MIHHAIL TRUNIN: Olen 16aastane
Tänavuse valimiskampaania ajal näib Tallinnas vähem olevat nii plakateid ja lendlehti kui ka vene keelt nende peal.
Ootamatult tunnen end 16aastasena. Esimest korda on Eesti vabariik kutsunud mind valimistel oma tahet väljendama. Tõepoolest, esmakordselt osalevadki valimistel 16aastased noormehed ja neiud ning samamoodi minu tagasihoidlik, eelmisel aastal alalise elamisloa saanud isik.
Minu Eesti poliitika
Enese võrdlemine noorukiga on antud juhul kohane mitmel põhjusel. Esiteks on uue poliitilise maastiku avastamine (ma ei…
Sirbi vahel Keele Infoleht.
LIIA HÄNNI: Riigireformi kompamas
Kui proovida luua tervikpilti nähtusest, mida on juba mitme valitsuse tööplaanis nimetatud riigireformiks, siis tuleb vägisi meelde tuntud lugu pimedas toas elevandi kompamisest. Teame, et loom peaks toas olema – aga milline ta välja näeb? Kas uus helevalge mitme ministeeriumi peamaja Tallinnas Pärnu maanteel on osa riigireformist või kerkis see sinna muudel kaalutlustel? Kas riigireform aitab maha lõhkuda „silotornid“, kus ametkonnad on end aastate jooksul…
KADRI AAVIK, MARTIN AIDNIK, TIIU KUURME, DANIELE MONTICELLI: Mis on neoliberaalne ülikool?
Kõrgharidusvaldkond, kus teadlased ja õppejõud tegutsevad, on viimastel aastatel märgatavalt muutunud. Järjest kahanev kõrghariduse riiklik rahastus ja neoliberaalsest loogikast kantud struktuurireformid on Eesti ülikoolid, nende teadus- ja õppetegevuse ümber kujundanud. Toimunud on oluline nihe selles osas, millised on akadeemilise töö olemus ja funktsioonid.
Maret Ney: Miks tuleb õpilased viia „Festheartile“?
Hiljuti kuulsin, et inimestel on mure. Nimelt toimub sel…
Sel reedel Sirbis vana uueks ja keskklassistamine.
MIKAEL RAIHHELGAUZ: Alt-right norme tapmas
Ultraparempoolsed vastanduvad jultunud meemide abil vasakpoolsete pehmode internetikultuurile ning peavad identiteedi teemal võitlust emotsionaalse ja primitiivse probleemikäsitluse toel.
„Kellelgi pole määratud tegevusvaldkonda, aga igaüks võib proovida end igal erialal (…) mul on võimalik teha täna üht ja homme teist asja: küttida hommikul, kalastada pärastlõunal, olla õhtul karjas, kritiseerida pärast õhtusööki – just nii, kuidas ise soovin –, saamata seejuures kunagi kütiks, kalameheks, karjaseks…
MARLEEN ALLEMANN: „Eesti 100“ vs. „Narkopoliitika 114“
Eelmisel nädalal jõudis Eesti meediasse uudis seoses Tervise Arengu Instituudi (TAI) värske statistikaga, millest ilmneb, et nii uimastite üledoosist põhjustatud surmajuhtumite kui ka HIVi nakatunute arv taas tõusmas. Tänavu on TAI andmetel esimese viie kuuga üledoosisurma surnud juba 54 inimest, eelmisel aastal oli selliseid surmajuhte samal perioodil aga alla 40. Statistika järgi oli eelmisel aastal üledoosist põhjustatud surmajuhtumeid ühtekokku 114 ning üledoosi tõttu surnud inimeste…
Uus konservatiivsus, erakonnamuuseum, ajakirjandus ja arvamuskliima. Sirbi vahel Diplomaatia nr 8.
JAANUS VOGELBERG: Uus konservatiivsus Eestis
Seda nähtust on kõige parem mõtestada kui terve talupojamõistuse kaitsereaktsiooni enda mõjuala agressiivselt laiendava postmodernse kultuuri pealetungile.
