Meedia

Reedel Sirbis Tiit Hennoste, Marju Lauristini, Rebekka Lotmani, Rebeka Põldsami ja Mart Niineste pilguheit kultuurimeediale ning intervjuu kultuuriministriga. Sirbi vahel Diplomaatia.
Püsivad ajutised lahendused. OTT KARULINI intervjuu kultuuriminister INDREK SAAREGA. Indrek Saar: „Iga järgmise ukse juures, mis me lahti teeme, eriti iga järgmise eelarve või riigireformi juures jääb küsimus, kas ma suudan oma valdkonna positsioone kaitsta.“
URMAS NÕMMIK: Eesti tee võiks olla tõlketeadustele ja mitmekesisusele hea kasvulava loomine
Humanitaarteadused ja kunstid on seoses…

P. I. FILIMONOV: Pooltäis pagulased ja pooltühjad ekrelased
Pagulased on kummaline jututeema. Umbes samasugune kummaline, kui kunagi, mitte nii palju aega tagasi, oli Ukraina teema. Tol ajal sain ma palju teada oma venelastest tuttavate kohta, nüüd vist on aeg teha järeldusi mõne eestlasest tuttava suhtes. Saan aru kõikidest ekrelaste (mitte parteilises mõttes) muredest seoses eesti rahva uhtumise ohuga pagulaste vägevates voogudes, kuid siiski. On asju, mis juhtuvad paratamatult. Mitmekesisus kas või…

Sel reedel heidab juubilar pilgu tulevikku – endlitest ja Facebookist, internetist ning identiteedist.
KATRIN TIIDENBERG: Endlike, endlike seina peal
Pierre Bourdieu kirjutas 1965. aastal raamatus „Un art moyen“ („Keskaja kunst“), et see, mida päevapiltnikud pildistatavaks (pildistamisvääriliseks) peavad, juhindub kehtivatest normidest ja väärtustest. Teisisõnu, ühiskondlikud väärtused ja nende ümber kerkivad pinged muutuvad igapäevaklõpsude abil nähtavaks. Praeguse aja üks silmatorkavaimaid klõpsuliike on endel (selvepilt, enekas, selfie). Proovikski järgnevas läbi mõelda, mida me endlimaania ja…

Sel reedel Sirbis arhitektuur ja kosmos!
ELO KIIVET: Arhitektuurikosmose satelliidid
Tallinna arhitektuuribiennaalil küsiti, keda või mida me üldse tahaksime ennast (sest linn, see oleme me ise) juhtima.
„See hoone on ehitatud tuleviku jaoks, kuid tulevik tundub kogu aeg eest ära libisevat.“
Septembri algul kolmandat korda toimunud Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) teema oli seekord isejuhtiv linn. Selgelt tulevikku vaatava sündmuse ümber ei hõljunud grammigi nostalgiat. Olevikku käsitleti vaid hüppelauana paremasse ilma, tulevikku jõudmiseks tuleb sellel vaid…

Sel reedel Sirbis Esimene maailmasõda ja ajalugu.
LIISI ESSE: Esimene maailmasõda kui unustatud sõda
Pisut enam kui sajand tagasi alanud ning neli sündmusterohket aastat väldanud Esimene maailmasõda tõi kaasa muutused, mida ei saa maailma ajaloo kulgu vaadates alahinnata. Sõja käigus langesid impeeriumid, kerkisid esile rahvusriigid ning toimus märgatav areng sõjapidamises, teaduses ja ühiskonnakorralduses. Esimese maailmasõjaga alanud rinde ja tagala piiride hägustumist ning sõja tulemusi, mis ei rahuldanud võitjariikegi, võib näha sündmuste ahelana,…

