Sel reedel Sirbis kultuuri- ja teaduspreemiad ning Wiedemanni keeleauhind. Sirp alustab sel nädalal oma esikülgedel Eesti Vabariik 100 tähistamist. Kuni 24. II 2018 kujundavad Sirbi esikülje Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna tudengid (juhendaja Kaarel Nõmmik).
Järgmine Sirp ilmub 3. märtsil.
KADI MARIA VOOGLAID: Me peame kõnelema kultuurist. Kuidas ennetada külma kodusõda
Jaanuari lõpus toimus Saksamaal Koblenzis Euroopa Parlamendi Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsiooni tippkohtumine. Ehkki fraktsiooni kuuluvad saadikud euroskeptilistest parteidest üle kogu…
Sel reedel Sirbis Krista Kodres ja JAAK KANGILASKI, Mark Raidpere ja Mart Taniel ning akadeemik Mart Saarma. Sirbi vahel Diplomaatia nr 1 / 2
Kunstiteaduse(lase) piirid ja võimalused. Krista Kodres vestleb JAAK KANGILASKIGA.
Jutuajamine Jaak Kangilaskiga oli ajendatud sellest, et kultuurkapitali kunsti- ja rakenduskunsti sihtkapital on teda äsja tunnustanud elutööpreemiaga. Põhjusi intervjueerimiseks on aga teisigi: Jaak Kangilaski on eesti kunstiteaduse elav ajalugu selle tunnistajaks olemise mõttes, kuid selle sees väärivad ka tema…
TÕNIS SAARTS: Savisaar kui turuliberaalse ja russofoobse Eesti looja
Meie riigist on paljuski tänu Savisaare äraspidisele mõjule saanud stabiilne ja kindlalt läände ankurdatud demokraatia.
Ilmselt pole kellelegi enam uudis, et Edgar Savisaare aeg Eesti poliitikas hakkab lõppema. Jah, tulla võib veel üks dramaatiline ja kättemaksuhõnguline lisavaatus, kuid suurmeistri võimsat ja kõikemuutvat comeback’i ilmselt oodata ei tasu. Niisiis on ehk juba aeg hakata tegelema Savisaare poliitilise pärandi mõtestamisega. Kindlasti on see väga mitmekihiline,…
ARO VELMET: Uduketramine ja vastutus
Kõik uus on hästi unustatud vana, kuid selles, miks vanad asjad unustatakse, on oma iva. 2016. aasta keskpaiku, Brexiti ja Trumpi valimisvõidu vahepeal, hakati rääkima võltsuudistest ja tõejärgsest ajastust (mina eelistan seda küll Rain Kooli eeskujul uduketramiseks nimetada). Urve Eslas on iseloomustanud seda nähtust Sirbi veergudel järgmiselt: „[T]õde ega vale ei ole enam olulised. Poliitik valetab? Mis siis ikka, aga see-eest vaata, kui jõuliselt ta esineb.…
Õnn ei asu ilusas majas. Merle Karro-Kalberg intervjueerib Ülar Marki. ÜLAR MARK: „Linna edukust ei määra muster, faktuur ega esteetika, vaid inimeste omavaheline läbikäimine.“
Ülar Mark on arhitektuuri keskel olnud paarkümmend aastat ning ruumiloomise siinset kurssi seadnud arhitektide liidu esimehe, arhitektuurikekeskuse juhataja, õppejõu ja Narva linnaarhitektina, aga teinud ka bürootööd. Ta oli ka meeskonnas, kes viis 2006. aastal Eesti ekspositsiooni Veneetsia arhitektuuribiennaalile. 2007. aastal nimetas Postimees ta kultuuriveduriks, eelmisel aastal andis…
MARTIN A. NOORKÕIV: Facebooki grupid on uued salongid
Pärast Donald Trumpi USA presidendiks valimist ja Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise referendumit on kõikjalt kuulda jutte demokraatia paratamatust lõpust. Ent millisest demokraatiast me üldse sel puhul räägime? Saksa sotsioloog ja filosoof Jürgen Habermas kirjeldab 1962. aastal avaldatud „Avalikkuse struktuurimuutustes“ protsesse Suurbritannias ja Prantsusmaal (osaliselt ka Saksamaal) XVIII ja XIX sajandil. Need tegid mõneks ajalooliseks hetkeks võimalikuks sellise demokraatliku täiuse, mida me siiamaani ideaalist…
Sel reedel Sirbis Sirbi laureaadid 2016 ja (liit)reaalsus
OLIVER LAAS: Liitreaalsus, virtuaalsus ja väärtus
Liitreaalsustehnoloogia laiendab infosfääri meeleliselt tajutavat osa ja põimib selle tihedamalt reaalsusega. Selle tulemusel muutuvad senisest pakilisemaks mitmed virtuaalsete nähtustega seotud küsimused.
