Kliimasoojenemine on hüperobjekt – see laotub kõikjale, asudes ühtaegu nii horisondi taga kui koduõuel, ent ometi ei saa seda otseselt näha, kuulda ega katsuda. Hüperobjektid on sellised kummalised asjad, et maailma mõistmisel peaks nendega nagu arvestama, aga käegakatsutava ümbruse suhtes näivad nad paratamatult utoopilistena. Ja nii tekibki konflikt: ühel pool on kliimasoojenemine kui hüperobjekt, mida uurivad koolitatud eksperdid, ja teisel praktiline argimõistus, mis tegeleb igapäevaste asiste asjaajamistega. Praktik tahab arusaadavalt jätkata…
Loodus ja kliima ei sa olla probleem, sest me ei saa seda lahendada, vaid ainult tundma õppida. Probleeme põhjustab inimese tegevus. Tööküsimusi on võimalik ühel- või teisel moel lahendada, tööd on võimalik mõtlemisega kujundada. Töö omakorda mõjutab ja kujundab keskkonda. Praeguse keskkonnakriisi on kaasa toonud halvasti tehtud töö. Halb töö hävitab loodust, pakub looduse hävitusjõu eest ebapiisavat kaitset. Halva töö puhul inimene laastab metsa ja viirus laastab inimest. Et tööd…
Viimased kolm kuud on paljudele meist õpetanud, et tegelikult on vägagi võimalik olla kodus, liikuda peaasjalikult omal jalal, käia vähem poes ja üleüldse vähem tarbida. Need kuud on meile õpetanud, et tegelikult võiksime ka pärast eri- ja hädaolukordade lõppu olla oma elus palju tagasihoidlikumad ja alandlikumad.
„Alandlikkus“ on sõna, millel on eesti keeles mitu tähendusvarjundit. Mina mõistan alandlikkuse all meeleseisundit ja enesetunnetust, kui inimene saab aru, et ta ei ole maailma…
Riigikohus tühistas Rail Balticu planeeringu Lõuna-Pärnumaal, kus raudtee oli kavandatud kulgema läbi
hõreda inimasustusega metsalaama. Seal, kus inimesi on vähe, ei pea muretsema sundvõõrandamise ja kohalike vastuseisu pärast. See-eest vajavad selliste alade elukeskkonda aga paljud teised liigid. Rail Balticu puhul sattusid fookusesse metsised. Inimtegevuse üks ohtlik tagajärg, mida võimendavad ka kliimamuutused, on elupaikade kadu ning sellest tulenev populatsioonide väljasuremine ja elurikkuse vähenemine. Elupaikade hävitamine ja killustamine toob kaasa ettearvamatu häda –…
Kliimale on kasuks maksud
Kliimaga on tõsised probleemid. Siberis puhkevad juba mais metsapõlengud. Romantiline ja osaliselt õige vaade on, et määrav keskkonnamõju on meie individuaalsetel tarbimisotsustel – autosõit tuleb asendada ühissõidukitega, pudelivesi kraaniveega ja nii edasi. Sel on kahtlemata mõju ja see on vajalik.
Kultuurilise muutusega on alkoholitarbiminegi Eestis tublisti vähenenud. Ja kindlasti on ka alkoholi puhul oma osa regulatsioonil ja maksustamisel. Kui tahame tõsist muutust, peab see hõlmama kõiki inimesi, kõiki…
Üks XIX sajandi suur ime oli fotograafia sünd. Esimest korda suutis inimene aja peatada, jäädvustada ühe hetke. Esimeste fotode tegemine võttis 1820. aastatel aega üle kaheksa tunni.
