korda saatnud palju hirmsamaid asju kui süsihappegaasi emiteerimine: hävitame elukeskkondi, tekitame monokultuure, mürgitame põhjavett, jõgesid ja ookeane, paljuneme nagu viirus ja põhjustame tohutu väljasuremislaine. Oma kaevu…
  • Margus Maidla, teadusajakirjanik 
    Margus Maidla
    Erakogu

    Margus Maidla, teadusajakirjanik 

    Nooruses sai 1984. aasta vinüülplaadi pealt naerdes kuulatud Eino Baskini suurepärases esitluses sketši „Kahtlused“, kus virtuoos arutleb selle üle, mida nad küll sinna plangu taha ehitavad: tal pole kõhklusi, kuid teda vaevavad kahtlused …
    Jätkates sellel motiivil tõsisemalt, siis mul ei ole kõhklusi teadlaste suhtes, kes esitavad tõendeid viimase 150 aasta kasvuhoonegaaside atmosfääri heite inimtekkelisuse kohta. Kui ma aga…
  • Kaarel Tarand, peatoimetaja

    Mõnikord juhtub nii, et ma ei kirjuta kliimast ja kliimapoliitikast mitu nädalat või koguni paar-kolm kuud järjest. Kliimast endast peaks kirjutama teadusartikleid (seda ma ei oska), mingit sihitud ja terviklikku kliima­poliitikat aga Eesti valitsusel ei ole ning millegi puudumisest ei saa lõputult lauseid voolida.
    Sama lugu on metsaga. Kui on näha, et vaidlejad on omadega ummikus, siis milleks selles…
  • Mart Niineste, reklaamikirjanik ja kommunikatsiooni konsultant
    Mart Niineste

    Mart Niineste, reklaamikirjanik ja kommunikatsiooni konsultant

    „Ei­ei, pole vaja eraldi kilekotikesi, te võite juustu­ ja kaneelisaiakese ühte panna,“ püüan meie külapoe müüjale selgitada, et üks on parem kui kaks. Vähemalt kilekottide arvestuses. Muidugi olen ma keskkonnateadlik tarbija ning seetõttu ka asjade ülepakendamise vastu.
    Suured toidukaubandusketid eesotsas Rimiga pasundavad, kuidas nemad rohepööravad planeeti, kui kutsuvad üles loobuma kilekottidest. Jah, mina ja paljud teised võtame seda üleskutset iga päev kuulda. Me oleme tublid tarbijad. Ma ei võta kassajärjekorras sealt lindi alt…
  • LILIAN HIOB, kuraator

    LILIAN HIOB, kuraator

    Kliimaküsimusest on saanud üks kesksemaid teemasid, millest ei saa mööda poliitikas, erasektoris ega ka majapidamises. Olukord on frustreeriv, sest kuigi rõhutakse iga inimese võimalusele keskkonda säästa, on suukorporatsioonid need, kelle teistsugusest suhtumisest oleks otsekohe suur kasu.
    Tarbija ja suurtootja on aga otseses seoses. Seega tuleks kliimale märksa rohkem kasuks, kui kokakoola pudeli taaraautomaati viimise asemel boikoteeriksime kogu seda laadi…
  • MARGIT MUTSO, arhitekt
    Margit Mutso
    Sirbi arhiiv

    MARGIT MUTSO, arhitekt

    Ehitamine ei tule kuskilt otsast kliimale kasuks, majade majandamine samuti mitte, aga ilma selleta paraku ei saa. Ehitada tuleb hooneid, mis on võimalikult väikese süsiniku jalajäljega ja mis tagavad võimalikult väikse ökoloogilise jalajälje.
    Mis on selle saavutamiseks aga kõige õigem materjal? „Puit!“ hüüavad loodusesõbrad, nendega ühinevad paljud arhitektid ja insenerid. 30 ruutmeetri puidu valmistamisel emiteeritakse tonn süsihappegaasi, sama süsiniku jalajäljega…
  • JUSS HEINSALU, kunstnik
    JUSS HEINSALU
    Ann Mirjam Vaikla

    JUSS HEINSALU, kunstnik

    Oma loomingus kujutan tihtilugu ette maailma, kus elu mõiste on palju avaram. Kus inimene ei seisa mitte elupuu tipus, vaid keset juurestikku puntras loomade, taimede, putukate, bakterite ja mineraalidega. Mineraalid kuuluvad inimese loodud hierarhias eluta loodusesse. See on aga aegunud arusaam. Kui vaadelda Maad tervikliku organismina, erinevus puudub. Ka kivimitel on evolutsioon, nad kasvavad ja arenevad. Pähe tuleb…
  • Villu Kadakas, arheoloog
    Villu Kadakas
    Albert Truuväärt / Õhtuleht / Scanpix

    Villu Kadakas, arheoloog

    Ehitusarheoloogial on kliimaga ootamatult palju seoseid. Isegi kui piirduda vaid viimase tuhande aastaga, siis on Eestis kogemus nii kliima soojenemise kui ka järsu jahenemisega. Ei ole teada, kuidas tajuti Eestis u 950. aasta paiku nn keskaegse soojaperioodi saabumist, kuid märksa selgem mõju oli kliima järsul jahenemisel kolm ja pool sajandit hiljem.
    Veel XIII sajandi keskpaiku kavandasid Eesti uued isandad…
  • KRISTEL VILBASTE
    Kristel Vilbaste
    Erakogu