„Pokémon Go“ (2016) on asukohapõhine liitreaalsusmäng mobiiltelefonidele, milles mängija ülesandeks on Pokémonide (lühend sõnadest pocket monster) püüdmine ja omavahelisteks võitlusteks treenimine. Mängija asukoht linnaruumis määratakse GPSi abil ning Pokémone näeb mängija oma telefonikaamera ja liitreaalsuse abil ümbritsevas keskkonnas.…
Sirbi vahel Diplomaatia nr 12. Järgmine Sirp ilmub 6. jaanuaril.
JÜRI REINVERE. Facebooki kiituseks
Hirm ja ebakindlus sunnivad haarama esimese ettejuhtuva turvalisusepakkuja järele.
A. D. 2016 rullus meie kõigi ees lahti nagu üks pärsia vaip – koos oma miljonite pagulaste, värvide ja üllatustega, mis meenutasid mingit halvasti komponeeritud sümfooniat või ebatsensuursete sõnadega keskaegseid madrigale.
Mustade elevantide aasta. MEELIS OIDSALU, URVE ESLAS, ANDREAS KAJU ja TARMO JÜRISTO vestlevad aastast, mil tõde ei ole enam oluline.
2016.…
Eesti metsast on varsti järel ainult kulissid. HASSO KRULL, TÕNU ÕNNEPALU, JAAN KAPLINSKI, PEETER LAURITS: „Meil oli miski, mis oli Euroopas haruldane – Eesti mets. Keegi müüs selle maha, lagastas maastiku ja hävitas elukoosluse. Mis me selle eest saime?“
HALLIK HARRO-LOIT, RAGNE KÕUTS-KLEMM: Kesk- ja Ida-Euroopa ajakirjandus surve all
Majandussurve võib olla ohtlikum kui poliitiline, sest see on varjatum, lihtsamini põhjendatav ja just selle tõttu salakavalam.
Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ajakirjanduskultuur on…
Sel reedel Sirbis liikuvad pildid, globaalsed probleemid, puudega inimesed ja väikerahvad. Sirbi vahel Keele Infoleht.
TEET TEINEMAA: Teooria on surnud! Elagu teooria?
Mõni aeg tagasi sattusin filmiajakirjanike listis huvitava arutelu peale. Loodan, et mulle ei panda pahaks, kui ma seda vestluse siinkohal lühidalt visandan. Listis jagati liikmetele lugemiseks üht pikka ja põhjalikku filmiarvustust. Jagaja kiitis lugu kui interpretatsiooni meistriklassi, tõdedes siiski, et autori valitud teoreetiline raamistik määrab osalt ära ka artikli sisu.…
Nii Eesti rahvusringhäälingut kui erameediat võib pidada kultuurilembeseks. Aeg-ajalt kostvaid hüüdeid humanitaaride alahindamisest ja nende vähesest kõlapinnast ei saa võtta tõsiselt. Võtkem või see, millise järjepidevusega päevalehed ja elustiiliajakirjad näitlejaid, muusikuid, kirjanikke, kunstnikke intervjueerivad-afišeerivad. Sageli näeme ka n-ö kõrge kultuuri esindajaid elustiiliajakirjades ja teleintervjuudes etendamas subtiilseid väikekodanlikke performance’eid. Kultuur müüb. Ka pärast neid kärpeid, mis tehti eelmise kümnendi hakul erameedia kultuurikülgedel, ei saa Eestis rääkida kultuurimeedia…
ARO VELMET: Donald Trump ja poliitika tagasitulek
Mõne aja eest diagnoosis Marek Tamm Memokraadis Eesti poliitilist olukorda kui „poliitikast väljumise poliitikat“. Selle määratlusega tähistas Tamm võimuerakondade „sihikindlat (võimalik, et ositi ebateadlikku) tegevust erinevate eluvaldkondade depolitiseerimisel“. Poliitilisi otsuseid ei arutatud enam kui eetilist, ideoloogilist või väärtuspõhist valikut, vaid kui administratiiv-tehnilisi samme, mida juhivad eksperdid, Exceli tabel või julgeolekukaalutlused. Selliseid küsimused nagu õpetajate palga suurus, integratsioonimehhanismid või tervishoiu rahastamine ei…
Kaebus nr 676
Pressinõukogu otsus 27. X 2016
Pressinõukogu arutas MTÜ Horoskoop juhatuse liikme Argo Loopmani kaebust Sirbis 6. mail 2016 ilmunud artikli „Sünniaja mõju elukäigule“ peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.