Nüüd, paarsada aastat hiljem, on imest saanud argipäev. Elame pildikülluses. Portaali InfoTrends andmetel tehti 2017. aastal 1,2 triljonit digifotot. Pole midagi hõlpsamat kui võtta taskust nutitelefon ning teha sekunditega kümneid fotosid ja videoid. Harva teadvustame, et iga pildi ja video taga on meie ökoloogiline…
Sattusin hiljuti lugema kaupmeeste üleskutset toetama ostlemisega Eesti majandust. Kaubanduskeskuste taasavamise esimese nädala külastajate arvud, mis on nii 75–98% tavapärasest, kahtlemata rõõmustavad kauplejaid, kuid samal ajal üllatavad, isegi ehmatavad. Pandeemia ei ole ju läbi, ometi on nii suur tung külg külje kõrval poodelda.
Elame paraku maailmas, kus tarbimiskultuur on tähtsam elamiskõlbliku keskkonna säilitamisest. Meile sisendatakse, et üha uute asjade omamine sillutab teed täiuslikuma elu poole. Kuid osturõõm pakub vaid lühiajalist –…
Pandeemia on näidanud, et juba lühikese ajaga võib keskkonna olukord üle maailma paraneda, kui me võtame aja maha ja elame rahulikumas tempos. Imelikul kombel juhtub see ainult siis, kui tunneme end isiklikult ja akuutselt ohustatuna. See, et kliima just praegu järsult muutub, elurikkus väheneb kuni selleni välja, et elussüsteemid kokku kukuvad, ohustab palju tõsisemalt, aga ei lähe meile nii palju korda, et hakkaksime oma eluviisi muutma. Miks ei pane palju…
„Talveks tuleks siit ära kolida. Kui teie juurest koju tulin, siis oli toas vesi silmakausis jääs. Põrandat üle 8 kraadi soojaks ei saa. Veekraan jääs, väljakäik kinni. Tulevaks talveks ei jää vist kedagi siia koridori peale, alt on ammugi tühi. Seni pole küll keegi õiget korterit saanud, kes siit ära on läinud. Paigutatakse kõrval barakki või pakutakse kuskile ühise köögi peale. Tänan soojade pikasääreliste saabaste eest, need kulusid väga ära. Talvel…
Kliimamuutuste teema on praegu suuresti meeste vaimse tervise küsimus. Kuidas anda järele vaidluses, kui oled ekslikult kogu aeg kaitsnud „terve mõistuse“ seisukohta ja tead sellest justkui kõike. Sest, ehh, oled ju inimene, ja eelkõige mees, ning pole võimalik, et väike inimene saaks midagi teha sellele suurele ilusale jumala loodud maailmale või siis sellele suurele ilusale täiesti loodusseaduste hallatavale maailmale või siis sellele fundamentaalselt lapikule maailmale, mida ümbritseb igast küljest jäämüür…
Jalutasin nädala eest Mõra jõe kallast mööda. See on ilmselt üks toredamatest metsaradadest, kus olen Eestis jalutanud. Ilmselt seepärast, et Age oru hoiuala kuulub eramaaomanikele, seega seda matkarada ei halda RMK. Orientiiriks on jõgi, nii ka ei kisenda punased laigud puudel iga kahe meetri tagant: „Oled endiselt õigel teel, mis sest, et ristteid ei ole – oled RMK hallataval maal!“. Minu rõõmuks ei ole seal ka banaalseid pleekinud õppetahvleid kusagil…
Innovatsiooni ja tehnoloogiliste uuenduste võlu on see, et näeme kohe nende otsest mõju. Kuid mida saame öelda tagajärgede kohta? Ühe põlvkonna raames suhteliselt vähe. Ümberkorralduste mõju humanitaarhariduses või looduses selle elluviijad oma eluajal ei näe. Lennukite tavakasutusse võtmise laastavaid tagajärgi keskkonnale poleks suutnud arvatavasti isegi Nostradamus ennustada. Nii nagu poliitilised valimislubadused, kustutab ka tehnoloogiline innovatsioon ainult suuremaid tulekahjusid, sest üpris kiiresti tuleb leiutada eelmiste päästevahendite loodud kahjude likvideerimiseks midagi uut.…
Üks mu lemmikajakirju on BBC Music, kust loen erilise huviga muusikakriitiku ja kolumnisti Richard Morrisoni kirjutisi. Eelmise aasta oktoobrikuu numbris oli ta võtnud teemaks muusikute „panuse“ kliimamuutusse. Praegu, mil kogu muusikaelu on täielikult seiskunud, võib sellest kirjutamine mõjuda soola raputamisena haavale. Aga võib-olla peabki pärast sellist raputust üht-teist ümber korraldama. Mõned keskkonnale kahjulikud ilmingud, millest Morrison kirjutab, ei tule üllatusena: orkestrite ja ansamblite reisimine lennukiga, suured muusikafestivalid, kuhu tulevad kokku…
Meelis Friedenthal
on kirjanik ning Tartu ülikooli mõtteloo vanemteadur.
