Meedia
-
Sel reedel Sirbis
KAAREL TARAND: Koalitsioonipäike noorsugu ei paita
Eesti noored on nagu Vargamäe põllud: piibliga pekstes neilt armastust vastutasuks ei saa.
Kõik algab arvutamisest. Eesti erakondade lemmikrehkendus on liitmine-lahutamine saja piires. Ehkki riigikogu valimised andsid algandmeteks viis liidetavat, millest saab 51st suurema summa kokku panna mitmes kombinatsioonis, paistab praegu sobilikke tehteid olevat ainult üks ja selle järgi moodustuvat ka valitsuskoalitsioon. Poliitikutest arvutajad on siiski könnid, võrreldes rahandusministeeriumiga, kus opereeritakse miljardite, mitte kümnetega. Kuigi riigi…3 minutit -
Sel reedel Sirbis
TIIT PALU: Näitleja lõppmäng
Vana näitleja lõppjaamas ootab teda kohustuslik lemmikroll Tšehhovi loomingust ning selles on küllaga traagilise lõpu eelaimduse magusat rammestust.
1.
Teater pole maja ega asjad selle sees, vaid tõe vari, mida näitlejate põlvkonnad annavad käest kätte. Alati on väike lootus, et mõnel hooletul sammul see puruneb ja paljastub hetkeks ta sisu. Selle hetke nimi on tõehetk, selle nimel käibki kõik see mäng.
Teatri aastaauhindade laureaadid 2018. aasta loomingu eest
Žüriide esimeeste kommentaarid
MATI…3 minutit -
Sel reedel Sirbis
KAAREL TARAND: Ma süüdistan teid, vanad!
Parteid võivad veel küll haududa noortelt tuleviku röövimise plaani, kuid on vaid aja küsimus, mil vanadele ja aegunutele valimistel üks väga süsihappegaasirohke koht kätte näidatakse.
Targad ja teadlikud noored korraldasid vähem informeeritud vanadele läinud reedel, 15. märtsil faktide ettelugemise. Inimtekkelise kliimamuutuse faktide, mille kehtivuse osas valitseb globaalne teaduslik konsensus ja millega on üleilmsetel foorumitel Rio de Janeiro 1992. aasta tippkohtumisest saadik valdavalt nõustunud isegi riikide poliitilised…5 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sirp ja Diplomaatia 15. märtsil
KAAREL TARAND: Inglise natsionalismi kannatuste aasta
Ühendkuningriigi poliitilise enesehävituse pikk protsess on küll kurb, kuid noorematel demokraatiatel on toimuvast mõndagi õppida.
Kõik punased jooned maanduvad lõpuks väiksema ja nõrgema, kes peab alandlikult oma potisinised püksid (või seeliku) rebadele laskma, tagumikul. Nii õpetab meid Eduard Vilde oma jutus „Minu esimesed triibulised“. Soojad punasetriibulised tekkisid aidamehe Eedi ihule koos parunipoisiga mõisatiigi poris põhjaliku püherdamise vahetu tagajärjena.
AILI KÜNSTLER: Ehk on aeg…5 minutit -
Sel reedel Sirbis
KAAREL TARAND: Kuidas lugeda valimistulemusi?
Objektiivselt arve vaadates näeme Eesti demokraatia tervist hoopis kehvemana kui petliku ilu pakkujad erakondades ja meedias meile esitavad.
Rahvas ei üllata kunagi, vaid käitub alati ootuspäraselt. Igaüht, kes pühendab erakondade võidujooksu vaatamisele päevi ja kuid, ülistab omasid ning võitleb vastastega isegi unes, tasakaalustab rahva hulgas keegi, kellele valimised üldse korda ei lähe. Parlamenti pääsenud erakondade meelest läksid valimised korda – oli demokraatia pidupäev. Kaamerate ees sai mõni…6 minutit -
Sel reedel Sirbis
KAAREL TARAND: Noored stagnandid
Kui kedagi pole valida, ei ole see valija süü. Seetõttu ei tohi temas kõrgetest kantslitest ses osas ka süütunnet tekitada.
Nad tulid, et jääda. Massiparteide ehitamise hoogtöö aastatel sajandi alguses noortekogudes läikima löödud aktivistid on tänaseks keskmiselt 40aastased, Eesti poliitikaelus alalise koha sisse võtnud ega kavatse oma platsi seal kellelegi loovutada. Nad ei oska ega taha muud teha kui ainult olla avaliku võimu ja rahva juhid ning nad…4 minutit -
Sel reedel Sirbis
KAAREL TARAND: Ajakirjandusele uus hingamine
Inglismaal on leiutatud vitamiin trükimeedia päästmiseks.
