Meedia

MARIS HELLRAND: Huviharidus ei ole ainult soe bussipeatus
Noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsioon toob järgmisel sügisel valdkonda 6 miljonit eurot lisaraha. 2018. aastast lisandub terveks aastaks 15 miljonit eurot. Vestlusringis huvihariduse probleemide ja uue kontseptsiooni rolli üle nende lahendamisel osalesid kultuuriministri nõunik Piret Hartman, haridus- ja teadusministeeriumi noorteosakonna asejuhataja Ardo Rohtla, Sally Stuudio asutaja ja juhataja Annely Köster, Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees Kadri Leivategija, Rakvere abilinnapea Kairit Pihlak, Eesti Teadushuvihariduse Liidu…

OTT KARULIN: Õnn luua eliiti
Kulub veel viisteist aastat, enne kui Eesti vabariigi presidendiks saavad kandideerida needki, kes sündinud juba taastatud iseseisvusega Eestis. Ealise alampiiri – 40 eluaastat – seab presidendikandidaadile põhiseadus ja ju on nii õige, sest lisaks vähestele päevapoliitilistele ülesannetele nagu Eesti esindamine välissuhtluses, riigikogu valimiste väljakuulutamine ja peaministrikandidaadi määramine jms on presidendi roll suuresti rahustaja, südametunnistusele koputaja, selgitaja oma ja neiks vajalikud oskused – kaalutlev meel, julgus kritiseerida…

LINDA KALJUNDI: Mis on rahvusülene ajalugu? Intervjuu Karsten Brüggemanni ja Ulrike Plathiga
Ulrike Plath ja Karsten Brüggemann on Saksa päritolu ajaloolased, kes töötavad juba pikemat aega Eestis. Praegu on mõlemad ametis professorina Tallinna ülikoolis. Sellest, miks nad hakkasid tegelema Eesti ja Balti ajalooga, on kumbki varasemalt juba juttu teinud. Mõlemat eristab ka püüdlus käsitleda siinset ajalugu rahvusülesest perspektiivist. Ehkki Eestis ei ole sellel teemal kuigi palju arutletud, on rahvusülene ajalugu ilma…

MERLE KARRO KALBERG: Kopsaka veimevakaga vigased pruudid linnahall ja Patarei merekindlus
Esmaspäeval loodi sihtasutus Kalaranna Patarei – paljudest kolmanda sektori organisatsioonidest koosnev ühendus, mis on võtnud eesmärgiks Patarei merekindluse väärika taastamise ja sellega ka Tallinna rannajoone hea käekäigu eest seismise. See pole esimene kord, mil aktiivsed kodanikud Tallinna mereääre ja sealsete kultuuriväärtuste pärast jõud ühendavad. See pole ka teine kord. See on juba kolmas. Déjà vu. Kui midagi juhtub esimest…

Sel reedel Sirbis muusikateemaliste kirjutiste võistluse võidutööd
NELE PEIL: Theresa May seisab klaaskuristiku serval
Klaaskuristiku termin on sotsiaalpsühholoogias küllaltki uus: selle vermisid 2004. aastal Exeteri ülikooli teadlased Michelle Ryan ja Alex Haslam. Termini taga on teooria, mille kohaselt naised murravad klaaslaest läbi ehk edutatakse või valitakse juhtpositsioonidele sagedamini olukorras, kus organisatsioon või ühiskond on kriisis. See tähendab värskele juhile raja otsimist justkui kuristiku serval, kus õnnestumise tõenäosus on väike, läbikukkumise risk suur…

Sirbi vahel Eesti Kultuurkapitali 2016. aasta II jaotus.
MIKKO LAGERSPETZ: Valus kukkumine reaalsusse
Brittide rahvahääletus ELi liikmesuse küsimuses päädis üllatava ja napi tulemusega. Kõige suuremaks ehmatuseks on aga nii briti valijatele kui ülejäänud ELi liikmetele referendumijärgsetel päevadel ilmsiks tulnud peataolek: Brexiti pooldajatel puudub nii plaan eelseisvateks lahkumisläbirääkimisteks kui ka tahe neid juhtima asuda. Referendumil ei valitud kahe tulevikuplaani vahel, vaid otsustavaks said lahkumise pooldajate pakutud ebamäärased kujundid iseseisvuse taastamisest, bürokraatia kahandamisest, välismaalaste…