Kas pandeemia tuleb kliimale kasuks? Lugesin just, et Veneetsias on vesi selgeks läinud, laevaliiklust ei ole, Manilas on sudu kadunud, õhureostuse tase Hiina tööstuspiirkondades ja Koreas oli ebatavaliselt madal. See kõik on muidugi ajutine nähtus ja kui karantiin läbi saab (ja loodetavasti ikkagi saab), siis võib karta, et reostus tuleb kahekordse hooga tagasi, kiiruga üritatakse majanduslangust tasa teha. Loodan, et nii ometi ei…
Puutusin kliimateemaga kokku juba paarkümmend aastat tagasi. Toona nimetati seda säästlikuks arenguks. See oli aeg, kui käima lükati säästva renoveerimise infokeskused, Tallinnas tegutses säästva arengu ja planeerimise amet ning mina asusin tööle Tallinna kultuuriväärtuste ametisse ning kujundasin koos arhitektuuriloolaste Leele Välja ja Epp Lankotsiga Tallinna ajalooliste puitasumite miljööaladeks muutmise poliitikat.
Toonased kliimapoliitika ja ehitussektori vahelised seosed ja põhimõtted pole muutunud: säilitada tuleks kõike, mis on väärtuslik ja kasutuskõlbulik, sest ressursid…
Kliima on minusugusele nii problemaatiline mõiste, et otsustan tema üle väga servamisi ja ilma vähimagi korraliku hariduseta. Mulle on alati meeldinud kolm asja: teha lõket, vaadata seda tuld, mis tekib okste ning halgude põletamisest ja tormine meri sellisena, nagu ta oli näha vanal Pirita teel Kadrioru ning Kose tee vahel ja Miidurannas. Püttsile meri on igav nii laeva ninas kui ka ahtris.
Kuuludes sputnikuaegsete põlvkonda ja sündinud tuumakütuse epohhi algul, ei…
Rääkides kasust kliimale, peame silmas omakasu: kuidas meie nii- või naasugused tegemised või tegemata jätmised mõjutavad kliimat ja sedakaudu jälle meid endid, inimesi. Omakasu, teadaolevalt, on võimas tegevuse motivaator.
Kliimateesid:
kliima on vaid üks, kuigi oluline aspekt meie keskkonna probleemidest, keskkond hõlmab nii loodust (vesi, õhk, muld, taimed ja loomad) kui ka sotsiaalset ja tehnosfääri;
kliimale tuleb kasuks, kui suhtume kriitiliselt kogu informatsiooni, mida meile pidevalt paisatakse. Selleks peavad omaenda infokanalites filtrid korras…
Kümme aastat tagasi ma ei mõelnud kliimale rohkem kui eestlaste tavalise kirumise piires: lõputu november, suvine kehv suusailm. Kliimasoojenemisest eriti ei räägitudki. Vahepealsed aastad on teinud oma töö lõputute dokfilmide ja artiklitega. See toob kaasa ka süümepiinad ja stressi. Ma võin end tunda õilsana, sest pole autot, ei lase iga ostetud eset kilesse pakkida ja meie pere sordib prügi. Mõneski arenenud Euroopa riigis on toodud küsimata lauale plastkõrred, mis kõik…
Kliimale mõelda on lihtne, eriti kui iga päev kogu infoväli punaselt vilkudes meelde tuletab, et kohe-kohe ületame selle kriitilise piiri, kust tagasiteed enam pole. Soovida selle heaks midagi ära teha, et kriitilise piirini ei jõutaks, on samuti lihtne. Kui aga tahta päriselt midagi ette võtta, võib jänni jääda. Kuidas olla keskkonnasäästlik, päästa hülgeid, adopteerida koaalasid, vähendada oma süsihappegaasi jalajälge? Kuidas teha üksikisikuna midagi niisugust, mis päriselt eesmärgini viib? Kui veidi…
Hommik. Teen kohvi, võtan jogurti, Peruust kohale lennutatud mustikaid, Eesti võid ja juustu. Segan jogurti ja mustikad, määrin võileivale võid ja panen peale juustu. Võtan postkastist hommikused lehed ja asun lugema. Tundub ideaalse päeva algusena.