Trükiajakirjandus on hädas. Finantskriisist saadik on üleriigiliste päeva- ja nädalalehtede kogutiraaž kahanenud 40% ehk igast viiest ostjast on alles kolm. Suuremad meediamajad on teinud kõik endast oleneva, et digirevolutsiooniga kaasa minna ning harjutada inimesi ka võrgukauba eest maksma. Praeguste hindade juures peab aga ühe paberlehe ostja kaotuse kompenseerimiseks hankima 3–15 digitellijat, mis tähendab, et digilehtede eest peaks üksmeelselt maksma kogu täiskasvanud…5 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sirbi vahel Diplomaatia.
KAAREL TARAND: Eesti mõõdetakse kandiliseks
Täppispoliitika kujundamise aluseks saavad vallast väiksemad ruumiüksused.
Nomen est omen – nimi kõneleb iseenda eest! Kui asja on kuidagi nimetatud, siis tähendab see, et olemas on ka asi ja seda on olnud põhjust nimetada. Tuhat aastat elasime siin maal teadmises, et kui ütleme „maakond“, siis teame ka, mis see on, oskame seda kirjeldada ja lisanimega teistest samalaadsetest eristada. Enam ei tea. Nõukogude võim pani katkestusele…5 minutit -
Sel reedel Sirbis
MARIA MÖLDER: Kolm plõksuvat pilli
Maailmas ainulaadne trio Una Corda tähistab tänavu kümnendat koosmänguaastat ja annab sel puhul ka esimese ulatusliku intervjuu.
2009. aasta veebruaris andis esimese kontserdi unikaalse koosseisuga kolmest näppepillist koosnev ansambel Una Corda, kuhu kuuluvad kandlemängija Kristi Mühling, harfimängija Liis Viira ja klavessiinimängija Ene Nael. Tähtpäeva puhul toovad „kolm plõnksuvat pilli“ endaga lavale ka soliste, näiteks esimesel mitme uudisteosega kontserdil 10. II tuleb näppepillidega koos lavale oboemängija Riivo…6 minutit -
Sel reedel Sirbis
KAAREL TARAND: Talved on Eestis auhinnasajused
Ühiskond on loonud tunnustamise suure ja liigirikka ökosüsteemi, mille edasiarendamiseks on veel rohkelt võimalusi.
Põhjamaise talvepakase kuudel ei saa ka kõige pahatahtlikum ütelda, et Eesti kodanikud üksteise tunnustamise, kiitmise ja pärgamisega kitsid oleksid. Nädala eest neljapäeval jaotati Eesti muusikaauhindu, reedel muuseumiauhindu, laupäeval tunnustas oma parimaid kooriühing. Teisipäeval jõudis avalikkuse ette nimekiri neist, kes saavad presidendi tahtel riigi sünnipäeval teenetemärgi osaliseks. Täna õhtul saab rahvas teada…5 minutit -
Sel reedel Sirbis
AILI KÜNSTLER: Riigikeel 100 ehk Igaühe vabast keelevalikust jääb väheks
Eesti keele aasta riikliku avaüritusena sai eile teoks konverents „Eesti riigikeele sajand“. HTMi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner – ja mitte üksi tema – on Eesti keelepoliitikast rääkides rõhutanud, et ennekõike on eesti keele elujõu allikas ikka inimene ise: „Suhtluskeele ja sõnade valik on igaühe enda teha ning näitab keelekasutaja suhtumist.“ Tõsi, kui aga omas kodus ja köögis eesti keelt tarvitame, avalikus…5 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sirbi vahel Eesti Kultuurkapitali 2018. aasta IV jaotus.
MARIA MÖLDER: Kontserdiinfo inimestele lähemale
Samal päeval, kui Eesti Kontserdi nõukogu otsustas juhatuse liikme läbirääkimisi alustada Kertu Orroga, vaatasin mina teatrilavastust aadressil Sakala 3. Jah, endises NO99 teatris, kus andis nüüd etenduse üks teine üksus, mõne aastaga oma sihtgrupi leidnud ja väga tublisti saalid täis saanud projektiteater. Kuidas andis aga tunda see, et suuresti riigi rahakoti peal elav teater on majast lahkunud ja etendus on…5 minutit -
Sel reedel Sirbis
Aasta esimeses Sirbis Sirbi laureaadid 2018.
