MADIS JÄRVEKÜLG: Kuidas ometi karude eelarvamuslikest hoiakutest üle saada?
Valdkondade eripära seab kultuuripoliitika alusdokumentide koostajad juba eos äärmiselt keerulise ülesande ette ning kui meenutada Ott Karulini ülevaadet „Kultuur 2020“ sünniloost, siis ega lõppotsustajad nende tööst suurt hoolida ei ole tihanud. Kui palju kuulub teooria ja praktika lahusus poliitika instrumentaalsesse loogikasse või sisaldab konkreetsete isikutega kaasnevate tõmbetuulte mõju, on iseküsimus.
Tänuväärselt on just Sirp viimastel aastatel kultuuripoliitika dokumente analüüsides ühena vähestest edasisi…
TÕNIS SAARTS: „Kasutute“ sotsiaalteaduste kaitseks
Britid on üritanud oma sotsiaal- ja humanitaarteaduste vahetu ja kaudse kasu välja arvutada ja leidnud, et iga ülikoolidesse paigutatud nael teenib päris kenasti tagasi.
Avalikes debattides kõlab aeg-ajalt väiteid, et sotsiaalteadused, nagu sotsioloogia, riigiteadused, antropoloogia, demograafia jne, on kasutud ning selliste pehmete poolteaduste rahastamist tuleks riigil senisega võrreldes kõvasti koomale tõmmata. Nii jätkuks rohkem ressursse meie majandust tegelikult turgutavatele täppis- ja loodusteadustele, millest sõltuvad innovatsioon ja…
MIKAEL RAIHHELGAUZ: Slaavi-eestlase valikud
Eesmärk pole süvendada lõhesid või tekitada uut vastandumist, vaid laiendada eestluse mõistet, ajakohastada arusaama rahvuslikest huvidest.
„On tiblad ja on venelased.“ See oli õpetaja vastus lennukaaslasele, kes avaldas kahtlust kohalike venelaste lojaalsuses. Edasine jutt oli samuti korrektne: venelastel on veel säilinud austus mundri vastu, mistõttu on nad ajateenistuses agarad; ka venelane võib olla Eesti patrioot – Igor Kopõtin on suurepärane näide; rahvus ei määra ideoloogiat jne. Jäin tollal…
Sirbi vahel Diplomaatia.
MIHHAIL TRUNIN: Rõõm olla välismaalane kodumaal
Praegune Moskva on Euroopa originaalide hiiglaslik burleskne, groteskne koopia.
Sissejuhatuse asemel olgu seekord väike tsitaat. Jelena Skulskaja romaanis „Piiriarmastus“ on öeldud: „Niiviisi võib kogu ajaloost teha narrimängu: Peeter [Esimene] ehib kuuske, Katariina Suur laulab kupleesid“.
Minu viimase kahe aasta Moskva-kogemus sarnaneb seesuguse bufonaadiga.
Kujutagem endale ette Daniil Harmsi või tollesama Skulskaja romaani vaimus teatristseeni.
Puškin. Seisab üksinda keset lava. Erutatud. Silmad põlevad, nägu tuhm, tumepruunid bakenbardid. Hanesulg…
OTT KARULIN: Pargid ja peod
Kultuuripealinnaks nimetamine ei tähenda aasta läbi kestvat festivali, vaid on linna arengukiirendi.
Eesti linnadel on jäänud veel veidi rohkem kui kolm nädalat, et esitada oma taotlus saamaks 2024. aastal Euroopa kultuuripealinnaks. Taotlusi hinnatakse kuues kategoorias, sh linna pikaajalisele strateegiale kaasaaitamine. Selle puhul võetakse hindamisel arvesse nelja tegurit: kandidaatlinnal on taotlemise ajal olemas kultuuristrateegia, mis hõlmab meedet ja sisaldab kava kultuuritegevuse jätkamiseks pärast tiitliaastat; kava kandidaatlinna kultuuri- ja…
MART KALM: Kunstiakadeemia tee uude koju
Pikisilmi oodatud uue õppehoonega kolib kool tagasi kokku, et taastada enam kui sajandivanuse kunstiõppe sünergia.
