Meedia

PILLE-RIIN LARM, REET VARBLANE: Kuidas joonistada putru?
Hea lasteraamat sünnib koostöös: selles on võrdselt pööratud tähelepanu nii tekstile, illustratsioonile kui ka küljendusele. Kui üks osa on paigast ära, ei jõua teos lapseni.
20. septembril, päev enne Edgar Valteri 90. sünniaastapäeva, anti välja Edgar Valteri nimeline illustratsioonipreemia. Tegu on esimese omataolise tunnustusega. Missugune on eesti illustratsiooni seis ja mis on Valteri auhinna tähendus? Vestlusringis jagavad oma mõtteid illustraatorid Regina Lukk-Toompere ja Ulla Saar,…

KAAREL TARAND: Tarkus ja jõukus tulevad kõhu kaudu
Toidu ja maakasutuse süsteemi kiire reformimine pidurdab kliimamuutusi ega ole sugugi kurnav kulu, vaid hoopis tulus äri.
Läkski, nagu minema pidi. Hoolimata sellest, et Eesti erakonnad vältisid kevadtalvise valimiskampaania ajal selliseid üleilmse haarde ja mõjuga teemasid nagu kliima, keskkond jms, on need teemad ikkagi päevakorra keskmesse kerkinud ning valitsusel tuleb nüüd otsused langetada ilma valija selge suuniseta, mida ja kuidas teha. Eelmisel nädalal said…

Sirbi vahel Diplomaatia!
ALEKSANDER VEINGOLD: Alehhini kaitse
Male ajaloo ainsa võitmatuks jäänud maailmameistri surma seletus  on peidus Ian Flemingi romaanides.
Paavo Kivise suurepärase raamatu „Paul Keres. Mälestusi. Materjale. Kirju“ leheküljelt 571 võib lugeda, et kirja oma kolleegile ja sõbrale, maailmakuulsale suurmeistrile David Bronsteinile on Eesti maletaja lõpetanud sõnadega: „Tervitustega, sealjuures ka bossilt, Teie P. Keres.“
Võttes arvesse seda, kui sõltumatud, andekad ja üle maailma tuntud olid ka Paul Keres ja David Bronstein, võib oletada,…

INDREK KOFF: Soome-ugri sõnaseppade suurkogu Transilvaanias
21.–25. augustini Rumeenias peetud XV soome-ugri kirjanike kongressi peateema oli „Soome-ugri kirjandus diasporaas“.
Esimene soome-ugri kirjanike kongress peeti aastal 1989 ning selle käigus moodustati mitteametlikult ka soome-ugri kirjanduse assotsiatsioon, mille egiidi all on kongresse edaspidi korraldatud. Formaalselt loodi seniajani aktiivselt tegutsev assotsiatsioon aastal 1993. Kongresside eesmärk on hoida ja edendada soome-ugri rahvaste kirjandussidemeid, vahetada teavet, mõtteid, kogemusi kirjanduses ja ühiskonnas toimuva kohta ning toetada ennekõike väiksemate…

KAAREL TARAND: Kui näed fakti, unusta lojaalsus
Rahvaspordiks muutunud valetamine ennustab kaose saabumist.
Olid ajad – ja mitte ürgammused –, mil avalikkusele valetamine võttis riigijuhilt ametikoha kindlamini kui halbade tagajärgedega või mõtlematu tegu. Vale sõna kaal oli suurem vale teo omast, kusjuures mitte ainult poliitikas: valetamise eest maksti kallist hinda äris, vähemal määral ka ajakirjanduses, kus pettust harrastasid üksikud reamehed, mitte juhtivad jõud. Kuigi põhjusi oli rohkem kui üks, viis just valetamine…

KAAREL TARAND: Kaitsemeetmel on elu hind
Võimalus, et Iirimaal lõpeb 20 aastat kestnud rahu, on Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise ületamatu takistus.
Et see Briti impeeriumi lagunemise viimane faas ka just nii kurbkoomiline peab olema! Eesti suhe Ühendkuningriigiga näib iseenesest olevat teisejärguline teema. Pidupäevadel muidugi meenub, et saareriigi armee aitas meid hädast Vabadussõja päevil ning Eesti metsades võib Briti sõdurite saapajälgi kohata tänapäevalgi, aga majandussuhteid on meil vähe. Statistikaameti andmeil oli Ühendkuningriigi osa kaubavahetuses 2018. aastal tühine: Eesti eksportis kaupu Ühendkuningriiki 318 miljoni euro eest (2,21% kogu ekspordist ja riikide arvestuses 11. koht) ning…