KAAREL TARAND: Horisontaalne teema
Detsember on hea olemise, helduse ja lahkuse kuu, mille kinnituseks kirjutasid Eesti tähtsamad parteijuhid koos presidendi ning teadusilma esindajatega alla deklaratsioonile, kus lubatakse teadustegevuse rahastamist suurendada kolme aasta jooksul ühe protsendini Eesti sisemajanduse kogutoodangust, mis tähendab ligikaudu 250 miljonit eurot. Lubadust täita ei ole iseenesest keeruline, sest päris ilma rahata pole teadus praegugi. Meenutades, kui lõdva käega riigikogus riigieelarve tegemise käigus nn…4 minutit -
„Kahju, et oma asju südamega ja ausalt tegev R.A.A.A.M tõmmati meediamoguli poolt sisuturundusliku jura keerisesse, nii nagu on kahju ka Eesti Päevalehe kultuuritoimetusest, kelle tulevaste artiklite puhul tuleb nüüd oletada, kas tegemist on järjekordse reklaamlooga või tegeliku, ajakirjandusliku kultuuriuudisega,“ arvas Meelis Oidsalu Eesti Päevalehe ja R.A.A.A.Mi suvelavastuse „Kostja ja hiiglane“ arvustuses (Sirp 10. VIII).Mats ÕunEetiline enesehävitus kuulub lähiaja ajakirjanduse olemusse
Tiit Hennoste, Tarmo Jüristo ja Mikael Raihhelgauz tõdevad, et kui meedia järjepidevalt saeb ärilistel põhjustel iseseisvuse ja ajakirjandusliku professionalismi oksa, siis läheb aina raskemaks sellel istuda.
14 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sirbi vahel Keele Infoleht ja Diplomaatia.
TÕNIS SAARTS: „Hüvasti, postkommunistlik Eesti!“
Postkommunistlik ajastu on Eestis lõppemas. Me oleme sisenemas hoopis teistsugusesse ühiskondlik-poliitilisse formatsiooni, millele ma täpset nimetust ei oskagi hetkel anda, kuid mis toob nii Eesti ühiskonna, poliitika kui majanduse jaoks kaasa täiesti teistlaadi väljakutseid ja pingeid. Ometi, nii nagu kehtis ka postkommunismi enda kohta, et „me ei ehita uut ühiskonda üles kommunismi varemetele, vaid koos kommunismi varemetega“ , nii tuleb ka…5 minutit -
Sel reedel Sirbis
MIHHAIL TRUNIN: Vene keelest vene keelde
Miks peab pidevalt meelde tuletama, et propaganda on kurjast, ja kas Eesti venekeelsel meedial on kontseptsioon?
Mõistmine pidavat tähendama info tõlkimist selle vastuvõtja keelde, isegi kui suhtlejad räägivad sama keelt – igasugune selgitus on tegelikult tõlge emakeelest emakeelde. See puudutab tihtipeale ka tõsiasju, mis näivad esmapilgul tuttavate ja arusaadavatena, nagu näiteks venekeelne ajakirjandus ja Kremli-meelne propaganda Eestis.
Vene ajakirjandus on Eestis vaikselt maha maetud. Kui paar…5 minutit -
Sel reedel Sirbis
HELELYN TAMMSAAR: „Üheksa kuud aastas me lihtsalt külmetame“
Noortega avalikus ruumis, nende igapäevastel radadel jalutades on antropoloogi soov lihtne: „Näidake mulle oma linna.“
Noortel ei ole avalikus ruumis oma kohta ning meie, täiskasvanud kipume noori linnaruumis kohtlema kui huligaane. Kõik noored ei ole aga „Kanuti aia peksjad“, iga lärmakas noortekamp ei ole kriminogeenne. Noorte ja laste uurimise puhul avaldub omalaadne paradoks: meesuurija ei saa kunagi tunda, mis tunne on olla naine; kolmekümnendates…3 minutit -
Sel reedel Sirbis
Linnal kui tervikul ei saa olla vaid üks idee. Elo Kiivet intervjueerib Tallinna linnaplaneerimise ameti juhti Ignar Fjukki. IGNAR FJUK: „Linn on jagamatu. Keegi peab linnateemasid koos hoidma. Ka ei tohiks ükski amet, veel vähem riigiasutus, linnas soleerida.“
Tallinnas on põnevad ajad. Vana ja sissejuurdunud võitleb uue ja harjumuspäratuga. Aasta linnapea olnud Taavi Aas on kunagise üsna despootliku juhtimisstiili muutnud avatumaks ja moodustanud omapärase koalitsiooni rohelistega. See ei pruugi meeldida, loogiline…5 minutit -
Sel reedel Sirbis
Läti 100 ja Sirbi vahel Diplomaatia.