TAISTO RAUDALAINEN: Kas ebafolklorism või argipoeesia?
NSVLis aastakümneid kehtinud sisepoliitiliste salamääruste abil ingerisoomlaste surnuksvaikimine ja selle stigmaga kaasnenud varielu lämmatas lõpuks rahva eneseusu.
Kõigepealt pisut minu rahva lähema ajaloo kaja. 1920. aastail asustas 130 000 kuni 140 000 luterlasest ingerisoome põlluharijat Leningradi oblasti ehk ajaloolise Ingerimaa 900 küla, moodustades küllalt homogeenseid asustuspiirkondi. Paranoilisel sõjalis-strateegilisel ettekäändel halvati selle rahva elujõud sihikindla riikliku terroriga. Tegu on korraga nii genotsiidi kui ka topoklasmiga, sest piirkondade…

Sel reedel on Sirp pühendatud haridusteemale.
Eliitkoolid soosivad vanemate uhkust, mitte andekaid
Õiguskantsler Ülle Madise, Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, psühholoog Angela Jakobson ja õpetaja Vootele Hansen on arvamusel, et parimate tulemuste nimel tuleb kohati maksta liiga ränka hinda ja pidev võistluslikkus ja hirm kaotuse ees koormab nii keha kui ka vaimu.
OTT KARULIN: „Ah, sina oled ju erand!“
Vaidluse matistamiseks on mitmeid viise. Kõige tulusam on tropistada vastase suu mõne õhatusega, millele polegi…

Sel reedel Sirbis inimarengu aruanne.
Kuidas ületada stagnatsiooni?
Inimarengu aruande eestvedajad Marju Lauristin, Mati Heidmets, Raivo Vetik ja Erik Terk: “töötav mudel tuleks alles luua, ent see eeldab loovat ning eksperimenteerivat poliitikat, mis ühildub küllalt raskelt meie valitsemissüsteemiga”.
Eesti inimarengu aruanne 2014/2015. Lõksudest välja? Peatoimetaja Raivo Vetik. Eesti Koostöö Kogu, Tallinn 2015. 304 lk.
AGU UUDELEPP: Kes vinnastab lõkse?
Inimarengu aruanne on valmis ja metafoorseid lõkse täis. Küsimus on selles, millised lõksud löövad varem ja…

Sel reedel Sirbis intervjuu Kristjan Järviga, kes tahab nihutada piire. Veneetsia ja Tallinna arhitektuuribiennaal, EXPO, arhitektuurikaubamaja ning Veneetsia kunstibiennaal ja NO99 Praha kvadriennaalil. Eesti suveteatri vaatajavaade, Liivi kirjandusfestival ja Võtikvere raamatuküla, Põhja-Venemaa kummalised etnomaastikudning setude usuelu.
Sirbi vahel on Diplomaatia nr 8.
KRISTEL PAPPEL: Dirigent peab leidma võtme
Kristjan Järvil (43) on Leipzigis peagi algamas neljas hooaeg Saksamaa vanima raadioorkestri – Kesk-Saksa Raadio (MDR) orkestri peadirigendina. Viimati juunikuus Leipzigis käies tundsin imetlust, kui…

Veljo Tormis 85!
TIIA JÄRG: Elamise vaev ja valu. Mõttekilde Veljo Tormise 85. sünnipäeval
KERRI KOTTA: Konformistlikuks kiskuv (etno)futurism. Von Krahli teatri ja Nargen Opera ühislavastus „Sünnisõnad“ Veljo Tormise muusikale
OTT KARULIN: Mitmehäälne põrisev r. „Isuri eepos“, Taarka pärimusteatri „nonstop seto ja „Sünnisõnad“.
 
