LEO LUKS: Palk ilma tööta?
(Humanitaar)teaduste näljutamise taga on proletariaadi alateadlik solidaarsus: töö on piin ja vaev ning on lubamatu, kui see on kellelegi puhas rõõm ja eneseteostus.
Pole ime, et turuusku liberaalid on kritiseerinud kirjaniku- ja kunstnikupalka selle määramise algusest saati. Samuti on igati arusaadav, et klikinäljas meedia peksab teema ümber mõnuga vahtu üles iga kord, kui see palk jutuks tuleb – on ju võõras rahakotis sorimine masse erutav teema, liiati…
MART LÄÄNEMETS: Kas Hiina päästab maailma?
1980ndatel alanud pöördega avanemise ja majandusvabaduste suunas kaasnes ka konfutsianismi pehme jõu taaselustamine ehk selle taasrakendamine Hiina autoritaarse riigivankri teenistusse.
Kui 1980. aastate lõpus ilmus eesti keeles esmakordselt Linnart Mälli tõlkes Hiina suurima mõttetarga Konfutsiuse (Kong Zi – 孔子) õpetussõnade kogumik, oli see suursündmus kõigile idahuvilistele ja kogu toonasele Eesti kultuurieliidile, eelkõige muidugi tema õpilastele, kes hiina keelt ja kultuuri juba natuke nuusutanud. Viimaste hulka kuulusin…
KAAREL TARAND: Meie aja Aisopos
TAMBET KAUGEMA: Ikka alleaa ja alleaa
VALLE-STEN MAISTE: Bernie-paranoiad tuulepealsel maal
Valner Valme: Värske mört LR
Loomingu Raamatukogu uudsed, üllatavad või ka lihtsalt unustuse hõlmast päevavalgele toodud teosed on kirjanduse populariseerijana asendamatud.
Loomingu Raamatukogu on kui tsement telliste vahel, kui tellistena käsitada tuumakaid pakse romaane ja jutukogusid. Kuigi tõlkekirjandusega on meil tänu mitmete kirjastuste ennastsalgavusele (olen kuulnud, et väärt tõlkekirjandust antakse sageli välja lihtmenukite ja muu kui ilukirjanduse ilmutamise hinnaga)…
Arvamused
ANDRES MAIMIK: Ühtsuse nimel
KAAREL TARAND: Kõige kallim põhimõte
PILLE-RIIN LARM: Sa oled mul esimene
PEETER OLESK: Elu elulugude keskel
Rutt Hinrikus on julgustanud tavalisi inimesi olema avameelne. Kui inimene ennast avab, siis on, nagu võiks ta end seevõrra ka vabamana tunda.
Teade sellest, et Eesti Kirjandusmuuseumi kauaaegne töötaja Rutt Hinrikus on saanud elutööpreemia Eesti inimeste elulugude kogumise ja sellealase töö juhendamise eest, jõudis Tartus Tähtverre mõni tund pärast seda, kui siia toodi ka…
JOHANNA ROSS: Jaan Krossi roigasaedade vahel
Kui eestlastele on Jaan Kross tähtis meie ajaloo mõtestajana, siis Hollandi lugejatele on tema raamatud aken tundmatusse maailma.
Hollandi keelde on tõlgitud kuus Jaan Krossi romaani. Seda rida alustavad 1990. aastate alguses „Keisri hull“ ning „Professor Martensi ärasõit“. Kõik XXI sajandi tõlked on aga teinud kaks meest, Frans van Nes ja Jesse Niemeijer: Niemeijeri tõlgitud on „Paigallend“, van Nesi tõlgitud „Mesmeri ring“ ning ka äsja ilmunud…
Sirbi vahel on Diplomaatia.
XX sajandi ehitusmaterjalid väärtuste kaalukausil. Kurmo Konsa intervjueerib ehitusajaloolast Maris Mändelit.
Doktoriväitekirja „Tehiskivimaterjalid Eesti 20. sajandi arhitektuuris. Kasutuslugu ja väärtustamine“ kaitses Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorant Maris Mändel läinud aasta lõpul. Ilma igasuguse kahtluseta on XX sajandi arhitektuuripärandi kaitse väga oluline teema. Vaatamata sellele, et tegemist ei ole uue valdkonnaga ning sellest on räägitud kitsamas ja laiemas erialaringis juba pikk aega, on tulemus eri põhjustel siiski…
JÜRI SAAR: Mõtisklus ühe kohtumõistmise teemal
Kas tõe tuvastamine on üldse peamine eesmärk siinses kriminaalmenetluses või on tähtis saada asi tehtud?