Bioloogiline liik kui hulk varieeruvaid protsesse. EDIT TALPSEPP intervjueerib biloogiafilosoof John A. Dupréd.  John A. Dupré: „Kui näeme elusloodust protsessidest koosnevana, saavad klassifikatsioonid peegeldada ainult pidevalt voolava maailma omavahel ristuvaid läbilõikeid.“
ARGO ROSIN: Kas teaduse indekseerimine on mõistuse mõõteriist või riistapuu?
Järjest rohkem räägitakse teaduse indekseerimisest ja tippteaduse kriteeriumidest. Mis imeloom see teaduse indekseerimine ehk h-indeks siis on?
H-indeksi mõtles välja California ülikooli füüsikaprofessor Jorge Eduardo Hirschi eesmärgiga hinnata valdkonnasiseselt teoreetilise füüsika teadlaste…

JUHAN ARU: Britid sõitsid põllule
MERLE KARRO-KALBERG: Võistelda või mitte? Selles pole küsimus
Arhitektuurivõistlused on meile andnud rohkelt maailmatasemel arhitektuuri, kuid tõstatanud ka ruumikultuurialaseid küsimusi.
Dokumentaalfilmis „Võistlus“ (The Competition“, 2013, režissöör Angel Borrego Cubero) näeb higi, pisaraid, alandamist, väsimusest punetavate silmadega töötajaid ning lõputuid unetuid öid. Ei, filmis ei räägita inimkaubandusest, Kambodža õmblusvabrikute töötajatest ega lapstööjõust, vaid kirjeldatakse arhitektuuribüroode argipäeva – võistlemist tellimuse saamise ja loomingu teostamise nimel. Filmi tegemiseks oli palutud üle…

Järgmine Sirp ilmub 1. juulil.
TARMO TEDER: Merest üldiselt, subjektiivselt ja eklektiliselt
Võiks küsida: mis on meri? Ja püüda sellele hõlmamatule nähtumusele tükati vastata, mõnes piisas vahest isegi suutes puutuda mere olemust. Õigem on siiski küsida: kes on meri? Nii küsimiseks annab mulle aluse pikaajaline ja mitmekesine suhe merega, mõni kummaliselt kirgastav mõistmine ning toimetaja lubatud litsents luuletada. Kuidagi naljakalt kalk oleks ju pidada merd justkui surnud hiidolluseks, kui mõned tunnevad koguni…

Sel reedel Sirbis mälestused ja elulood, mälupank, geenipank, andmepank ja mäluasutus
PILLE-RIIN LARM: Protest tuleviku vastu
Praegu käib mitu elulugude kogumise võistlust. Kirjandusmuuseumis kuulutati hiljaaegu välja võistlus „Eesti Vabariik 100. Minu elu ja armastus“, mille eestkõneleja on luuletaja Kristiina Ehin. Oma kogemuse jagamine on oodatud ka Tartu ülikooli eetikakeskuse arvamuslugude võistlusel „Eesti ja Põhjamaad – Eesti kui Põhjamaa“. Sihtasutuse Unitas algatus „Kogu me lugu“ kutsub koguma, uurima ja jagama Eesti perede lugusid.
Võib öelda,…

Sirbi vahel Keele Infoleht: riigi- ja koolikeel
JÜRI REINVERE: Vabadus olla rumal
Nii nagu piiblis, jäävad meile need kolm – vabadus, vastutus ja rumalus –, kuid kõige suurem neist on rumalus.
Kui Rootsis tähistati Astrid Lindgreni saja aasta juubelit ja tema näoga palistati nii Karlaplan kui ka Valhallavägen,  oli Käbi Laretei selle peale kodus üsna tõre. Õhus oli tunda rahulolematust: uudiseid vaadati  kriitilise muigega ja üksteisele järgnenud filmiklipid panid ta toolis nihelema. „Astrid…

PEETER LAURITS: Tehisteadvusest ühisteadvusse
Ühisteadvuse teke on evolutsiooniline hüpe, võrreldav pigem keele tekkimise kui Gutenbergi trükipressiga.
Jorge Luis Borges kirjeldab trepialust võlvi ühe Buenos Airese maja keldris, kus asus punkt, mis sisaldas endas kõiki teisi planeedi punkte. Seda kutsuti Alephiks, alkeemikute ja kabalistide mikrokosmoseks, keraks, mille keskpunkt asub kõikjal ja ümbermõõt eikuskil.
Trepialuses konkus konutades ja üksisilmi Alephisse jõllitades sai näha mis tahes punkti maailmas, mis tahes hetkel ja mis tahes valguses. Seal…

OTT KARULIN: No teeme siis poolgi rehkendust
Sõna „kultuur“ esineb haldusreformi eelnõus, selle seletuskirjas ja ekspertide hinnangutes vaid harvadel kordadel ja suurt kultuurikulude osakaalu eelarves käsitletakse pigem probleemina.
Tulemuslik Šotimaa. HILLE HINSBERGi intervjuu  endise Šotimaa riigisekretäri Sir John Elvidgega, kelle eestvedamisel reformiti 2007. ja 2008. aastal põhjalikult Šotimaa keskvalitsuse juhtimismudel. JOHN ELVIDGE: „Olen kiire tegutsemise poolt, sest süsteemi muutmiseks tuleb seda raputada.“
Üks saja sõbraga entusiast on parem kui sada eurot. Reet Varblane…