KRISTIINA ROSS: Sest korraldamast sest eesti keele teadusest
Eesti teaduskorralduses on lähiajal midagi toimumas. See on ajanud keset suve ärevile ka Eesti Keele Instituudi (EKI), nagu meediaski mitu korda kirjutatud Lühidalt öeldes:…

Sel reedel Sirbis 1995.
ANDERS HÄRM ja HANNO SOANS: 1995. Feminist, konservatiiv, kontseptualist ja tema kuraator
Miks rääkida aastast 1995? Laulev revolutsioon oli möödas, putš unustatud, Vene väed lahkunud, Estonia uppunud, Kurt Cobain surnud. Ei midagi ülemäära traagilist ega dramaatilist sel aastal ei toimunud. Või siiski?
Vähemalt kunstiväljal oli 1995. aasta äärmiselt tähelepanuväärne.
PEETER SAUTER: Aasta 1995 on saanud muinasjutuks ja eelajalooks
Ängistavate segaduste, teadmatuse ja absurditundelise muretuse ajast eristavad praegust Eestit stabiilsus ja…

Sel reedel Sirbis virtuaalne, maagiline ja psühhedeeliline reaalsus. Reaalsus ka.
AVE RANDVIIR-VELLAMO: (Video)mängud infosõjas
Kas videomänge oleks võimalik kuidagi kasutada Vene propaganda tõrjumiseks Balti- ja Põhjamaades? Selle küsimuse esitas publiku seast välisriigi saatkonna esindaja aprilli algul Tallinna ülikoolis toimunud mänguarendajate konverentsil „GameDev Days 2015“. Konverentsi teisel päeval tegi ettekande Marek Link sisekaitseakadeemiast, kes demonstreeris kolmedimensioonilist virtuaalkeskkonda XVR, mis võimaldab kriisisituatsioone (õnnetused, rahutused jms) läbi mängida noortel, kellest koolitatakse riigi kaitsjaid – tulevasi…

Sel reedel Sirbis suvi! Järgmine Sirp ilmub 3. juulil.
Sirbi vahel Diplomaatia nr 6.
MERCA: Suvi ja kõik temas
Magaks ju veel ja veel edasi … Aga perse helistab. Kuram, tal on siin ka levi!
„Vaiki, perse!“ sisistan. „Tahad, et jätan siin kõik nüüd pooleli?“
Perse taltub. Vajutan unenäo pausinupult. Jätkan. Sealt, kust pooleli jäi. Või, noh, enam-vähem. Minu unedes on pea alati suvelaadne toode, ehk mõne meeldejääva erandiga: bikiinisoe talv inimesekõrguste hangedega, valged lumetirtsud siristamas…

MARGIT MUTSO: Isamaa ilu hoieldes
Kaheksa silmapaistvat endist linnaarhitekti mõtlevad hetkeks tagasi oma tööle ja arutlevad laiemalt omavalitsuse võimaluse üle oma piirkonda arendada.
Käest ära oled, kodumaa. Mitte ainult Ida-Virumaa linnade lagunevad paneelelamute kvartalid, mitte ainult Tallinna idapoolne sissesõit ja jõhkrad mägedemaastikud, mitte vaid vaesuses lagunevad maa-asumid ega linnaservi palistavad odavehitiste read. Isevooluteed on läinud isegi enamik Eesti linnade keskväljakuid.
URMAS LEPIK: Meil on võimalusi
Ugrilikult ajaskaalal elu vaadeldes näeme, et oleme pärast viimast…

Olemise varjus. Martin Heideggeri „Mustad vihikud“.
Joonas Hellermaa intervjuu Heideggeri uurija Peter Trawnyga. Martin Heideggeri koondväljaande ja „Mustade vihikute“ („Schwarze Hefte“) toimetaja ning väljaandja, Wuppertali ülikooli Martin Heideggeri instituudi juht prof Peter Trawny: „Miski pole enam kahtlustest vaba.“
 
JOONAS HELLERMA: „Vähesed aimavad“. Heideggeri kahekõne olemisega
Eelmisel aastal ilmusid esimesed Martin Heideggeri „Mustade vihikute“ köited („Schwarze Hefte“), mis heidavad uut valgust Heideggeri väga mõjukale filosoofiale. Iseäranis on teravdatud tähelepanu all tema seos kolme- ja…