Mõne aja eest jõudis nn Savisaare protsess kohtuotsusteni, mis tekitasid nii õigusasjatundjates kui ka avalikkuses elevust. Protsess algas ametlikult 2014. aastal, 2015. esitati peategelasele kahtlustused korruptsioonikuritegudes, erakonna ebaseaduslikus rahastamises ja rahapesus. 2016. aastal esitas prokuratuur süüdistuse kaheksale inimesele ja Keskerakonnale juriidilise isikuna. Keskerakonnaga tihedat koostööd teinud reklaamiärimees Paavo Pettaist sai 2016. aastal…
Juubeliaastat tähistab Sirp tagasivaatega eripalgeliste aastakümnete peegeldusele lehe esikülgedel.
HENT KALMO: Tartu rahu ja ajaloo õppetunnid
Ei jäta just enesekindlat muljet niisugune Eesti, kes vajab – ja üha rõhutab, et vajab – kinnitust, et Venemaa ikka loobub, ka tänapäeval ja tulevikus loobub, oma suveräänõigustest Eesti üle.
Veebruaris hakatakse tähistama Tartu rahulepingu sajandat aastapäeva. Mineviku ja tänapäeva kokkusulamise poolest on see ehk isegi mõjuvam sündmus kui vabariigi juubel ülemöödunud aastal. Sest ikka ja jälle…
JOHANNES SAAR: Need ohtlikud kultuuriasutused
TIIT HENNOSTE: Ajakirjandus, tulevik ja raha
KAAREL TARAND: Minister Reps portselanipoes
HEILI SEPP: Halb asi, see kättemaksmine, ütles õpetaja Laur
Põhjalastud parvest, taastavast õigusest ja Eesti karistusõigusest, enne aga pisut Aafrikast.
Maasaid on Aafrika rahvas, kes on oma traditsioonides kinni keskmisest kõvemini. Üks neist sai sel suvel hoobilt pihta mu juriidilis-antropoloogilisele sättumusele ja kostitas mind näidetega maasaide ühiskonnakorraldusest.
Nii rääkis Longišu, et kui üks maasai põhjustab teise surma,…
Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja vaid ühe katkestusega aastatel 2007-2008. On olnud aastaid, mil tunnustust parimate artiklite eest on täiendanud ka kunsti- ja arhitektuuri-, noorte- ja fotopreemiad. Omamoodi kurioosumina määrati 1972. aastal lisaks eripreemiad seoses NSV Liidu 50. aastapäevaga rahvaste sõpruse ja internatsionalismi ideesid ning vennasvabariikide kirjandust ja kunsti propageerivate kirjutiste eest.
Laureaatide täisnimekirja leiate ka Sirbi veebilehelt. Toimetuse tänu kuulub…
Loe lehest, kes on Sirbi laureaadid 2019!
EERO EPNER: Isesuse kehtestamine
Kuidas ka näitust „Õngitsejad“ ei vaata, osutab see taas, kui algeliselt on mõistetud seda, mida naised teevad. Kas ei ole aeg küps loobuda naiskunsti mõistest?
On näitusi, mis panevad teistmoodi pilguga silmitsema mitte ainult ümbritsevaid võimusuhteid, iseenda igapäevast fašismi või pidevat läbikukkumist nii Teise mittemõistmisel kui ka mittekodustamisel, vaid tervet kunstiajalugu. Silvia Jõgeveri ja Kadi Estlandi (kuraator Eda Tuulberg) „Õngitsejad“ asetub museaalsel…
Margus Ott, „Teaduspesu“
Asko Lõhmus, „Metsapoleemika kolmandal aastal ronisid kollid kapist välja“
Kalev Rajangu, „Tõde on õiguse jätkamine teiste vahenditega“
Tiiu Kuurme, „Ühiskondlikult väärkoheldud kasvatus“
Mart Meriste, „Lihasöömise ökoloogika“
Kaarel Tarand, „Ma süüdistan teid, vanad!“
Margaret Tali, „Me peame rääkima depressioonist“
Mihhail Lotman, Marju Lepajõe, Elo-Mall Toomet, „Haridus vajab nii sügavust kui ka paindlikkust“
Kaja Kann, Madis Kolk, „Kui palju maksab üks Descartes’i meditatsioon?“
Krista Kaer, „Üha hõredam pilt“
Elo Kiivet, „Tagasi vaadates edasi ei saa“
Siim Lill,…
DORIS KAREVA, TARMO SOOMERE: Valguspurje all
Luuletajad ja füüsikud on valguse sõnastamisel ja aususepüüdes üksteisele väga lähedal – nii ka Doris Kareva ja Tarmo Soomere.