Riigist ja indiviidist, ajast ja ruumist. Sirbi vahel Diplomaatia.
KAAREL TARAND: Kolm karjast ja patused lambad
Valitsuse üldhoiak toitub veendumusest, et kogu ajakirjandus on valitsuskoalitsiooni-vastane.
Valitsuse kolme erakonna keskmisest pidulikumal pressikonverentsil, millega tähistati saja päeva täitumist võimu võtmisest, kulges alguses kõik tavapäraselt ja uinutavalt. Põhiküsimuseni jõuti alles teise kolmandiku alguses, kui rahandusminister Martin Helme sõnastas Eesti avaliku elu peaprobleemi: „Need on peaaegu üksteisest lahus olevad maailmad: see, mismoodi valitsus töötab avalikkuse…

KAAREL TARAND: Ohtlik kaevikuflirt rivaaliga
Kui ühistegevus ELi raames vähendab suveräänsust, siis kuidas seda saab suurendada kliendisuhe USAga?
Kui hoiame pilgud kodumaisel retoorikal ja vabandustel, vaatame vales suunas. Ka kohalikul võimumängul on tagajärjed, kuid neil on pigem ajutine iseloom. Vead ja valikud rahvusvahelistes suhetes, mis viivad ummikteedele, panevad Eesti turjale püsiva pingete koorma, millest vabanemine pole niisama lihtne. Pealtnäha tühisest seigast alanud mõttevahetus Eesti välispoliitilise kursi muutuste üle sundis ka välisminister Reinsalu…

KADI TUUL: Süsinikjalajälg ja tiheda linna suur jalanumber
Tihedal linnal on palju puudusi, millest ei räägita. Neist olulisim on, et tihe ja kivine elukeskkond ei ole tervislik.
Puud ja metsad aitavad inimkonnal kohaneda muutuva kliimaga. See vana üldteada tõde on uues kuues nüüd ka teadlastelt kinnituse saanud: kliimamuutuste leevendamisel on puude istutamine osutunud kõige tõhusamaks meetmeks. Puude istutamine vabadele aladele, sh linnades, soovitatakse võtta eesmärgiks. Linnas puude istutamine ei ole sugugi lihtne,…

KAAREL TARAND: Pikk tee Visegrádi
Peataolek ja juhuotsused ehk Varssavi ja Budapesti moe järgi viljeldav sisepoliitika viib Eesti välispoliitilisse üksindusse.
Euroopa Liidu peadepoos käib vilgas töö. Uut värvi vajab ešeloni viimane vagun, mille välisküljele oli seni suurte tähtedega maalitud „Visegrád“. See kolmanda klassi vagun on kuulus sees vohava haige õigusriikluse poolest ning vagunisaatja on seal korraga nii peaminister kui ka kõrgeim kohtumõistja. Kupeesid seal ei ole, vaid rahvas pinkidel segamini nagu Daumier’…

KAAREL TARAND: Meer mõtleb, partei juhib
Tribüünisündroom ja demokraatia defitsiit põhjustavad pealinna planeerimises kulukaid juhuotsuseid.
Kui Karl Vaino 1980ndatel Moskvas partei keskkomitees aru andmas käis, oli ta alatihti teiste kolleegide-kommunistide pilkealune, sest tema valitsemisala ENSV pealinn Tallinn oli omataoliste seas ainus, kus parteijuhtidel ei olnud paraadide vastuvõtmiseks ning mööda marssivate pioneeride, soldatite, tööliste ja talupoegade tervitamiseks oma alalist tribüüni. Häda ja alandus, mida kommunistid tundsid toonase Võidu väljaku ajutisel ja kipakal kaadervärgil…

KAAREL TARAND: Taktitundest eelviimases taktis 
Laulupeoliste tee suurema vabaduse suunas ei alga mitte suurematest väljakutest, vaid suuremast isemajandamisest. 
Pidu sai läbi. Hea pidu oli, nagu ikka. Lauljad, tantsijad ja mängijad neil suursündmustel kollektiivselt läbi kukkuda ei saagi. Individuaalset põrumist pole võimalik ses suures massis päris ära hoida, sest ikka mõni väänab jala, hangib nohu või minestab kõige olulisemal hetkel, kuid see on pisiasi üldises õnnetundes.
Avaliku tähelepanu all mõned eriklassi esindajad siiski reelt pudenevad, nimelt ajakirjanikud ja riigivõimu esindajad, kes on peol kõrvaltegelased, kuid…

