Meedia
-
Loe reedel Sirpi
Sel reedel Sirbis kapitalismist, globaliseerumisest, pagulastest ja globaalsest ühiskonnast. Jagamismajandusest ja gentrifikatsioonist ning veelkord latte-vanematest.
MARTIN OJA: Progressimüüt: reformi ja raudtee retoorika
Mis seob Reformierakonda ja Rail Balticut?
Kahtlemata saame huvitava vastuse, kui võtame käsile ajakirjandusliku uurimistöö, toome välja ettevõtted ja nende omanikud, kellele raudteeprojekt tõotab allhankelisi lepinguid. Riigieelarvest projektide rahastamine, et sellega erasektorile tööd anda ja „palka maksta“ on maksusüsteemide tekkest saadik ilmselt kõige levinum JOKK-skeem kogu maailmas. See on niivõrd…4 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sel reedel Sirbis Eesti tee, Arvo Pärt, riiklike preemiate laureaadid, tähistaevas ja kuldsed mehikesed.
Järgmine Sirp ilmub 4. märtsil.
KERRI KOTTA: Pärt – meie tarbimisihade peegel
Pärt on kuulus. Vastavalt Suurbritannias tegutsevale maailma suurimale klassikalise muusika sündmuste andmebaasile Bachtrack on ta elavate heliloojate hulgas see, kelle teoseid on juba viiendat aastat järjest esitatud maailmas kõige sagedamini. Pärdi muusikale on pühendatud rida festivale, tema muusikast on kirjutatud raamatuid. Pärdi muusika kõikjalolekust annab muu hulgas…3 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sel reedel Sirbis kultuuripoliitika põhialused aastani 2020.
MIHKEL KUNNUS: Seksuaalse emantsipatsiooni kuritöö ja karistus
Milan Kundera ja Michel Houellebecq näitavad feminismi ehk soolise emantsipatsiooni projekti finišit. Meeldiv see pilt ei ole.
Kui aastal 2014 ilmus „Naeru ja unustuse raamatu“ eestindus, mõtlesin isegi, et nüüd on mul kõik Milan Kundera, ühe oma lemmikautori teosed maakeelsena riiulis. Siis aga tuli teine tore uudis. Vanameister on veel ühe teosega maha saanud: „La Fête de l’insignifiance“ ehk…5 minutit -
Sel reedel Sirbis loodus
Sel reedel vaatleb Sirp elusloodust ehk nagu kirjutab Sirbi avaessees Mattias Turovski: „Kogu meie planeet Maa, selle miljardid kooslused ja mikrokosmosed, taime-, looma-, seene- jm riigid, elusolendite sugu-, hõim- ja perekonnad, seltsid ja liigid ning nende arvutud esindajad on vaid mõttelised, kokkuleppelised, inimmõistuse piiratusest sündinud kontseptsioonid, kui oleme püüdnud seletada selle määratu voolu iseloomu, mida nimetame eluslooduseks.“
MATTIAS TUROVSKI: Murekoht looduskaitses
Kui looduskaitse eesmärk on kaitsta loodust selle sõna otseses mõttes…3 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sel reedel Sirbis talvine arvustustesadu.
PAAVO MATSIN: Talv kui tagasipöördumine
Kuulus prantsuse arst ja esoteeriline kirjanik Papus (õige nimega Gérard Encausse, 1865–1916) on võrrelnud inimese vaimset arengut aastaaegadega: see, kes on elus alles õpilane, vastab kevadele, inimene, kes on juba vaimselt rändama asunud ja uitab ringi nii-öelda käsitöösellina, vastab suvele, kõiges meistritasemel toimijat iseloomustab aga talv. Papusi arvates peab õpilane toetuma teenäitajatele, kellel on juba millegagi kogemusi, ning omandama teadmisi küsides ja…4 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sel reedel Sirbis rahvuslusest ja Kultuurkapitali aastaauhindadest. Sirbi vahel on vihik KULKA 2015. aasta IV jaotusega.