104. õppeaastat alustab kunstiakadeemia oma uues majas. See on erakordne ja pidulik päev, sest on täitunud põlvkondade unistus. Mitte ainult kunsti-, arhitektuuri- ja disainiinimeste põlvkondade, vaid kõigi haritud eestimaalaste unistus, kes on tahtnud, et nende riik oleks täisväärtuslik, mis tähendab korras majanduse ja kindla riigikaitse kõrval õitsvat kultuuri, sest ilma kunsti…
PEKKA GRONOW: Karutapja tagasitulek
Kuigi Läti ja teiste Balti riikide 1988. aasta otsustavad sündmused olid poliitilised, lisasid poplaulud ja -festivalid neile tähtsa mõõtme.
1987. aastal oli Nõukogude Liidus juba kaks aastat liigutud glasnost’i, avalikustamise ja sõnavabaduse suunas. Vene füüsik Andrei Sahharov oli eksiilist Moskvasse naasnud, tema seni keelatud raamatud olid avaldatud. Riiklik plaadifirma Melodija hakkas massiliselt välja andma Ameerika ja Briti rokiplaate ning 1987. aasta oktoobris tõi Kesktelevisioon välja saate „Pilk“ („Vzgljad“),…
EERO EPNER: Näitlemine autentsuse ajajärgul
Kõigile kehtiva tõe otsimise kõrval võib näitleja eesmärk olla ka teadlik ambivalentsuse külvamine.
Olen aastate jooksul pidanud teatris tegema aeg-ajalt ekskursioone maapiirkondadest saabunud õpilasrühmadele, tutvustama hoonet uudishimulikele, luurama majja tunginud varga järel, kes hiilib minema näitleja ülikonnaga või − nagu teatris ikka − on juhtunud, et pärast etendust, kui ainuke järelejäänud valgus on roheliselt kumav hädaväljapääsu sildike ukse poole jooksva mehikesega, tuleb pärast viimast hetke teatrisaalis kõndida…
Mati Talvik lahkus meie seast 25. juulil 2018.
Ta sündis siia maailma 1942. aastal, ajal, mil televisioon oli Eestis alles tundmatu. Ometi sai ta kaasa kõik omadused, mis teleajakirjanikule vaja. Ta oli selleks tööks sündinud.
Mati Talvik töötas Eesti Televisioonis 50 aastat. See oli tema ainus töökoht. Teist nii kaua töötanud ajakirjanikku ETVs ei ole. Televisioon teeb tuntuks, televisioon teeb kuulsaks. Talvik on olnud osaline paljude inimeste kuulsaks saamisel.
Mati Talvik oli…
MARGUS MAIDLA: Euroopa horisondi poole
Euroopa Komisjon tegeleb usinasti Euroopa Liidu uue eelarve ettevalmistamisega. Uues eelarves pannakse paika prioriteedid ajavahemikuks 2021–2027. Samuti asendab EL praegust, kuni 2020. aasta lõpuni kehtivat teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“. Uus, arvult üheksas raamprogramm on saanud töönimetuse „Euroopa horisont“.
Vestlevad Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni direktoraadi asedirektor Signe Ratso ja Indrek Reimand, kes koordineerib haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas kõrgharidus-, teadus- ja keeleküsimusi, võttes vaatluse alla eelarve…
LAUR KAUNISSAARE: Miks eemaldutakse liberalismist?
Jan Sowa: „Suur ebavõrdsus, olgu materiaalne või sümboolne, hävitab igasuguse kodanikuühiskonna.“
Poolat ainuvalitsev erakond PiS (Õigus ja Õiglus) näib olevat tulnud, et jääda võimule pikaks ajaks. Mis on nende esile kerkimise pikaajalised põhjused ja millised on nende paremliberaalsete kriitikute süsteemsed nõrkused, räägib Varssavi ülikooli sotsioloogiaprofessor Jan Sowa.
Kui te jälgite, kuidas rahvusvahelises ajakirjanduses käsitletakse praegu Poolat, siis mis sellest käsitlusest puudub?
Tegemist on laiema probleemiga, mis ei puuduta…
MAARIN MÜRK: Karu, ära nuta, hakka tegutsema!
Suure pildi puhul torkab silma, et väike ja alarahastatuna eksistentsiaalsete valikute ees seisev valdkond on seesmiselt killustunud, õhus on kõrbehaisu, mis on ilmselt nii läbipõlemise kui ka omavaheliste lahingute kirbe märk.