On see nüüd nali või mitte? Füüsikute meelest on luuletajate ülesanne teha maailm keeruliseks, nii et füüsikud saaksid silma paista lihtsate ja loogiliste lahendustega – kui aga luuletajad lähevad nende alusloogika kallale, tunnevad füüsikud end üsna kõhedalt. Sirbil on au avaldada luuletaja Doris Kareva ning mereteadlase ja…
Sel reedel Sirbis muusikaharidus. Sirbi vahel Diplomaatia.
TOOMAS SIITAN: Muusikaline kõrgharidus sajandite vahel
Muusikahariduse teoreetikud räägivad aina rohkem praksiaalsest teooriaõpetusest – muusikateooria omandamisest praktilise musitseerimise kaudu. See ei ole aga midagi uut.
Kui EMTA muusikateadlased said ülesande korraldada akadeemia 100. aastapäeva juubelikonverents, leppisime kokku, et ei keskendu ajaloole, vaid olevikule ja tulevikule. Nende mõistmiseks on aga ajaloost mõtlemine teadagi parim vahend. Seepärast alustan siiski väikese ekskursiga ühe esteetilise kategooria ajalukku, mille lõksus – nagu mulle…
KAI AARELEID: Soome romaanipärlid
Märkmeid 2019. aasta Finlandia kirjandusauhinnast
Detsembri algul Soome iseseisvuspäeva paiku on ikka põhjust kirjutada Soome tähtsaimast ja suurimast kirjandusauhinnast. Alates 1984. aastast välja antavast Finlandia auhinnast on saanud tõsiseltvõetav kaubamärk ja kirjanduse populariseerija. Kuigi suurima tähelepanu pälvivad esile tõstetud teosed, koorub auhinna ümber peetavatest aruteludest ka üldistusi kirjandusaasta ja kirjanduse valupunktide kohta.
Soome Kirjandusfond, mille asutasid 1983. aastal Soome kirjastajad ja haridusministeerium, annab Finlandia kirjandusauhinda välja kolmes kategoorias: ilukirjandus (romaan),…
Rahvusülikool 100 !
KAAREL TARAND: Laulu ja armastuse maja
Kel nimeks rahvusülikool, selle vastutusel on ka rahvuskehandi ehitamine ehk õnnelike paaride kokkuviimine.
Kui sellel maal on rahva enamust üldse ühendanud millessegi uskumine, siis on viimased 150 aastat usutud haridusse ning rahvakiriku peakatedraaliks on olnud Tartu ülikooli peahoone. Teadmiste jagajana ja isiksuste kujundajana on ülikool enamjaolt hakkama saanud ka okupatsioonide ja võõrvõimu tingimustes. Kas on ta suutnud asjaosalistele kindlustada ka õnne ja armastuse, mis…
KAAREL TARAND: Jonniga vastuvoolu
Kliimapoliitiline pööre maailma panganduses jätab Eesti gaasi- ja põlevkiviunistused kuivale.
Ühel pimedal novembriõhtul nädalake tagasi löödi Luxembourgis Eesti valitsuse koalitsioonilepingu kirstukaande järjekordselt tugevad naelad. Euroopa riikide ühise ja ühtlasi maailma suurima avaliku panga ehk Euroopa Investeerimispanga (EIB) direktorite nõukogu kiitis heaks panga uued laenupoliitika põhimõtted energiasektoris. Kaua oodatud ja aktivistide nõutud otsus lõpetada laenuandmine fossiilkütuseid kasutavatele projektidele, olgu nendeks elektri- või soojusjaamad, torustikud, terminalid vms, kukkus kompromissina välja…
Sel reedel Sirbis rahvusatlas ja saja-aastane Eesti Kunstimuuseum. Sirbi vahel Diplomaatia.
Rahvusatlas – Eesti kaardivaramu uksevõti
Taavi Pae: „Eesti kartograafiline alusmüür on maailmatasemel ning selle suureks vooruseks on piiranguteta ja tasuta juurdepääs kõigele loodule.“
Teisipäeval esitleti rahvusraamatukogus pea sajandipikkuse eellooga Eesti rahvusatlase ilmaletulekut. Milline tee on käidud ja millised on Eesti kartograafia järgmised verstapostid, rääkis Sirbile rahvusatlase koostaja, Tartu ülikooli Eesti geograafia dotsent Taavi Pae.