Mesipuu esimene lend. Anete Sammler intervjueerib Vaike Uibopuud. VAIKE UIBOPUU: „Öeldakse, et meie esimesed heliloojad ei olnud professionaalsed. Tõsi, aga see tugev tunne, mis nende laule lauldes haarab, tuleb ürgsest olemusest, seda ei saa sõnadesse panna.“
Tänavune laulupidu on eriline mitmeti: 150 aastat möödub esimesest üldlaulupeost ning 75 aastat Gustav Ernesaksa laulu „Mu isamaa on minu arm“ loomisest. Vähem teadvustatakse aga seda, et 20 aastat tagasi, 1999. aastal, kõlas üldlaulupeol ühendkooride…

KAAREL TARAND: Ääremaad hülgame niikuinii!
Uus rahvastikuprognoos sunnib alustama puhtalt lehelt ka regionaalpoliitikas.
Eestlaste vältimatu väljasuremise asjatundjate ja muude pessimistide meelehärmiks avaldas statistikaamet enne jaani uue rahvastikuprognoosi aastani 2080. Põhistsenaariumi järgi elab Eestis 60 aasta pärast 1,2 miljonit inimest, aga mitte miljon või veel vähem. Muutused rahvastiku sündide-surmade ning sise- ja välisrände suundumustes olid ennustatavad.
EKA fotoõpe 20
Anneli Porri, „Õnnelik hübriid“
Marge Monko, „Fototudengitest maailmakodanikeks“
Intervjuu Eve Kiileri ja Marco Laimrega
David Bate, „Stalkerlik kogemus“
PILLE-RIIN LARM: Hangunud…

ANDREI HVOSTOV: Süvariiklik vihakõne talupojamõistusliku komberuumi aadressil
Eesti haritlaskond peaks järjekindlalt tegelema ebamääraseks jäävate sõnade sisustamise raske tööga, et vältida tulevikus ajaloolaste kimbatust.
XV sajandi kunstnik Cosimo Rosselli, Sixtuse kabeli kaunistajate hulgas üks vähem tuntuid, on kujutanud juutide Egiptusest põgenemise dramaatilist stseeni. Maali vasakul poolel on Punane meri kahte lehte löönud, lubades Iisraeli hõimudel kuiva jalaga sellest läbi minna, ning paremal pool näeme vaarao sõjaväge hukkumas mere voogudes. Kõik on…

Sirbi vahel Diplomaatia.
KAAREL TARAND: Sisyphos tuhamäel
Kuidas ka maailm ei muutuks, Eesti karistuseks on igavene põlevkiviorjus.
Kõik Eesti peaministrid Tiit Vähist (1995) alates peavad kibedasti kahetsema, et nende juhtimise all on valitsus teinud Eesti elektrimajanduse arengu suunamisel arvukalt väärotsuseid ega ole tuhamäe nõlvast kaugemale maailma vaadanud. Praegust kurssi vaadates jääb patukahetsust järgmistelegi ning Eesti rahvas peab aina vähem veenvate põhjenduste saatel oma äriliselt ja poliitiliselt mõttetuks muutunud põlevkivienergeetikat veel aastaid…

MARJU LEPAJÕE: Sõnakunst ja müra
Sõnavõtt Eesti Kultuurkapitali klassikatõlkeprogrammi „Hieronymus“ esimeste köidete esitlusel Tallinnas Kirjanike Majas 27. V 2019.
Kallid kirjandussõbrad!
Mul on au „Hieronymuse“ programmi esimese komisjonikoosseisu nimel paluda teie heatahtlikku tähelepanu kümmekonnaks minutiks, et sõnastada, millistest ideedest komisjon lähtub ja kuhupoole on soov suunduda.
Esmalt peab tunnistama, et me ei ole jõudnud veel vestelda esteetika põhiküsimuste üle, näiteks teemal, mis on ilu – ja ehk see ongi hea. Ometi oleme märkimisväärsel moel…

KAAREL TARAND: Tõejärgne riik, tõejärgne juht
Valitsus püstitab endale kangelaslikuks ületamiseks aina kõrgemaid takistusi.
See lugu oleks pidanud käsitlema Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi, sest üle mõne aasta muutus Euroopa poliitika jälle pisut ettearvatavamaks: muutunud jõujooned pole enam küsitlusudu, vaid valimistel fikseeritud fakt. Eraldi väärib rõhutamist juba rohelise laine tiitli saanud Lääne-Euroopa maade roheliste valimisedu. See aga tõi endise halastamatusega välja postkommunistliku minevikuga liitlaste vaimse mahajäämuse, mis pole ka 30 vabadusaastaga kuskile kadunud.…

