Meedia

Punk, Keele Infoleht ja Diplomaatia nr 3
TÕNIS KAHU: Ebapüha keeldumine
Punk nõudis oma põlvkonnale vahepeal reedetud ja kaduma läinud muusikat tagasi. Rokkmuusikalt tuli ära võtta erilisuse, üleoleku aura: „mitte kellelgi ei ole õigust olla staar“.
On üks põhjus, miks popkultuurist kõnelemine on aastast aastasse üha ebamugavam. Mitte et siin oleks mingeid institutsionaalseid takistusi. Pigem vastupidi. Samuti ei ole ju olukorda, kus midagi öelda poleks võimalik. Ei, popkultuur on terve, pulbitsev ja signaale…

AMAR ANNUS: Usk nõidusesse ja sotsiaalne aju
Ohjeldamatult teleoloogiline mõtlemine pole looduse ja asjade suhtes adekvaatne, sest neil ei ole eesmärki.
Möödunud aasta lõpus avaldas Tallinna ülikooli kirjastus sarjas „Bibliotheca Antiqua“ tõlketeose, mis tutvustab muistse Mesopotaamia loitse nõiduse vastu. Tõlgitud on esimesel aastatuhandel e.m.a käibel olnud kõige pikem seeria „Põletamine“ („Maqlû“) ja sellest tunduvalt lühem loitsukogumik „Needus, needus“. Olgu mainitud, et nõiduse ja maagiaga tegelevaid muistse Mesopotaamia tekste on säilinud väga palju,…

KADI-ELL TÄHISTE: Kunstilise eneseväljenduse kaitse ja piirid
Ehkki sageli kiputakse loomevabadust pidama üksnes üldise väljendusvabaduse osaks, on loomevabaduse esiletõstmine põhiseaduses olnud teadlik samm.
Kunsti- ehk loomevabaduse piiride küsimus tõuseb ikka ja jälle avaliku diskussiooni keskmesse. Olgu siis teemaks lastepornograafia kirjaniku tekstis või holokausti-teemalised teosed näitusel, arutatakse alatihti, kas ja mis hetkel on loojad läinud oma tegemistes üle piiri. Uurisin 2017. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonnas kaitstud magistritöös loomevabaduse piire põhiseaduslikust vaatenurgast. Järgnevas…

MARGUS LAIDRE: Eesti etüüdid
Eesti sai minu jaoks alguse kahekorruselise puumaja teise korruse kahetoalisest ahiküttega korterist Kooli tänavas. See asus kohas, mida minu hilisemad ülikoolikaaslased, kes siit nädalavahetuseks „linna“ Soome televisioonist „Dallast“ ja „Falcon Cresti“ vaatama sõitsid, varjamatu irooniaga „väikeseks puust linnakeseks“ pilkasid. Aga seda kõike ma siis veel ei teadnud. Nagu ei teadnud ma sedagi, et mitme aastakümne pärast liigub Eesti koos minuga Kooli tänavalt sellistesse võõrapärase kõlaga kohtadesse nagu…

Meie väike saladus. Rebeka Põldsam intervjueerib presidenti. KERSTI KALJULAID: „Ei pea olema teab mis rikas koht, et arvestada ühiskonna nõrgematega.“
Saja-aastase Eesti Vabariigi president on Kersti Kaljulaid, kes on pälvinud oma esimese pooleteise ametiaastaga poolehoiu oma sisukate kõnede, ühiskonnas oluliste teemapüstituste ja isikupäraga. President Kaljulaid on oma tegevuse ja sõnadega juhtinud tähelepanu perevägivalla ennetamisele, tervisespordile, konservatiivsete väärtuste sisule, noorte kaasamisele riigiasjadesse ning e-riigi võimalustele. Võib julgelt öelda, et president Kaljulaid kehastab…

RAIVO SOOSAAR: Eesti maksusüsteemi suurimad küsitavused
Meil kehtima hakanud varjatud astmelist tulumaksu võib senise ühetaolise tulumaksuga kõrvutades ju pidada veidi õiglasemaks, aga selle hinnaks on tõsine tagasiminek lihtsuses ja mõistetavuses.
Eesti sissetulekute maksustamise kaks kõige häirivamat probleemi on uuest aastast rakendunud nn varjatud astmeline tulumaks ning jätkuvalt suur sotsiaalmaksu tähtsus, ehkki nimetatud pole muidugi meie maksusüsteemi ainukesed küsitavused. Aga enne nende lahkama asumist vaatleme hea maksusüsteemi üldpõhimõtteid. Hea maksusüsteemi kõige olulisemad…