JÜRI REINVERE: Hirm kaotada rohkem, kui on juba kaotatud
Uusrahvuslike riikide liit
Oktoobri lõpus juhtus Berliinis midagi, mida seal enam ammu nähtud polnud, ja – hämmastav küll – seda ei pandud eriti tähele: sellest ei kirjutatud lehtedes, ei räägitud raadios, ei tehtud erisaateid televisiooni kultuuriprogrammi. Nimelt, Richard Straussi „Alpisümfooniat“ mängiti Berliinis ühe ja sama nädala jooksul kolm…3 minutit -
vikerkaar
vikekaar
vikekaar
vikekaar
vikekaar1 minut -
Sel reedel Sirbis
Sel reedel Sirbis pagulaskriisist mitme nurga alt.
EPP ANNUS: Dialoogitusest
Minu valitud teema kõlab pessimistlikult: tahan mõelda dialoogituse põhjuste üle. Miks on vahel nii raske jõuda dialoogini? Alljärgnevalt väidan, et kultuuride ja kogukondade dialoogituse põhjust tuleb otsida kultuuriliste kujutelmade sfäärist. Kahe inimese dialoog ei ole võimalik, sest suhtlussituatsioonis osalevad alati ka teised, isegi kui nad füüsiliselt kohal ei viibi. Selgitan edaspidi, mida ma pean silmas kultuuriliste kujutelmade all, aga alustama pean essentsialismi…3 minutit -
SIRBI LAUREAADID 2015
Väestaja ja mõtestaja
Margus Ott on filosoof, väemõtleja, kes loob pühendunult ainulaadset maailmatõlgendust, lõimides ida ja lääne mõtteviisi avardades eesti mõtteruumi uute käsitlusviiside ja mõistetega.
Margus Oti panust eesti filosoofia rikastajana, uskumatult viljaka tõlkija ja kirjamehena ei ole võimalik üle hinnata, mõttehaardelt on teda võrreldud Hasso Krulli ja Valdur Mikitaga.
Kesksel kohal Margus Oti kirjatöödes on, lausa punase niidina liigendades, läbistades ja lõimides väe mõiste, mille ta on laiemalt tuntud terminiks verminud.
„Vormiliselt on…5 minutit -
Sel reedel Sirbis
Ses Sirbis Sirbi laureaadid 2015, riigieelarve, loojapalk, 2016. aasta kultuurieelarve, „Ela ja sära“ stipendiumide analüüs, 2016. aasta kultuurieelarve ja teaduse rahastamine.
REET VARBLANE: Esimesed katsejänesed
Kirjaniku- ja kunstnikupalgaga on võetud suund valdkonnakeskselt indiviidipõhisele rahastamisele, mida ministeerium ei ole seni osanud teha.
Veidi enne aastavahetust kogunesid Sirbi toimetusse Maarja Kangro, Indrek Koff, Mark Raidpere ja Anu Vahtra ning toimetusest Ott Karulin ja Reet Varblane, et rääkida praegusest kirjanduse- ja kunstiväljast, toetussüsteemist, turust, professionaalses kõrgkultuurist…4 minutit -
Loe reedel Sirpi!
Aasta viimases Sirbis võtavad aasta kokku Aare Tool, Märt-Matis Lill, Ivo Heinloo, Mart Niineste, Madis Kolk, Madle Lippus, Andrei Liimets, Toivo Tammik, Jaan Ruus, Reet Varblane, Jüri Valge, (:)kivisildnik, Margus Laidre, Kaarel Tarand, Raili Marling, Mari-Liis Sepper, Kirsti Nurmela, Gerli Paat-Ahi, Märt Masso, Pirjo Turk, Jüri Engelbrecht, Raivo Stern, Gunnar Okk, Jürgen Ligi, Tarmo Soomere.
Sirbi vahel on „Diplomaatia”.
Järgmine Sirp ilmub 8. jaanuaril 2016.
MUDLUMI essee „Õunalõhn ja lumi katustel“
On imelik, et…6 minutit -
Sellel reedel Sirbis kriitika-eri
Sellel reedel Sirbis kriitika-eri:
PILLE-RIIN LARMi usutlus Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna laureaadi JOHANNA ROSSiga ja Rossi kõne „Pudrust kujude valmistamise õpetus”
JANIKA KRONBERGi ettekanne „Ants Oras ja temavääriline kriitik”
Lisaks on Keele Infoleht ja Keele-elu.
JÜRI REINVERE: Kriitikakunst
Probleem: millega täita artikkel?