KAAREL TARAND: Ka ükskõiksusel on tagajärg
Euroopa Parlamendi valimised tähendavad siseriikliku sündmusena valitsuskoalitsioonile uusi raskusi.
Meid jaotatakse ümber. Parteilise mõtlemise järgi on suurem osa kodanikkonnast valijana kinnistatud püsivalt ühe erakonna ja selle ideoloogia külge ning peab alati valimistel ka ootuspärase otsuse tegema. Valijad, sindrinahad, vabas maailmas asjast nii aru ei saa, vaid kipuvad arvama, et neil on igal valimiskorral täielik vabadus oma eelistust muuta. Pole ju maailmavaade sünniga või jumalast…

EWA MANIKOWSKA: Poola muuseumid löögi all
Poolas on vallandunud antisemitismi laine, mis on suunatud ka juudi ajaloo ja kultuuri ning holokaustiga tegelevate institutsioonide vastu.
Demokraatia kriisist Poolas räägitakse praegu palju. Vähem teame, kuidas mõjutab see kultuuri. Avaliku teenistuse kaotamine ja konkurssidest loobumine riigiametite juhtivate kohtade täitmisel oli üks Õiguse ja Õigluse valitsuse esimesi põhiseadusvastaseid muudatusi. See andis võimaluse vahetada järgmistel kuudel välja paljude riiklike kultuuriasutuste ja Poola kultuuri korraldavate instituutide nõukogu…

Sirbi vahel Diplomaatia nr 5!
KAAREL TARAND: E-riigist C-riigiks
Elanike vähene teadlikkus annab võimu kliimatagurlusele vabad käed.
Mu nädalavahetus maakodus oli tavapäraselt eluküllane. Hommikused linnud õuel linavästrikust ristpardipaarini, merikotkas õhuturbelennul, rohukonnad tiigiservas. Putukarahvast paraku külma ilma tõttu eriti liikvel ei olnud. Metsaserval ajasin kogemata jooksu risuhunniku taga tukkunud soku, kes distantsilt mulle vastutasuks mehise vaenukõne pidas. Korduvaid kohtumisi oli ka halljänestega, kellest üks ei ilmutanud inimpelglikkust ning lähenes mulle vaid mõne sammu kaugusele.…

KAAREL TARAND: Kui tindimerel möllab torm
Teravuste vahetamine ajakirjandust ei paranda, arukad läbirääkimised võiksid seda teha.
Halloo, Toompea! Ajakirjandust rünnatakse. Ma tean, et seda ei tee põhiseadusliku riigivõimu institutsioonid ega isegi mitte erakonnad, vaid üksikud kehva kasvatusega inimesed, kes ei oska registreid valida. Parlament, valitsus ega ka erilised, erakonnaseaduse alusel tegutsevad MTÜd ei ole oma koosolekutel vastu võtnud ühtki otsust ajakirjandusvabaduse piiramiseks ega näidanud välja isegi kavatsust seda teha. Sellest hoolimata võib…

KAAREL TARAND: Lõimumise lõputu õud
Eesti ühiskonna kultuuriline areng võiks olla sujuvam, kui seda ei püütaks ühtse integratsioonistrateegia abil jõuga suunata.
On omamoodi sümboolne, et Eesti arengut lähikümnendil määravad rajajooned märgitakse maha ajal, mil riigi poliitiline võim on pikemal pausil. Parlament ja valitsus tegelevad veel mõnda aega iseendaga ehk protseduuride, mehitamise ja rakendamisega ning rahvas on üsna omapead. Riigimasin muidugi ei ole hetkekski seiskunud, aga nii mõnigi arengukava, mis peab hiljem valitsuse…

Tavalisest paksem Sirp ja selle vahel Diplomaatia.
KAAREL TARAND: Suur asi ootab otsust
Külluseaastail veel ühe muuseumimaja ehitamine peaks igale valitsusele käkitegu olema.
Üks enneaegne laps on meile sündinud, aga küllap ta ka ristitakse ja hinge jääb. Alalhoidlik ja vanadele tavadele vastav on ka lapse nimi: koalitsioonilepe ehk valitsusliidu aluspõhimõtted. Oodakem ära ja ehk saame pärast ametlikke protseduure riigikogus hiljem selgust ka pealispõhimõtete osas. Leppe kultuurivalda õrnalt puudutavas alapunktis sõnastatu annab irvhammastele ainet…