TÕNU RAID: Kaardikultuur ja rahvusatlas
Kaart kui universaalne infokandja, mis…
ÜLO MATTHEUS: Kooreüraskite õnnevalem ehk Kas inimkonnal on lootust?
Inimene on teatud mõttes nagu kooreürask, kelle tegevus hävitab elukeskkonna, milles ta elab. Kooreüraskil on võimalus edasi rännata puult puule, ühest metsast teise ja jätkata lõputult paljunemist, kuid inimesel on vaid üks „puu“, planeet Maa, ja esialgu saab ta vaid unistada, et kui ta on oma planeedi ära tarbinud, siis istub ta mingisse kõrgtehnoloogilisse lennumasinasse ja siirdub järgmisele taevakehale, kus sobiv elukeskkond…
KAAREL TARAND: Kulka ehitab aina vähem
Ajutise lahendusena loodud rahastamismudel on juba aastaid kultuuritaristu rajamisele kahjulik.
Riigi iseseisvuse taastamisest saadik tahtis iga valitsus väga minna ajalukku kunstimuuseumi uue hoone ehitajana ning seeläbi vabaneda ka painajast nimega peadirektor Marika Valk. Krooniline rahapuudus ja kiirlahendusi nõudvad tähtsamad ülesanded ei võimaldanud aga kuidagi ehitusraha leida. Pikkade vaidluste tulemusel pakkus Mart Laari teise valitsuse rahandusminister Siim Kallas lõpuks välja skeemi, mille tagatisel sai ehitamiseks laenu võtta.…
KARIN PAULUS: Nooblilt sadamas
Tallinna kunagine tööstusarhitektuur on linlaste seas popp. Noblessneri piirkond tundub aga juba liiga ilus, luksuslik ja valmis, et meelitada alternatiivi otsijaid.
On täiesti hämmastav, et viimastel kuudel on mul olnud peaaegu iga päev Noblessnerisse asja. Hipsterlikus Põhjala pruulikoja Tap Roomis oli suvistel õhtutel õllejärjekord nii pikk, et tundus, nagu oleks nõukogude aeg tagasi. Kevadel Tallinna linnruumi ja arhitektuuri avastamise ekskursioone („Open House Tallinn“) korraldades selgus, et kunagist tööstusarhitektuuri…
AET VARIK: Rootsi Akadeemia kriis ja taassünd
Nobeli kirjandusauhinna väljaandmist saatnud skandaalid on räsinud üllaks peetud Kaheksateistkümne kuninglikku väärikust ning toonud kaasa muudatusi auhinna määramisel.
Kätte on jõudnud oktoober ja kirjandusringkondadel oli sel aastal taas põhjust ootusärevuseks, sest välja pidi kuulutatama tervelt kaks Nobeli kirjandusauhinda. Mullune vahelejäänud auhind kurvastas nii kirjanikke kui ka kirjandussõpru kogu maailmas, eelkõige aga andis see tunnistust Rootsi Akadeemia rängast kriisist.
KRISTA KAER: Korea vaimud ja vaimsus Rootsimaal
Göteborgi raamatulaada…
Sel reedel Sirbis tehnoloogialõks. Sirbi vahel Diplomaatia!
KAAREL TARAND: Presidendi meisterdamise töötuba
Riigipea olemasolu on risk, mille saab maandada vaid põhiseaduse muutmisega.
„Häbi, lihtsalt häbi reeturite pärast!“ Nii kuulutas Jaak Madison jaanuaris 2017, kui keskerakondlased võtsid tagasi oma allkirja seaduseelnõult, mille koos EKRE liikmetega olid riigikogule esitanud, et muuta Eestis president otsevalitavaks. Keskerakond taganes sellega oma pikaaegsest lubadusest teos, aga mitte sõnas. Viimaste valimiste eelses programmkõnes kinnitas Jüri Ratas, et „ühtlasi soovime tuua…
KAAREL TARAND: Kui Greta olnuks Kristin
Valitsus võib küll päikese kotti toppida, kuid kliimakriis on nägijaile nähtav ka pimeduses.
Kui kõik eeltingimused on täidetud ja ettevalmistused tehtud, piisab tulekahju puhkemiseks sädemest. Esimese maailmasõja aastaid väldanud üleilmsed tapatalgud vallandas paar püstolilasku Sarajevos. „Nii nad tapsidki meie Ferdinandi,“ nagu on selle kokku võtnud Jaroslav Hašek. 2018. aastal ei pidanud kuninglike kõrguste pihta otse tuld avama, piisas sellest, et istuti lihtsalt Stockholmis parlamendihoone ette maha.…
5 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