Jonathan Safran Foer toob oma raamatus „Meie olemegi ilm. Planeedi päästmine algab hommikusöögist“* välja, et muudatusteks on vaja kolme asja. Esiteks teadmisi ehk tõendeid, teiseks usku nendesse tõenditesse ning kolmandaks teadmistele ja usule vastavat tegevust. Kliimamuutuse…
Loomakasvatus on otseselt või kaudselt eri hinnangutel süüdi kuni ühe kolmandiku kasvuhoonegaaside tekkes,i kõige suurem osakaal selles on veiseliha kasvatamisel.ii Ka teiste loomade kasvatamine ja söömine ei kuluta keskkonda vähem ja lisaks sellele on loomatööstusele omased veel eetilised probleemid, näiteks loomade kannatused, haiguste levik tihedalt koos elavate organismide seas, mitmesugused keskkonnaprobleemid – vee- ja pinnasereostus jm. Järjest enam leiab kinnitust, et taimse toitumisega on võimalik vähendada riski haigestuda paljudesse levinud kroonilistesse haigustesse.iii
Toit on aegade algusest inimese isiklik asi ja sestap on söömisharjumusi raske muuta. Kuidas saab keegi mulle öelda, mis ma…
Jimmy Carter lasi 1979. aastal Valge Maja katusele panna 32 päikesepaneeli. Oli Iraani kriis ja USAs kaasnes sellega ka energiakriis. Järgmised valimised võitis Ronald Reagan, kes lasi paneelid eemaldada ja tõmbas nulli taastuvenergiale mõeldud teadusrahastuse. Tema argument oli, et kuna sellesse teadusvaldkonda raha matmine pole seni veel ühtegi söetükki ega naftagallonit juurde tootnud, siis järelikult on see mõttetu kulu. Praegune USA president on ohjeldamatult lubanud avada uusi söekaevandusi ja väidab,…
Nagu ajaloost teada, ei lähe inimliigi käekäik maakerale ega kliimale üleüldse korda. Inimene on vastanud samaga, kuid ükskõiksus on tema üllatuseks osutunud enesehävituslikuks. Miljardite aastate skaalal on tööstusühiskonna tekkimisest tänapäevani aset leidnud muutused erakordselt suured ja seda ei saa eirata, kui inimkonnal on vähegi soovi jätkata oma harjumuspärast ehk enneolematult head eluviisi. Midagi peaks tegema nii globaalselt kui ka lokaalselt ja headest retseptidest ning soovitustest pole maailmal ka puudu. Vali, millist…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Andri Ksenofontov
Kadri SteinbachMaritta Anton
Kalev Kallemets
Liina LaugesaarRuts Vakulenko
Ardo Ran VarresKarl Filipp Varres / Lauri Kulpsoo
Jürgen RoosteTiit Blaat / Ekspress Meedia
Ilus minimaalselt hooldatud looduspaikErakogu
Urmas Lüüs
Turu raamatumess 04.10.2015
Anni MartinFoto: Külli Kraner
Peeter OleskAldo Luud / Õhtuleht / Scanpix
Valner ValmeKairit Leibold / ERR
Kaja Peterson
Kadri TapersonFoto Annika Lepp