    KRISTEL VILBASTE

    Kliima päästab armastus looduse vastu
    Koroonakevadel hämmastas mind, kui kiiresti kogu Euroopa, sealhulgas Eesti, lukku läks. Kuidas oldi vabatahtlikult nõus end eraldama? Ilmselt oli oma osa nähtud katastrooffilmidel. Meie mõtteis kummitab aina ja aina, et maailm peabki iga natukese aja tagant kokku kukkuma, ja mida kiiremini rahvastiku arv taas kontrolli alla saadakse, seda kindlamalt õnnestub ära hoida maailma hävimine.…
  • Tauno Vahter, kirjastuse „Tänapäev“ peatoimetaja
    Tauno Vahter

    Tauno Vahter, kirjastuse „Tänapäev“ peatoimetaja

    Kõigepealt halvad uudised. Ma ei tea küll Sirbi paberi täpset marki, aga mahtu ja tiraaži arvestades tuli selle numbri tegemiseks maha saagida umbes kümme puud. Eesti raamatute viimaste kümnendite rekordtiraažid on olnud umbes 30 000 – 40 000 eksemplari, sellise koguse jaoks on vaja juba umbes 100–150 täiskasvanud puud. Peale puude on aga vaja ka näiteks sadu kuupmeetreid vett…
  • TENNO TEIDEARU, etnoloog
    Tenno Teidearu

    TENNO TEIDEARU, etnoloog

    Kliimamuutused uurimisobjekti ja ühiskonnaprobleemina pole humantitaar- ja sotsiaalteadustele võõrad. Antropoloogid ja etnoloogid uurivad aina enam, kuidas on keskkonna ja kliimaga seotud muutused mõjutanud inimeste käitumist, hoiakuid ja kohanemist. Ka museoloogias on esile kerkinud püüd mõtestada inimese, keskkonna ja kliima seoseid ning võtta sotsiaalne ja kultuuriline roll selle temaatika käsitlemisel.
    Kust algab kliima ja lõpeb inimene? Kliimast saab etnoloogi ja…
  • STELLA SAARTS, kunstiteadlane
    Stella Saarts

    STELLA SAARTS, kunstiteadlane

    Kliimamuutused toovad meie elukorraldusse paratamatuid ümberkorraldusi, aga aina tähtsamaks saab küsimus, kuidas muutuvad inimesed ja nende hoiakud. Ühtlasi nõuab see ühiskonnas suurte mõttemustrite ümberkujundamist. Pingeline koroonakriis on ometigi näidanud, kui imekspandavalt kiiresti ja suure ulatusega võib ühiskonna korraldus ja sellest lähtuvalt inimese käitumine muutuda. Tugev mõjur on kindlasti olnud see, kuidas tunnetatakse ohtu, selle tagajärgi ning indiviidi võimalust…
  • Berk Vaher, kirjanik ja kriitik

    Metsavahe maanteeserv: õllepurk, džinnipurk, kiirtoidupakend, sigaretikarp. Mitte lausa üksteises kinni; mitte nii tihkelt kui mullu rannafestivali järel, aga ometi, taas kord. Autoaknast visatud. Ossid? Ent edasi mahlapakk, limpsipudel, jäätisepaber … Uus põlvkond vanemate reipal kaasaelamisel või minnalaskmisel.
    Mujal olevat märksa hullem. Arengumaades, aga ka heaoluriikides. Meil on vähe rahvast, hõre asustus, sodi on ka vähem. On see vabandus?
    Teeveere haakrik…
  • Mari Laaniste, kunstiteadlane ja kirjanik
    Mari Laaniste
    Erakogu

    Mari Laaniste, kunstiteadlane ja kirjanik

    Juulikuu. Vanaema istutatud vaarikad, mis aias omasoodu vohavad, on valmis ja maitsevad nagu alati – kõigist teistest paremini. Vanaema oli kunagi taimed saanud oma naabrinaise käest, too omakorda Polli katsebaasist ja minu mäletamise järgi kasvasid need juba 1980. aastate algul nagu džungel. Korjan nagu igal suvel ja imestan, sest mitte ühelgi varasemal aastal pole olnud nii vähe vaarikausse.…
  • OTT KARULIN, teatrikriitik
    Ott Karulin
    Piia Ruber

    OTT KARULIN, teatrikriitik

    Teatrite (ja laiemalt kunstide) ökoloogilisest jalajäljest kõneldakse üha enam. On ju arusaadav, et ühe lavastuse väljatoomisele ja etendamisele kulub üksjagu ressurssi, alustades lavakujunduse ehitamisel ja kostüümide valmistamisel kasutatavatest materjalidest ja lõpetades iga etenduse tehnilise teenindamisega (valgus- ja helipargi ning muu tehnika kasutamine). Sellele lisandub teatrimaja valgustamiseks ja soojustamiseks ning publiku ja teatritöötajate kohalejõudmiseks kulutatu. Mul pole küll õnnestunud…
Sirp