HELI MEISTERSON: Euroopa kultuuripealinna fantoomid
Tallinna puhul oli suur roll aprillirahutustel, mistõttu keskaegsele vanalinnale ja muinasjutumotiivile tuginev visioon hindajaid ei veennud.
Kultuuriministeerium kuulutas eelmise aasta lõpus koostöös linnade liiduga välja konkursi Euroopa kultuuripealinna tiitlikandja leidmiseks Eestist 2024. aastaks. Huvilistel on taotluse esitamiseks aega oktoobri alguseni ning teise vooru pääsenud linnade seast tehakse lõplik valik 2019. aasta lõpuks. Tartu ja Narva tunduvad olevat vähemalt kaks põneva potentsiaaliga kandidaati ning ilmselt pole kummalgi midagi…

MIHHAIL TRUNIN: Pilk nurga taha
Presidendivalimistest kõrvale jäetud Aleksei Navalnõi selja taga on sadu tuhandeid pooldajaid üle kogu riigi. See on Venemaa nüüdisajaloos ülitähtis tõsiasi.
Käesoleva kirjutise teema ei ole kuigi lõbus. On ju selge, et Venemaa presidendivalimistel 18. märtsil ei ole midagi lõbusat oodata. Alustagem kas või nende valimiste ettevalmistamisega seotud kurioossetest uudistest: näiteks keeldus Venemaa keskvalimiskomisjon 10. jaanuaril registreerimast viit üksikkandidaati riigi presidendi ametikohale. Nende hulgas, kellele ära öeldi, on mees nimega…

KAAREL TARAND: Kriitik juubeliaastal
Iseseisvuspäeva tavapärase kahepäevase tsükli asemel vältab esindusisikute road-show sel aastal vähemalt neli, sest kõned tahavad pidamist „kõigis Eestimaa nurkades“.
Kui on pidu, siis olgu pidu. Kuigi Eesti Vabariigi sajanda sünniaastapäeva laustähistamine käivitus ametlikult juba mullu aprillis, võtab see lubaduste järgi õige hoo sisse alles tänavu („sajaga“ ehk kujundina seaduses lubatud piirkiirust ületama õhutavalt). Kalendrimaagiast elule ja oma tegevusele tähenduste otsijad said tundeliselt pihta juba uusaastaööl (hümnipuudus), nad on…

Aasta märksõnad ja kokkuvõtted.
LEA LARIN, REET VARBLANE: Me ei lahku enam tantsupõrandalt
Lääne kultuur on olnud (vaikimisi) ahistamise kultuur, ahistamine on olnud süsteemne ja ulatuslik ning seda on peetud kultuuri tavapäraseks osaks. Teist märksõna, kui #metoo ei võimalda laviinina ilmsiks tulnud ahistamisjuhtumid 2017. aastale panna.
Sirbi vestlusringis osalesid kunstnikud Kadi Estland, Flo Kasearu, kirjandusteadlane Raili Marling, jurist Mari-Liis Sepper, Feministeeriumi toimetaja Kadi Viik ja kunstnik, Facebooki grupi „Virginia Woolf sind ei…

Sel reedel Sirbis kunst ja Eesti arhitektuuripreemiad 2017 ning Keele infoleht ja keele-elu. Sirbi vahel aasta viimane Diplomaatia.
LIISI UDER:  Uus pensionireform, solidaarne ja isiklik üheskoos
Muudatusi tegemata kasvaksid pensionikulud üha kiiremini ning peagi elaksime riigis, kus suurem osa eelarvest kulub pensionidele.
Eelmisel nädalal saatis sotsiaalministeerium esimesele kooskõlastusringile pensionikindlustuse seaduse jm seaduste muutmise seaduse ettepanekud. Juba eelmises valitsuses kokku lepitud ning selle valitsuse jooksul vormistatud muudatuste eesmärgiks on, et pensionid arvestaksid rohkem rahvastikumuutustega,…