Sissejuhatuseks paar sõna kirjutaja positsioonist. Olen aastaid võtnud osa vasakpoolsetest ettevõtmistest, nüüdseks aga neist eemale triivinud. Vabandan klišee pärast, aga „kes palju mõtleb, ei sobi parteisse: ta mõtleb ennast peagi parteist välja“. Mulle sai kaalukeeleks vasakpoolsete ihalus esialgu tsenseerida ebasobivaid…
TUI HIRV: Tulevikutöö sünnib õiget tuult oodates?
Käimas on suured muutused, inimelu mõtestatakse ümber ja töö ei ole erand. Töö on pikka aega loonud inimese identiteeti, ametinimetuse, mille ta kirjutab visiitkaardile ning mis vanasti kanti ka kirikuraamatusse ja pärast surma hauasambale. Reykjavíkis on keset linna vana surnuaed, kus võib lugeda: siin puhkab härra see-ja-see, ehitusmeister, ja tema abikaasa, perenaine. Olla määratletud kui ehitusmeister või perenaine kirjeldas inimest piisava adekvaatsusega. Katsu sa…
Sel reedel ütleb Sirp ei lähisuhte vägivallale.
ANU LAAS: Vägivaldsed mehed kui miljonikulu ühiskonnale
Vägivald on Eestis palju levinum nähtus, kui tahaksime uskuda.
Hea on rääkida, kui kulukas artikkel on naispensionär, kes elab kauem kui mees, koormab arste ja raviasutusi, ei jaksa oma väikse pensioniga kõiki kulusid katta. Keegi ei küsi, miks tema pension nii väike on. Kui räägitakse naistest, kerkib kohe küsimus, kus on mehed ja hakkab kerima niisugune „vaesed mehed“ retoorika.
Ja…
Sirbi vahel Diplomaatia nr 6 / 7. Järgmine Sirp ilmub 30. juunil.
TARMO TEDER: Kuulsad saarlased valguses ja varjus
Hakatuseks peab tegema törtsu juubelijuttu. Nimelt täitus tänavu kevadtalvel 200 aastat Kuressaare Eesti Seltsi asutamisest. Kui üks Saksamaal sündinud ja õppinud, aga hiljem Saaremaal pisut vaimuliku ametit pidanud ja usulistel kahtlustel sellest loobunud mees nimega Johann Wilhelm Ludwig von Luce (1756 – 1842) tollases Arensburgis Ehstnishe Litterarische Gesellschafti kokku kutsus, oli saare keeles…
MARGUS OTT: Eneseväljendus kui väärtus
Ajapikku liigub Eestigi eneseväljenduse ja valikuvabaduse väärtustamise poole – jõutakse olukorda, kus igaüks saab olla, nagu ta tahab, ning igaühel on ka ressursse oma valikute teostamiseks.
Triin Heinla artikkel „Vabadusest ja mugavusest“ (Müürileht 5. V. 2017) tekitas ootamatult laia ja kaalukat vastukaja: Berk Vaher „Paar sõna hipisaarte revolutsionäärile“ (ERR, 11. V. 2017), Mikk Pärnits „Kaitsekõne hipiplikale“ (ERR, 15. V. 2017), Madis Müür „Ettevõtja vastus Hipisaartele: lahendused leiduvad…
JÜRI REINVERE: Infotainment’lik ooper kolmes vaatuses
Meediat võib nimetada terroristi kaaskurjategijaks: kui puuduks ühiskonna huvi terrorismi vastu, siis ei oleks ka terrorismil sellisel kujul mingit mõtet.
Tänapäeva terrorirünnak näeb välja umbes järgmine. Esimene vaatus: plahvatus, pidurite krigin, laibad. Plahvatus leiab aset kohas, kus viibib rahvahulk, kelle sekka oleks võinud sattuda kes tahes. Plahvatus ei toimu naljalt nahkmootorratturite õlleõhtul või baleriinide garderoobis. Samastumismoment peab olema võimalikult suur. Rahva hulgas peab kindlasti olema noori…
Sel reedel Sirbis ustav kodanik. Sirbi vahel Diplomaatia nr 5
MIHHAIL TRUNIN: Marginaalid ja sissesõitnud
Uitmõtteid kodakondsusest ja kodanikest
Alustuseks olgu esitatud mõned hämmastavad faktid.