MADLI PESTI: Kihiline Wilson
Suurproduktsioon „Aadama passioon“ oli rikkalik kogemus, mitte niivõrd lavastusena, kuivõrd külluslike seoste ja mõtete tekitajana. Rohke Wilsoni-kogemusega vaataja puhul vastas lavastus pea detailideni kõikidele ootustele. Kuna miljonilise eelarvega sündmuse kohta on meediasse arvamusi paisatud suurel hulgal, on selle artikli funktsioon muu: asetada „Passioon“ Robert Wilsoni loomingu konteksti ning pöörata tähelepanu võimalikele seostele, mis on senises retseptsioonis kõrvale jäänud.
MERIKE VAITMAA: Valgus meis endis ja väljaspool
Noblessneri valukoda näeb…

Sel reedel Sirbis territoorium. Sirbi vahel Diplomaatia.
TUUL SEPP : Territoriaalsete konfliktide evolutsiooniline taust
Territooriumi omamine ja selle kaitsmine teiste eest on inimesele erilise tähendusega. Ajaloos leidub rohkelt näiteid veristest võitlusest isegi selliste territooriumide pärast, millel suurt objektiivset väärtust ei ole. 1982. aastal läks Suurbritannia sõtta Argentinaga Falklandi saarte pärast – need väiksed tühjad, maismaast sadade kilomeetrite kaugusel asuvad tundrakliimaga saared sobivad peamiselt lambakasvatuseks. Aafrika sarve Badme piirkonnal ei ole erilist strateegilist…

Sel reedel Sirbis: E-riik, E-patriotism, avatud riik, küberjulgeolek, digitaalne ühisturg, andmekaitse, E-lahendused ja haridus, postinternetikunst, E- raamatud, blogid, E-ehitus, nuhvlid, folkloor ja meedia.
ARO VELMET: E-patriotism ja efektiivsuse surmahaare
E-patriotismi loogika võtab e-riigi praegust suunda kui paratamatust ja jätab mulje, justkui oleks edasised küsimused puhttehnilised, kuigi tegelikult on tegemist sügavalt ideoloogiliste valikutega.
Kas nuhvlid varastavad meie aja? Intervjuu sotsioloogiaprofessor JUDY WAJCMANIGA.
 HILLE HINSBERG: E-riik kui uus normaalsus ja selle piirid
Sa ju saad aru, et…

Viljandist räägivad Alvar Loog, Ott Aardam, Kristiina Alliksaar, Irina Raud, Gea Melin, Laur Pihel, Karin Paulus, Gregor Taul, Ave Matsin, Kristjan Mändmaa, Paavo Matsin, Rait Sulg, Anzori Barkalaja, Priit-Kalev Parts, Andres Ansper, Maret Tomson, Tarmo Timm, Asta-Virve Libek, Piia Pääso, Kersti Kahu, Ave Kikas.
NB! Järgmine Sirp ilmub 8. mail.
ALVAR LOOG: Matke mu süda linnastaadionile
Sirbi sotsiaaliatoimetaja Valle-Sten Maiste avaldas seda lugu tellides soovi, et ma kirjutaksin esseistlikus vormis oma suhtest Viljandiga,…

Sirbi vahel Diplomaatia nr 4 ja Eesti Kultuurkapitali 2015 I jaotus.
„Teatri retked avastamata aladele“. Tambet Kaugema intervjuu Andres Noormetsaga.
Kaheksa päeva pärast esietendub Sadamateatris kadrinoormetsa elektrooniline tekstimuusikal „go neo und romantix“, mida Vanemuise kui suure repertuaariteatri kontekstis võib pidada n-ö riskilavastuseks. Selle lavastaja Andres Noormets on veendunud, et riigi toetatud repertuaariteatritel on kindel kohustus riskida ning mitte jätta uusi ja otsingulisi asju üksnes väiketeatrite teha.
OTT KARULIN: Kuidas pääseda broilerivardast?
Uut koalitsiooni…