VIKTOR TRASBERG: Eesti maksusüsteem on jõudnud ummikusse
Proportsionaalsest tulumaksust on saanud madala haldussuutlikkusega idaslaaviliku riigi sümbol.
Eestis on lihtne maksusüsteem – see kõlab usutavalt ainult nende suust, kes suudavad peast arvutada tulumaksukohustuse näiteks summalt 1234.56 eurot. Ülejäänud sada protsenti inimesi avab aga maksukalkulaatori ja klõbistab paari sekundiga vastuse valmis. Tehtud-unustatud! Muide, maksukalkulaatorile ei ole vahet, kas on tegemist ühe, kümne või saja erineva maksumääraga.
Minevikus toimunut ei ole võimalik muuta, muutuvad üksnes meie…

Soome sada
REBEKA PÕLDSAM: Maksupatriotism kui elunorm
Kaja Kallas ja Andrus Ansip Postimehes, Mikk Salu ja Tarmo Vahter Eesti Ekspressis ning kõik teised, kes valavad astmelise tulumaksu pihta välja oma pahameele poliitilise muutuse vastu, väljendavad sinimustvalge retoorikaehtest hoolimata uskumatut riigivastasust.
Poliitikutele-ajakirjanikele lisaks on suured maksuhüsteerias alkoholitootjad, kes pidavat kirjutama oma töötajate siseteabes, kuidas tänu nende suuremeelsele täiesti keskpärase kvaliteediga meelemürgi tootmisele tulevad Eestisse turistid, kes maksavad odava alkoholi pealt maksu ja toidavad kõik…

TÕNIS SAARTS: EKRE lääneuroopalik vorm ja idaeuroopalik süda
Läänes üritavad teised erakonnad paremradikaale põhivoolu kaasa tõmmata. Idas on lood vastupidi: radikaalid normaliseerivad põhivoolu poliitikat, nihutades lubatu piire järjest kaugemale.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kiire tähelend on olnud muljetavaldav. Ehkki viimastel kohalikel valimistel tegi EKRE oodatust kehvema tulemuse, on erakonna tõus arvamusküsitluste järgi populaarsuselt kolmandaks erakonnaks lausa fenomenaalne. EKRE esiletõusu põhjusi on analüüsitud juba üksjagu. Siinses artiklis huvitab mind hoopis teine küsimus:…

Sel reedel Sirbis arhitektuur ja intervjuudesadu. Sirbi vahel on aasta eelviimane Diplomaatia.
 MERLE KARRO-KALBERG: Ehituskivid kannatavad kõike
Vabaduse väljaku rulakeelust ja linnahalli seinamaalingutest peegeldub soov kasutada avalikku ruumi kitsa huvigrupi võimu põlistamiseks ja oma ideoloogia levitamiseks.
Kui nüüdsed valimistulemused välja olid kuulutatud, sattusin ühismeedias postitusele, kus tõdeti nördinult, et omavalitsustesse kandideerivad poliitikud keskendusid sel aastal parkidele, tänavatele, hoonetele ja muule tilulilule ning olulised teemad, nagu lastehoid, huviringid, eakate toetamine, hoolekandeteenused, jäid hoopiski tagaplaanile.
Tallinn…

MIHHAIL TRUNIN: Retooriline vastasseis
Nimekas Vene ajakirjanik ja telesaatejuht Ksenija Sobtšak, kes on esmajoones tuntud niisugustest telesõudest nagu „Maja-2“ („Дом-2“) või „Blondiin šokolaadis“ („Блондинка в шоколаде“) ning kes on ühtlasi Vladimir Putini endise ülemuse Anatoli Sobtšaki tütar, teatas 18. oktoobril ametlikult oma plaanist kandideerida Venemaa 2018. aasta presidendivalimistel. Vaid kõige laisemad ei ole sestsaadik kolm nädalat jutti rääkinud Ksenija Sobtšakist, tema eesmärkidest ja loodavast staabist. Sobtšaki kui telesaatejuhi tuntus oli ilma…