Eesti on maailma riikide hulgas Venemaa järel riigis elavate Venemaa kodanike osakaalu poolest teisel kohal: neid on siin ligikaudu 7 protsenti rahvastikust ehk ligikaudu iga neljateistkümnes. Mittekodanike arv on Eestis 25 aastaga vähenenud 32 protsendilt 6 protsendini ehk rohkem kui viiekordselt ning Eestis alaliselt elavaid muude riikide kodanikke on…
JEAN-MARC BRETON: Uus Prantsusmaa, uued tuuled
Hiljuti sai ametisse valitud uus Prantsusmaa president. Seekordsed valimised olid enneolematud: Prantsuse rahvas ja välismaised vaatlejad jälgisid kuude kaupa hinge kinni pidades ootamatuid pöördeid ja üllatusi pakkunud valimiskampaaniat. Pinge püsis kuni 7. maini, kui valimiste võitjaks kuulutati 39aastane Emmanuel Macron, kes pole kunagi olnud üheski valitud ametis ja kellel veel eelmise aasta esimesel poolel ei olnud ka erakonda, toetusliikumist ega üldse mingit taustsüsteemi, mis oleks tal…
EVA LEPIK, RAUL VEEDE: Euroopa autoriõiguse reformist internetikasutaja pilguga
IT-majanduses edumeelset mainet püüdva Eesti eurosaadikutel ja valitsusel peavad autoriõiguse reformi asjus olema läbimõeldud ja faktipõhised seisukohad.
Euroopa poliitilised ja õiguslikud teemad Eesti ajakirjandusse tihti ei jõua, isegi kui on selge, et need võivad Eesti elu tugevalt mõjutada. Andrus Ansipi endise ülemuse, Euroopa Komisjoni eelmise digivoliniku Günther Oettingeri pärandina Euroopa Parlamendile jäetud autoriõiguse direktiivi kavand on üks teemadest, mida Eesti avalikkuses peaks arutama,…
MARGUS LAIDRE: Per errationes ad astra?
Inimestele näib kahjuks meeldivat, kui neile valetatakse. Midagi tehes või luues ütleme ootavat ausat hinnangut ja tagasisidet, ent sisimas loodame kiitust ja tunnustust, mis omakorda annab tunde, et meid vajatakse. 2009. aastal sooritatud uuringu kohaselt eelistasid inimesed alateadlikult sellist informatsiooni, mis toetab ja kinnitab nende senist maailmapilti. Vaid ühel juhul kolmest otsustati info kasuks, mis sunnib oma tõekspidamisi või teadmisi üle vaatama. Valikuline suhe tegelikkusega…
Sirbi vahel Diplomaatia nr 4.
Indrek Ibrus: ERRi nõukogu lõpp
Olukorda, et riigi rahakoti peal aetakse suurt ja kohati poliitilise mõjuga asja ilma võimaluseta seda suunata, on poliitikutel olnud ilmselt üsna raske taluda.
Et kõik ausalt üles tunnistada, pean alustama sellest, et kandideerisin mõni nädal tagasi ERRi nõukogu ekspertliikme kohale. Kuid armas lugeja, isiklikku on järgnevas vähe. Hetkeline puutumus nähtusega aitas lihtsalt selle üle veidi võimendatult järele mõelda.
Peamine äratundmine viimastel nädalatel toimunust puudutab…
Sel reedel Sirbis raha ja poliitika. Sirbi vahel Kultuurkapitali 2017. aasta I jaotus.
KADI MARIA VOOGLAID: Kodanikupalk kui poliitiliste prioriteetide kaalukauss
Mõned aastad tagasi avaldas Oxford Martin School uuringu, milles toodi välja, et umbes 50% tööst, mida praegu teevad inimesed, saab olema automatiseeritav järgmise paarkümne aasta jooksul. See tähendab, et teoorias võivad oma töökoha robotile kaotada kõik, kes tegelevad igapäevaselt rutiinsete ülesannetega ehk sellise tööga, mida on võimalik diskreetsete protsessidena kirjeldada ning…
Sel nädalal Sirbis euroopalikud väärtused. Järgmine Sirp ilmub 21. aprillil.