ALEKSEI IVANOV: Kuidas minust sai eestlane?
Kasvada üles möödunud sajandi üheksakümnendate aastate Narvas oli üpris huvitav, kuid uuesti ma seda kogemust tõenäoliselt enam läbi ei teeks. Ümberringi valitses täielik absurditeater, otsekui Pelevini raamatutes. Kõik varises kokku, kõige vana asemele tuli midagi uut, mis muide samuti kuigi kaua…

Sel reedel Sirbis kevad. Sirbi vahel Diplomaatia.
TUUL SEPP: Sünniaja mõju elukäigule. Horoskoobid vs. teadus
Sünnihetke pidamine elu algusmomendiks on kahtlemata väär. Inimese elu saab alguse viljastumishetkel ja emaüsast väljumine ei muuda üldjuhul kuigi palju seda, milline inimene on. Ometi tähistatakse väga erinevates kultuurides iga inimese elus päeva,…

OTT KARULIN: Kriitikukvarteti tekstidžäss
Kriitikakunstist on ikka räägitud – Sirpki on kord aastas selletemalise erinumbri teinud. Tavaliselt arutavad kriitika hetkeseisu ja kriitikuks olemise üle siiski ühe valdkonna inimesed omavahel, justkui oleks arvustatava eriala spetsiifika olulisem kriitika kui autonoomse tegevusvälja printsiipidest. Muu hulgas soovist eelnev kahtluse alla seada…

ANDERS HÄRM: Kuraatori sünd
Kanada majandusteadlase Dan Tapscotti järgi on majanduses viimasel ajal esile kerkinud kaks tegelast, kellest esimest ta on nimetanud prosuumeriks ja teist kuraatoriks. 2006. aastal kirjutatud raamatus „Wikinomics“ käsitleb ta pööret majanduses Wikipedia näite varal, kus tarbijad on ühtlasi ka sisu tootjad (prosumer…

Sirbi vahel on Diplomaatia ja Eesti Kultuurkapitali 2016. aasta I jaotus
INDREK IBRUS: Netflix muudab mängureegleid
See tekst on Netflixist. Teenusest, millest Eestis laiemalt palju ei teata, kuigi see on juba jaanuari algusest saati Eesti elanikele internetis valla. Teadmist on vähe, kuna ametlikult oleme selles kõik pettunud ja…

JAAN KAPLINSKI: Mõni mõte Hiina kultuurist, ideoloogiast, ideaalidest
Võib-olla peab Hiina liikuma demokraatia poole, kuid ka läänemaailm võiks loobuda selle demokraatia kitsast ja dogmaatilisest mõistmisest.
Kord sattusin oma kadunud sõbra, Soome filosoofi-loogiku Georg Henrik von Wrighti pool lugema kirja, mille teine suur XX sajandi loogik ja matemaatik, Ameerika…

Sel reedel teeb Sirbis ajalugu ajalugu.
Oleme nõukogude aja pärandist hästi lahti saanud. Linda Kaljundi intervjuu Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaadi TÕNU TANNBERGIGA. Tõnu Tannberg: „Kui läheneda sõjaajaloole mitte kindralstaabi, vaid sõdurite ja tsivilistide perspektiivist, saab ühiskonna toimemehhanisme paremini mõista ning ka suurt poliitikat varjundirikkamalt käsitleda.“
HILLE HANSO, PEETER…

Sel reedel Sirbis avangard ja postdramaatilisus teatris. Lisaks teaduslõide, sotsrealism, juhuslikkus filmis ja filosoofias ning inimliigi sohitegu kui evolutsiooni käigus välja kujunenud strateegia.
EERO EPNER: Sõna ja näitleja uuemas teatris
Postdramaatilises teatris jäetakse otsad lahti, ollakse ambivalentne, tsiteeritakse ja vihjatakse, pakutakse vastuolusid, põgenetakse hinnangute eest, esitatakse küsimusi ega…

Õigus oma sooidentiteedi tunnustamisele. Eestis ja maailmas. Kunstis ja õiguses. Sirbi vahel Keele Infoleht ja Diplomaatia.
TERJE TOOMISTU: Transsoolisuse näod
Õigus oma sooidentiteedi tunnustamisele ei peaks olema seotud sookorrigeerimise operatsiooniga.
Me oleme maailmas kehadena. Isegi virtuaalmaailmas, kus teoreetiliselt võime suhelda füüsilisest kehalisusest sõltumatult, toimub pidev kehade loomine ja taasloomine.…