Lugedes alusdokumenti „Kultuur 2020“, mis peaks katma kõik kultuurivaldkonnad, torkab eelkõige silma selle fragmenteeritus – tekst koosneks justkui säutsudest. Kultuur oma mitmekesisuses ja paljususes on üks keerukamaid valdkondi, mida poliitikaks kirjutada, sest huvigruppe, organiseerumisvorme,…
„Tundmatu sõduri“ kolmas tulemine – räägime nüüd ka filmist. Tauno Vahter intervjueerib Aku Louhimiest. AKU LOUHIMIES: „Ajaloosündmustest rohkem huvitab mind inimene nende sündmuste keskel“
Eesti kinodesse jõudis äsja „Tundmatu sõduri“ uusversioon, mille režissöör on Aku Louhimies (sünd 1968). Soomes mullu oktoobris kinno jõudnud filmist on kiirelt saanud üks kõigi aegade vaadatumaid soome filme juba üle miljoni vaatajaga ehk seda on Soomes näinud umbkaudu 20% inimestest. Seejuures on Soomes seni vaadatuim film…
VEIKO LEMBER: Eesti teaduse taltsutamine
Eesti üldsust näikse üha teravamalt vaevavat küsimus, kuidas suunata ülikoolide ja teiste teadusasutuste teadus- ja arendustegevust (TA) selliselt, et see veelgi otsesemalt toetaks ühiskonna ja majanduse ees seisvate ülesannete lahendamist. Paradoksaalsel kombel on need ülesanded jäänud seni sõnastamata.
Kuigi teadlased peavad tippteadust isegi Eesti kaua otsitud Nokiaks, siis ajastu moodi järgiv ühiskond küsib üha valjemalt, mis nad selle eest vastu saavad. Jättes siinkohal kõrvale arutelud teaduse üldistest…
AIRI TRIISBERG: Kunstnik, põgenik, aktivist
Solidaarsusalgatused on tuleviku laborid: mida rohkem neid täna on, seda harmoonilisem on ühiskond homme.
Kunstnikud on rännuhimulised inimesed, kes lendavad pidevalt ühest riigist teise ja annavad sellest meelsasti maailmale teada. Kelle Facebooki sõprade seas on kunstnikke või kultuuritöötajaid, see teab, millest ma räägin. Alatasa paiskub uudisvoogu teateid, millises lennujaamas nad parajasti viibivad. Kunstielu rahvusvahelistumine kuulub kultuuripoliitika prioriteetide hulka. Eestis leidub isegi üks kunstiinstitutsioon, kus kogutakse ja levitatakse…
STEN LASSMANN: Klassikalise muusika suurim apostel ja teravaim kriitik
Richad Taruskin: „Minu meelest on vaenulik arvustus austusavaldus. Kui õnnestub tekitada vaidlus või vastuolu, siis see tähendab, et tegu on millegi olulisega.“
Muusikateadlane ja kauaaegne New York Timesi muusikakriitik Richard Taruskin on tänapäevase muusikateaduse suurkuju, kes on oma erakordselt erudeeritud ja intensiivselt retoorilise stiiliga loonud uue paradigma klassikalisest muusikast kirjutamisel. Taruskin on aidanud tõsta kogu valdkonna välja akadeemilisest isolatsioonist, mille põhjust nägi ta…
Sel reedel Sirbis kunstreaalsus ja andmekaitse. Sirbi vahel Diplomaatia.
KADI-ELL TÄHISTE: Isikuandmete kaitse erandid
Tuleks lähtuda reeglist, et sisuline ebaõiglus tuleb likvideerida, kuid seda ka teise osapoole õigusi põhjendamatult kahjustamata.
25. mail jõustub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel. Tegemist on otsekohalduva regulatsiooniga, mis isikuandmete kaitse küsimustes asendab suures osas seni kehtinud riigisisest õigust. Sealjuures ei reguleeri määrus kõike, vaid kohustab liikmesriike teatud juhtudeks ette nägema isikuandmete…
Hasso Krull: Imelihtne tulevik
Kaheksa kannaga manifest
Tulevik on imelihtne. Tegelikult on tulevikus kõik samamoodi nagu praegu, ainult tehnika töötab efektiivsemalt ja inimesed jõuavad rohkem. Neil on kiiremad arvutid, paremad telefonid ja mugavamad autod. Tööd tehakse rohkem kui praegu ja seetõttu on ka raha rohkem, sest majandus kasvab intensiivsemalt. Väga palju mõeldakse privaatsusele ja turvalisusele, seetõttu käivad mõned asjad keerulisemalt kui tänapäeval. Oma lapse koolitöid ma enam lugeda ei saa, riskimata kohtuasjaga;…
MIHHAIL TRUNIN: „Karajev hirmutab, aga mina ei karda“
Isegi kõige getostunumal struktuuril on oma hierarhia, mille tipus on poliitikud, kelle poolt „marginaalid“ hääletavad.