Modernsus on üks pikk kodusõda. Laur Kaunissaare intervjuu Poola kultuurifilosoofi Andrzej Lederiga
Andrzej Leder: „Ühiskonnas peituvad reeturid võimaldavad naabruskonna impeeriumidel Poola iseseisvust alatasa hävitada – see mudel on kujundanud kogu Poola intellektuaalse ajaloo.“
MEELIS FRIEDENTHAL. Metafüüsiline vabariik
Kui ma hommikul üles tõusen, kuidas ma tean, et olen sama inimene, kes olin eile? See on identiteediprobleemi peamine sisu ja selle üle on palju vaieldud. Oleks…
Sel nädalal Sirbis teatri aastaauhinna laureaadid, lastekirjanduse aasta ülevaade, isejuhtivad autod ja meemid.
MARI-LIIS SEPPER: Virdav ja vulav
Seksuaalne identiteet on tehnoloogia produkt, vormitav ja uuendatav nagu kehad, mida luuakse katseklaasides, uuritakse ultraheliaparaadiga ning ühitatakse operatsioonilaudadel sooidentiteediga.
TAMBET KAUGEMA: Kolm mullust rolli tõid Märt Avandile meespeaosa kategoorias teatri aastaauhinna.
Märt Avandi: „Pole vahet, mida ja kuidas näitleja mängib, aga tähtis on, et ta teeks seda huvitavalt.“
JAANIKA PALM: Kas me sellist lastekirjandust tahtsimegi?
Viimasel ajal…
Sel reedel Sirbis Meie Mets.
MARI KARTAU: Tunne oma vaenlast!
Metsanduspoliitika ümber tekkinud avalik arutelu, rahvaliikumine metsade toetuseks, käib juba mitu kuud ja oleme sellega juba harjunud. Kui mõtlema hakata, on Eesti ühiskonnas tegu siiski pigem erakordse nähtusega ja tõenäoliselt meenutatakse seda edaspidi hämminguga.
Demokraatlikus riigis peaksid idee poolest probleemid lahenema rahvarahutusteta. On ju olemas meie kõigi valitud rahvasaadikud, kelle poole peaks pöörduma, kui tundub, et riigis kisub miski kiiva. Millegipärast näeme rahvasaadikuid…
Sirbi vahel Diplomaatia nr 3.
MIHHAIL TRUNIN: Üks laps, kaks keelt ehk Kas eesti lasteaiad on vene lastele tõesti nii kohutavad?
Kuna käesolev tekst ei ole analüütiline artikkel, vaid arvamuslugu, alustan, nagu kombeks öelda, radikaalsest arutlusest. Mina ei saa aru, milleks on Eestis vaja riigi raha eest eksisteerivaid vene lasteaedu. Oleks minu olemine, alustaksin haridusreformi just nende likvideerimisest …
Näen, kuidas mõned härrased meediaeksperdid nüüd sebima hakkavad, kaadri tagant välja hüppavad ning „asjatundja…
MARTIN A. NOORKÕIV: Vaim on kinni jooksnud. Mille järgi valida Tartu ülikoolile rektorit?
Sel kevadel valib Tartu ülikool endale uue rektori, valimistules on kaks kandidaati – ametisolev rektor Volli Kalm ning praegune humanitaarvaldkonna dekaan Margit Sutrop. Nagu valimiste puhul ikka, on ka sel korral võimalikke valikukriteeriume mitu. Valimiskogu liikme ja muidu aktiivse üliõpilasesindajana pakun aga selleks korraks ühe põhimõttelise kriteeriumi, mille järgi otsus teha.
Palju häid vastuseid. Intervjuu Kalle Kasemaaga
KRISTI VIIDING: Võõrkeeleõpe…
MERLE KARRO-KALBERG: Kavandatav Tallinna linnaruum vastab nõuetele, kuid on igav ja ühetaoline
Tallinna ruumiline tulevik on nüüdseks pisut klaarimaks ja käegakatsutavamaks saanud. On enam-vähem selge, millist Tallinna lähiaastakümneteks kavandatakse, millise linnaruumi nimel on kesklinnas aastaid haigutanud augud, mida isetekkelise ajutise tegevusega sisustatud tühermaad oodanud. Eelmisel nädalal selgus, millise näo saab Kalarand ning avalikustati peatänava teise etapi võistluse võitja. Me teame umbkaudu esmaste kavandite järgi, millist keskkonda plaanitakse Admiraliteedibasseini äärde, näeme, kuidas…
4 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.