Muusikakriitika ümber valitseb Euroopas juba oma kümmekond aastat mingi kummaline, vaevane olukord, mis on toredasti ära peidetud ilusate kulisside taha. Ma usun, et meie, heliloojad, oleme olnud kõige esimesed seda nägema, sest probleemide…4 minutit -
Sel reedel Sirbis
Ükski riik ja rahvas ei ela vaakumis. Reedese Sirbi avalooks on ERKKI BAHOVSKI intervjuu „Maailma ajaloo“ peatoimetaja SEPPO ZETTERBERGIGA. Zetterberg: „Ehkki Eestis on ka üldajaloo õppetoole, uuritakse teil maailma ajalugu siiski väga napilt.“
MARTIN AIDNIK: Ülikoole on kolonialiseerimas manageride kultuur
Gunnar Oki esilekerkimine kõrgharidusvaldkonna arvamusliidrina on finants- ja avalike huvide hägustamise sümptom.
Selle sügise diskussioonid näitavad, et ka pärast kiireid ja radikaalseid ülikoolide struktuurireforme on kõrghariduse seis ja suundumused jätkuvasti põletav teema. Gunnar…4 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sel reedel Sirbil sügis!
MATHURA: Sügis meis enestes
Kui lakkame arvestamast looduse rütmidega, on oht, et läheme ka ise rütmist välja: üritame õitseda siis, kui oleks aeg viljuda, või võrsuda seal, kus peaksime taanduma.
Sügis. Vahel tundub, et meid ümbritsevad sõnad ja mõisted kasvavad meiega nii kokku, et me enam ei mõtle nende sügavamale sisule ja tähendusele. Sõnadest saavad nimetajad ning võib jääda mulje, et nähtused, millele nad viitavad, ongi ainult üheplaanilised, üheselt…3 minutit -
Sel reedel Sirbis
Kakskümmend aastat pärast plahvatust. OTT KARULINi intervjuu Raido Mägiga. Raido Mägi: Viljandi koolkonna märksõnaks on iseteadlikkus, otsingulisus
Nüüdistantsu positsioon pole Eestis vist kunagi ülemäära kindel olnud: esituskohti on vähe (enamik uuslavastusi tuleb välja Kanuti Gildi SAALi või Sõltumatu Tantsu Ühenduse egiidi all) ning külastustest koguvad need kümnendiku. Viimastel aastatel on toimunud ka selge ümberprofileerumine ja enamik teoseid eelistatakse statistikas esitleda mitmeliigilavastustena (näiteks eelmisel aastal esietendus Eestis 23 tantsu- ja 39 mitmeliigilavastust).…4 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sel reedel Sirbis kunst ja Barthes, naised ja Ida-Euroopa ning kultuuriajakirjanduse ajataju. Sirbi vahel Diplomaatia nr 11.
Sirbi avab Liisa Kaljula usutlus Londoni Tate’i kunstimuuseumi Venemaa ja Ida-Euroopa moodsa ja nüüdiskunsti ostukomisjoni liikme MAARJA OVIIR-NEIVELTIGA. See usutlus on oluline, sest räägib maailma juhtivates moodsa kunsti muuseumides selle sajandi teisel kümnendil aset leidvast postkoloniaalsest pöördest. Maarja Oviir-Neivelt: „Kõige rohkem kahju teeb meile enda marginaliseerimine ja kultuurilise alaväärsustunde tekitamine.“
Veel Ida-Euroopa kunsti rahvusvahelistumisest: Kadri…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
AARE TOOL: Kindel linn ja varjupaik mittekohtade keskel
Sissejuhatus klassikalise muusika eshatoloogiasse
On juba kord nii, et mõned mõisted tunduvad seda hägusemad, mida rohkem nendega kokku puutud. Üks selliseid on „klassikaline muusika“. Võiks väita, et klassikalise alla liigitub see osa muusikast, mis oli, on ja jääb. See definitsioon kõlab hästi (kui laenata muusika-aasta hüüdlauset), kuid on siiski veidi plakatlik ja liigpidulik. Pealegi ollakse üha vähem ühel meelel selles, milliseks kujuneb nn…3 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sel reedel Sirbis valikutest ja vabadusest, keelamisest ja pooldamisest.