ILZE TĀLBERGA: Minu elu eestilätlasena
Lätlastelgi on laulupidu, maailma parim must leib ja õlu. Nad käivad seenel, teatris ja saunas. Kaks nii lähestikku elavat rahvast ei saa üksteisest radikaalselt erineda.
Olen sündinud Lätis ja Eestisse tõi mu armastus eesti keele vastu. Neljateistkümne Eestis elatud aasta jooksul olen jõudnud järeldusele, et tunnen end eestlasena, kes sündis juhtumisi lätlasena. Eesti on mu kodu ja ma ei tunne ennast üldse…4 minutit -
Sel reedel Sirbis
MARKUS TOOMPERE: Põhjendatud pessimism
Selle asemel et õhinal kokku saada ja hellitada lootust, et kõik läheb paremaks, võiks vaadata vastu karmile reaalsusele ja tunnistada, et positiivseteks visioonideks pole põhjust.
Valdkondlike arengudokumentide koostamine tekitab ikka elevust, sest valdkonnas tegutsejatele jääb mulje, et neid kaasatakse ja nad saavad lõpuks isegi sõna sekka öelda. Loodetakse, et uue dokumendiga käivitatakse valdkond taas ning kuhjunud probleemide rägastikus leitakse kõiki rahuldav lahendus. Organiseeritakse paar koosolekut, kus lastakse aur…6 minutit -
Sel reedel Sirbis
ÜLO PIKKOV: Juubelikõne tulevikust
Eesti 200 aasta juubelit tähistades on mõistlik vaadata tagasi ja mõelda, kus olime saja aasta eest, milline oli elu Eestis siis, kui meie vabariik tähistas oma 100. aastapäeva.
Tööusk oli saja aasta eest Eestis kindlasti kõige populaarsem religioon ja meeleseisund. Tollased algelised robotid töötasid tubastes tingimustes ja valmistasid põhiliselt kohvi, aga inimesed ise rügasid rasket füüsilist tööd teha. Nii võis näha hästi hoolitsetud koduümbruse muruplatsidel robotmuruniidukeid ja maa-alustes…5 minutit -
Sel reedel Sirbis
MARI-LIIS SEPPER: Vabadus olla vegan
Veganlus võib veendumusena olla individuaalne toidueelistus, ilma et võetaks seisukohta keskkonnahoiu või loomaeluhoiu küsimuses. Paljudes elulistes olukordades saab aga taimse toidu eelistaja elustiilist poliitiline küsimus, kui enamik näeb teda normist hälbijana.
1993. aastal tegi Euroopa inimõiguskohus otsuse kolmeaastast vanglakaristust kandva vegani asjas, kes keeldus töötamast vangla trükikojas, sest seal kasutati loomadel testitud trükivärve. Vangla oli teda trükitööst keeldumise tõttu mitmel korral distsiplinaarkorras karistanud. Tema kaebus jõudis…4 minutit -
Sel reedel Sirbis
PEETER LAURITS: Sünapside ja emaplaadi mükoriisa
Kuna taimedel on intellekt ja teadvus ning tehisnärvivõrgud suudavad ennast programmeerida, siis ei ole kaugel enam aeg, mil tehisintellekti hakatakse ühendama taimsete võrgustikega.
1960. aastatel juhtus väga palju hämmastavaid asju, nii poliitiliselt kui ka kultuuriliselt oli kõrgepinge ajajärk. Teise maailmasõja järgsetele konservatiivsetele normidele, diktatuuripursetele ja neoliberaalsele turufundamentalismile hakkas teravalt vastanduma hipipõlvkonnast tõuke saanud kontrakultuuride laviin. Väga oluline murrang toimus ökoloogia üle mõtlemises. 1968. aastal tuli kokku…4 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sel nädalal Sirbis ruum ja valgus ning iha allikate järele. Sirbi vahel on Diplomaatia.
Marge Monko, „Hiline pärastlõuna“. Intervjuu Paul Kuimetiga
Paul Kuimet on Eesti kunstiakadeemia taustaga fotokunstnik, kes oli selle aasta esimesel poolel residentuuris Brüsselis Wielsis, nüüd on aga New Yorgis ühe tuntuma mittetulundusliku kaasaegse kunsti institutsiooni ISCP juures. Narva kunstiresidentuuris on praegu väljas tema näitus „Five Volumes“ („ Viis köidet“).
Kuna olen ise enamasti enne näituse avamist ajahädas, avaldab mulle muljet,…6 minutit