INDREK RÜNKLA: Pärandi laiendamine
Pärandina võiks vaadata kogu Eesti ruumilist struktuuri, mis hõlmab asustust ja seda ühendava taristu.
Me võime määratleda Eesti riigi kui pärandipõhise kooste. Säilitamine on selle määratlemise esmane koostisosa. Meie põhiseaduse preambulis on osutatud keele ja kultuuri säilitamisele kui riigi põhieesmärgile. Me oleme loonud rahvana riigi, mis peab aitama hoida midagi, mille oleme pärinud. Me oleme loonud riigi demokraatliku õigusriigina just sellel territooriumil, kus me oleme sattunud oma keele…

Sel reedel Sirbis revolutsioon. Sirbi vahel Diplomaatia nr 10.
JOHANNES SAAR: Konnad impeeriumi idaväravas
Oktoobrirevolutsiooni 100. aastapäev ei ärgita Eestis meeleavaldusi. Eeldatavasti ei tule inimesed tänavale, paraadi ei toimu, loosungid ja lipud jäävadki õmblemata. Ilmselt jäävad jahedaks ka presidendi ja peaministri juubeliõnnitlused idanaabrile, kui üldse mingeid häid soove teele pannakse. Liiga palju paksu verd. Andeks ei anta ja ei paluta. Eesti võtab oma idabastioni ja sanitaarkordoni ülesannet tõsiselt, kisub NATO vihmavarju endale…

Sel reedel Sirbis LV 100. Sirbi vahel Kultuurkapitali 2017. aasta III jaotus  
JAN KAUS: Praktilisest sallivusest
Sõnast „sallivus“ on saanud viimaste aegade avalike debattide üks võtmesõnu – ning mitte alati ei saada selle sõna esitamist kõige parem kõla. Ma ei taha hakata pidama järjekordset sallivuse kaitsekõnet, mida paljud tajuksid varjatud sallimatusena. Eks püüa minagi lõpuks jõuda millegi üldkohaldatavani, sellise taotluse osas aga on kõnekad P. F. Strawsoni sõnad: „soov leida üksainuke…

Inimene, kellele inimese määratlemine on elukutse. Tambet Kaugema intervjuu VAT-teatri kunstilise juhi Aare Toikkaga. AARE TOIKKA: „VATi lavastused on loopõhised, füüsiliselt nõudlikud, mõttelt kiired ja kujundlikud.“
VAT-teatri 30. sünnipäevaks ja Eesti Vabariigi läheneva 100. sünnipäeva puhul jõudis eile vaatajate ette Eesti Rahvusraamatukogu, VAT-teatri ja labürintteatriühenduse G9 ühine lavastus „Sirgu Eesti“, mille üks autoritest ja lavastaja on VATi kunstiline juht Aare Toikka.
SANDRA HAUGAS: Kas tõesti populistide triumf Saksamaa parlamendivalimistel?
Kui võrrelda viimaseid…

JÜRI REINVERE: See moraali tabamatu ideaal
Meie maailma moraal on ärimoraal, mis ei taha lasta teisel jalal selles ühiskonnas samamoodi lonkama hakata, nagu hakkas lonkama esimene – kultuur.
Daniel Barenboim, võib-olla mõjuvõimsaim mees klassikalises muusikas, avas märtsis suure meediakõmu saatel Berliinis Pierre Boulezi saali. Saalis kahises, sest nii häbematut riigi raha ärakasutamist ei olnud Berliinis mõnda aega nähtud. Riikliku saali juures avati nimelt ka luksuslik erakool, millele oli vähimate raskusteta saadud…

ANU TOOTS: Kas Eesti on pööranud vasakule?
Eesti erakondade maailmavaateline enesekirjeldus ei vasta nii mõnelgi juhul partei nimetusele ega valimisplatvormile.
See lugu ei ole katse ennustada kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusi. See on lugu vasak- ja parempoolsuse, avatuse ja suletuse dilemmadest ning vasakpoolse poliitika võimalustest. Alustan klassikalisest ideoloogilisest dihhotoomiast vasakpoolus versus parempoolsus. Ideoloogia peab oma mõjukuse säilitamiseks ühiskonna muutusi reflekteerima ja need oma tuumikideedega lõimima. Kui vaadata tagasi XX sajandi teisele poolele,…