Tegemist on bioloogiadoktor Tuul Sepa artikliga, kus arutletakse sünniaja mõju üle inimese elukäigule, räägitakse astroloogiast ja horoskoopidest.
MTÜ Horoskoop juhatuse liige Argo Loopman kaebas pressinõukogule, et artiklis olev väide, et horoskoopide puhul on tegemist valetamise…
MÄRT VÄLJATAGA: Valge mehe allakäik
Teisipäeval toimuvad USA presidendivalimised – või jõuavad oma lõpu algusse. Need on nimelt kestnud juba poolteist aastat ning – arvestades ühe kandidaadi mõistaandmisi, et ta ei pruugi kaotust aktsepteerida – lõpptulemuse kinnitamine võib võtta aega. Tänavune kampaania on jõudnud kummutada mõned politoloogia käibearvamused. 2008. aastal pälvis suurt vastukaja John Zalleri, Hans Noeli jt raamat „Partei otsustab“ („Party Decides“), kus väidetakse, et presidendikandidaadid pannakse Ameerikas alati paika parteide tagatoas juba enne…
TIIT PALU. … arg näitleja, kes laval …
Kord joovastust tundnud näitleja teab: realism on ainult promilli puudus veresoones; kui see puudus ületada, kaob ka realism ning avanevad väravad imelisele kiirteele.
Teatri ja alkoholi juured on pikad ja paralleelsed, nad ühinevad ajaloo hämarikus. Uurijate teateil on teater saanud alguse viljakusriitusest, mille käigus joobes hõimuliikmed jumalatega kokkuleppe nimel laulsid ja tantsisid, maske ja rekvisiite kandsid, dekoratsioone püstitasid ja kaunistasid,…
RAUL VEEDE: Seksuaalkasvatus eriloal ja ei mingeid aborte
Eelmisel nädala esmaspäeval toimus Poolas riigi ajaloo esimene naiste üldstreik, mis oli suunatud Euroopa ühe karmima abordiseaduse edasise karmistamise vastu ja milles osales 100 000–150 000 inimest 60–100 linnas. Millised on Poola praeguse olukorra ühiskondlikud tagamaad, arutlesid streigipäeva õhtul kolm Eestis elavat poola naist: Tartu ülikooli poola keele ja kultuuri lektor Joanna Dagmara Dobosz, MTÜ Öökull juhataja kohusetäitja Agnieszka…
OTT KARULIN: Eliidi õnn luua
Alustan järeldusega, milleni jõudsin siinsamas kuue nädala eest: „Väga lihtne oleks siinkohal nõuda nn musta hobust, kedagi, kes ilmub pildile alles valimiskogus ja kes osutub sobivaks kompromisskandidaadiks enamikule erakondadele. Tunnistan, et plaanisingi oma artikli just selle lootusega lõpetada, aga et arutelus – kui see ka on vaid sisediskussioon – sünnib teadmine, ei pea ma nn musta hobust ausaks lahendiks just põhjusel, et erinevalt eelnimetatuist…
Sel reedel Sirbis Eesti Rahva Muuseum. Sirbi vahel Keele Infoleht: 50 aastat Eesti keelenõuannet.
ANU TOOTS: Kas demokraatia saab võita, kui riik kaotab?
Naiste pildiletulek oli presidendivalimistel ainus demokraatia võit, ilming, mis riikluse institutsioone ei kahjustanud.