Nikolai Karajevi artikli „The Division Bell Land. Väga eestilik lugu“ ilmumine ajakirja Vikerkaar selle aasta esimeses numbris on kahtlemata tähelepanuväärne sündmus. Esiteks on selle teksti kirjutanud erudeeritud, andekas ja terava pilguga inimene. Karajev on hästi teada kui ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija. Teiseks – ja see on mulle erakordselt tähtis…
KADRI AAVIK: Neoliberaalne vampiirülikool
Ülikoole kui organisatsioone toidab ja hoiab elus akadeemiliste töötajate tasustamata ja vabal ajal tehtud töö.
14. märtsil toimus Tallinnas Teadusmarss 2018, osana eelmisel aastal USAst alguse saanud, kuid tänaseks üleilmsest kodanikualgatuslikust üritusest March for Science, mille eesmärgiks oli tõsta esile teaduse ja teadmistepõhisuse olulisust ühiskonnas ja poliitilises otsustusprotsessis. Tänases Eesti üldiselt streigi- ja protestileiges neoliberalistlikus ühiskonnas on selline teadlaste ja teaduse toetajate kollektiivne aktsioon avalikus ruumis inspireeriv ja…
Sel reedel Sirbis harvesterist ülikoolides, Leonhard Lapin ja Albert Trapeež; kaks rektorikandidaati, mõtteloo lugu ja ja esimese Eesti Vabariigi etnograafia ning tagasivaated Londoni raamatumessile ja Tallinn Music Week`ile.
Sirbi vahel kultuurkapitali 2018. aasta I jaotus.
TIIU KUURME: Tom Sawyeri planguvärvimisefekt
Kui nn kõvade teaduste tulemuste siire võib olla kiire, otsene ja väljendatav Exceli tabelis, siis harvesterist tabatud teadlaskonna panus ühiskonna inimväärsena hoidmisel mõõdetav ei ole.
Vahest on nii mõnelegi haarav lapsepõlvelugemine Tom Sawyeri…
Sel reedel Sirbis muusika ja teadus. Sirbi vahel Diplomaatia nr 4.
MARIA MÖLDER: Unistus tõelisest muusikaärist
Otsese või kaudse Tallinn Music Week’i mõjuna on aegamisi terves muusikavaldkonnas tekkinud tohutu surve efektitseda, paremini reklaamida, taotleda EASi raha.
2006. aasta sügisel esitasin noore EMTA kultuurikorralduse magistrandina küsimuse kooli külla tulnud Ragnar Siilile, tollal üsna värskele kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhatajale, kelle põhiülesanne oli hoolitseda loomemajanduse eest: „Kas on võimalik, et ka Eesti hakkab kunagi tegelema muusikaekspordiga?“ No…
Sel nädalal Sirbis teatri aastaauhindade laureaadid, spioonid ja mure metsa pärast.
TAMBET KAUGEMA „Stseenid ühelt teatriteelt“. Intervjuu Martin Veinmanniga.
Mullu oli Eesti teatris viljakas Ingmar Bergmani aasta, lavale jõudis koguni kolm tema teost: Eesti Draamateatris „Saraband“ (lav Peeter Raudsepp), Theatrumis „Talvevalgus“ (lav Andri Luup) ning Tallinna filmimuuseumis tuli välja „Pärast proovi“ (lav Madis Kalmet). Selline küllus on seotud Bergmani 100. sünniaastapäevaga tänavu juulis. Rahvusvahelisel teatripäeval pälvis Eesti Draamateatri näitleja Martin Veinmann Johani…
Sel reedel Sirbis „Seltsimees laps“. Vestlusringis filmi lavastaja Moonika Siimets, operaator Rein Kotov ja näitleja Tambet Tuisk. Mängufilmi „Seltsimees lapse“ ja Leelo Tungla „Naisekäe puudutuse“ arvustused.
Mulluse lastekirjanduse ülevaade ja veidike Venemaad: „Dovlatovi“ režissöör Aleksei German jr ja poliitikapublitsist Jevgenia Albats.
Järgmine Sirp ilmub 6. aprillil.
ANDREI HVOSTOV: Kaduma läinud juba enne tõlget
Erineva sissetuleku, hariduse ning kainusastmega inimestel võivad olla väga lahknevad komberuumid.
Enne seda, kui lähen vabariigi presidendi aastapäevakõnedes esinenud mõiste „komberuum“ juurde,…
5 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