TRISTAN PRIIMÄGI: Ilves, karu ja kolm naaritsat
Iga tõelise kunstiakti taga – ja ma ei räägi riiklikul algatusel ja finantseerimisel sündinud n-ö kunstist, millest meil on säilinud igasuguseid näiteid Nõukogude Liidu ajast -, vaid päris kunstist. Iga tõeline kunstiakt on väljakutse status quo‘le. See ohustab seda. Muidu oleks ju tegemist selle tavalise igava värgiga. Kunst on kunst, kui see teeb midagi teistmoodi, loob…4 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sel reedel Sirbis intervjuu Veiko Õunpuuga, Villem Tomiste jt Admiraliteedi basseinist, Janek Kraavi post-sõnastik, Ott Karulin OÜ-dest ja loojatest, Andra Siibak Facebooki kõlakambriefektist ning Merike Kaunissaare soolisest stereotüpiseerimisest. Sirbi vahel „KULKA tabelid“ – Eesti Kultuurkapitali 2015 III jaotus.
Viljastava teadmatuse poole. Greta Vartsi intervjuu VEIKO ÕUNPUUGA. Veiko Õunpuu: „Kopeerimine pole kellelegi kunagi mingit eelist andnud.“
VILLEM TOMISTE: Kas ja kus kohtub Tallinn merega? Admiraliteedi basseini äärse kvartali arhitektuurivõistlus
Tallinna sadamaala Admiraliteedi basseini äärse…3 minutit -
Kultuuriväljaannete lugejaküsitlus
Tartu Ülikooli ajakirjanduse uurijad on juba palju aastaid tegelnud Eesti inimeste meediakasutuse, huvide ja arvamuste analüüsimisega. Praegu oleme tegelemas kultuurikanalite sisu ja kasutajaskonna uuringuga, mille tulemusi saavad kasutada kõik toimetused oma väljaannete arendamiseks ja lugejate ootuste paremaks arvestamiseks. Seoses sellega pöördume Teie poole palvega täita küsimustik kultuuriväljaannete lugemise kohta, mida saab teha järgmise lingi kaudu: https://www.surveymonkey.com/r/kultuur.
Oleme selle küsimustiku saatnud paljude väljaannete tellijatele, kuid ootame ka nende lugejate vastuseid, kes tellijad…1 minut -
Tiit Hennoste tahaks liiga tihti kirjutajalt küsida, kas tal oma mõtteid ka on.Piia RuberInstitutsionaalne kultuurimeedia uusavangardses maailmas
Alustame ajaloost. On taas samasugune aeg nagu XX sajandi alguses. Pole isegi vaja uusi sõnu tema iseloomustamiseks. Ma laenasin järgnevad laused veidi lühendatud kujul omaenda raamatust, mis kõneleb XX sajandi alguse kirjandusest.
• Sõjad ja revolutsioonid hävitasid miljoneid elusid, lammutasid vanu riike ja tõid kaasa miljoniteni ulatuvad põgenike lained.
• Poliitikas oli uute autoritaarsete ideoloogiate levimiskatsete aeg.
• Tehnoloogia arengus toimus meeletu hüpe. Tehnoloogia lubas ületada aja ja ruumi piire.
• Suurlinnad üha kasvasid…7 minutit -
Marju Lauristin uurib, kas tänapäeva Eesti ühiskond, milles on tajutav stagnatsiooni ja suletuse paine, vajab taas kultuuriajakirjandust kui ühiskonna kriitilise vaimsuse areeni.Piia RuberSirp kultuuriväljal ja ühiskonnas
Kui alustasime ülikoolis 1970ndate teises pooles Sirbi ja Vasara lugejate uurimist, oli Sirbi trükiarv 56 000 ja seda luges pidevalt 23% kõigist eestlastest.1 Peale Sirbi ilmus tollal kultuuriväljaannetest Looming, Loomingu Raamatukogu, Keel ja Kirjandus, Kultuur ja Elu. Teater. Muusika. Kino tuli mõni aasta hiljem, Vikerkaar ja Akadeemia sündisid 1980ndate lõpus koos poliitilise tõusulainega. Kultuuriajakirjandus oli nähtav ja suutis tollal asendada ideoloogiliselt valvatud ühiskonnas puuduvat poliitilist avalikkust. Fosforiidisõja sümboliks muutunud Priit Pärna…5 minutit -
Rebekka Lotmani hinnangul on Sirp muutunud sisepoliitiliselt poleemilisemaks ja ajakirjanduslikult professionaalsemaks, ent kaotanud mängulisust.Piia RuberTähed ja märgid
Pilguheit Muti, Tarandi ja Karulini Sirpi
10 minutit