Sellel lool pidi olema teistsugune pealkiri. Pärast valimiskogu esimese hääletusvooru lõppu olin ma üpris veendunud, et mu artikli algne kondikava peab vett. Paari tunni pärast varises kõik kokku. Kuigi presidendivalimiste läbikukkumist oli ennustatud,…
LIIA HÄNNI: Põhiseadus ajamasinas
On omamoodi aja märk, et president tuleb leida üha tugevneva poliitilise konkurentsi tingimustes, mille puhul senine valiku tegemise metoodika ei pruugi töötada.
Tuleval aastal saab veerand sajandit Eesti põhiseaduse heakskiitmisest rahvahääletusel. Oleme seega elanud terve inimpõlve jagu põhiseadusega kehtestatud ühiselu ja riigikorralduse reeglite järgi. Selle aja jooksul on põhiseadust muudetud neljal korral, kusjuures 2003. aastal toimunud rahvahääletusel täiendati põhiseadust seadusega, mis lubab Eestil kuuluda…
Sel kurval nädalal mõtleme Aarne Rannamäe suurepärasele ajakirjanikuteele.
40 aastat tagasi tuli Aarne Rannamäe õppima ajakirjandust Juhan Peegli ajakirjanduse erialale, oli kursuse vanem ja üldisemalt Peegli ajakirjanduskoolkonna vaimsuse üks kujundaja. Ajakirjandus on praktiline eriala, kus eelkäijatel on tohutu roll selles, milliseks inimene kujuneb. Aarnet iseloomustas õppimine oma eelkäijatelt ja küsiv meelelaad: ta kirjutas oma esimese akadeemilise töö Valdo Pandi kohta, jõudis Pandi mitmete ajastudilemmadeni, õppis Pandilt.
Ajakirjaniku elukutse võib sisaldada…
Sirbi vahel Diplomaatia nr 9.
MARGUS MAIDLA: Reform reformi pärast
Intervjuu KBFI endise direktori Raivo Sterni ja kevadel ametisse valitud uue direktori Urmas Nageliga.
Peaaegu üheksa kuud pärast seda, kui oli lakanud tuksumast viimaste kümnendite väljapaistvaima ja karismaatilisema teadlase ja riigimehe, akadeemik Endel Lippmaa süda, sai uue direktori Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI), mida rahva seas tunti paremini tema asutaja ja kauaaegse juhi järgi lihtsalt Lippmaa instituudina.
Olnust,…
Kultuuriajakirjanduse sisu ja kasutajaskond. Uuringu täitjad Peeter Vihalemm (uuringu juht), Marju Lauristin, Ragne Kõuts-Klemm, Maarja Lõhmus; kaasatud on 13 TÜ ühiskonnateaduste instituudi õppejõudu ning doktoranti, magistranti, bakalaureanti. Uuringu tellija: kultuuriministeerium, maksumus 58 155 eurot.
Mitmeaspektiline uuring kinnitab eesti kultuuriajakirjanduse head tervist, elanikkonna huvi kultuuri ja kultuuriajakirjanduse vastu ning sedagi, et status quo säilitamiseks vajab riik strateegilist plaani noorte kaasamiseks. Uuringu lõpparuanded on aga toimetamata, millest on sugenenud vormilist ja…
TUI HIRV: Veel rahvusooperi kaadri järelkasvust ehk Arvamusfestivalil vaetud ooperiteatrimurede järellainetus
Vaevalt oskas Estonia rahvusooperi meeskond oletada, et nende väike turunduslik žest (nii see mõjub), osavõtt tänavusest arvamusfestivalist Paides, leiab nii suurt vastukaja: kirjutatakse artikleid, peetakse vestlusringe raadios – järelikult läheb küsimus „Muusikateatrite järelkasv – kelle mure?“ korda üsna laiale ringkonnale. Sahinad algasid juba siis, kui see ooperijuhi ja koolijuhtide vestlustringi teema välja kuulutati. Nii mõnelgi asjaosalisel ja kõrvaltvaatajal…
5 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Eduard Wiiralt. Visand ajalehe väljalõikel. Grotesksed näod. Pliiats, paber, dateerimata.Eesti Kunstimuuseum.
