Tulemusliku meediaõpetuse keskmes peavad olema lapsed ja nende kogemused, järgmine samm on õpetuse laiendamine keerulisematele teemadele, näiteks allikakriitikale.
Uuendatud riiklikud õppekavad toovad õpetajatele uusi katsumusi, millest üks on meediapädevuse põhiainetesse integreerimine. Põnev, aga ka aeganõudev ja kohati keerukas lisatöö eeldab õpetajalt kuulamisvalmidust, et ta teaks, mida lapsed internetis teevad.
Meediaõpetuse ainekavasse lõimimise raskused saavad alguse juba õppematerjalide, näidete ja meetodite valikust, aga ka pedagoogide digipädevuste tasemest ning suhtumisest…
Esiküljel Veneetsia arhitektuuribiennaalil avatud Eesti paviljoni „Kodupeatus“ kuraatorid Aet Ader, Mari Möldre ja Arvi Anderson. Foto Piia Ruber
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht? Merle Karro-Kalberg vestles Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni kuraatorite Aet Adra, Mari Möldre ja Arvi Andersoniga
Novembri lõpuni on Veneetsia arhitektuuribiennaalil avatud Eesti paviljon „Kodupeatus“,…
ANDREI LIIMETS: Igavikku vaakuv vene hing
„Viimane reliikvia“ vaatab viimast viit aastat Venemaal ning pakub rohkelt mõtteainet, kas teistsugune riik on üldse võimalik.
Dokumentaalfilm „Viimane reliikvia“ (Baltic Film Production, „The Last Relic“, Eesti-Norra 2022, 104 min), režissöör-stsenarist Marianna Kaat, operaator Kacper Czubak, helilooja Lauri-Dag Tüür, produtsent Marianna Kaat, kaasprodutsendid Mette Cheng…
Nähtamatud hiiglased. Margus Maidla vestles arvutiteadlase Jaan Raikiga
Jaan Raik: „See on Euroopa Liidu tasandil ülimalt strateegiline valdkond, kõik uus ja innovaatiline, sh rohepööre, pole võimalik ilma ühise turuühenduse kontrollitava kiibitööstuseta.“
Tänavu möödub 80 aastat maailma esimese elektronarvuti tööle hakkamisest, milleks oli 1943. aastal Suurbritannias valminud Colossus, loodud Teise maailmasõja ajal…
Veebimõõdikute kasutamisel on varjuküljed, sest mõõdikuid kiputakse kasutama üheplaaniliselt ja kriitikavabalt.
Digipööre on andnud meediaorganisatsioonide käsutusse võimsa auditooriumilt vahetu tagasiside saamise vahendi –veebimõõdikud. Tänu neile on võimalik jooksvalt jälgida, kui palju silmapaare vaatab konkreetsel hetkel uudisportaali avalehte. Samuti võimaldab see esile tuua, milliseid lugusid klikitakse ja avatakse, milliste lugemist on alustatud ja milliste lugemisega ei jõutagi lõpuni. Olgu siis pooleli jätmise põhjuseks see, et lugu andis juba…
Vanad armastused, värsked kiindumused ja uudishimu. Indrek Grigor ja Maarin Mürk vestlesid Tamara Luugiga.
Tamara Luuk: „Oluline on tajuda oma piiratust, mitte enese ees laiuvat kõigi võimaluste maad, just piiratust, mis iseloomustab sind ja sinuga kõrvuti loovaid inimesi.“
2022. aastal Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia pälvinud kunstiteadlane Tamara Luuk (sünd 1952) kehtestas end 1970ndate ja 1980ndate kunstipildis isikupärase käekirjaga kriitikuna. Pärast…
PIRET VOOLAID: Elusügise ja eakate kujutamine eesti vanasõnades ehk Vanasõnad kultuurigerontoloogia teenistuses
Kultuurigerontoloogia on viimastel aastakümnetel tõusnud üheks elavamaks ja sisukamaks akadeemilise analüüsi valdkonnaks. See vananemisteadus põimib humanitaar- ja sotsiaalteadused ja on keskendatud vanema ea väärtustele, tavadele, normidele ja moraaliideedele ning on mõjutanud arusaamu sellest, kuidas me vanemas eas õpime; vaidlustanud vanu stereotüüpe, kombineerides ja tuues kaasa…
Kremli narratiivide levitamine võib ühiskonnas tekitada segadust ja pinget.
Kremlimeelse propaganda üks peamisi teemasid, eestlaste russofoobias süüdistamine, ei mängi enam välja, sest infokeskkond on mitmekülgsem kui kunagi varem, ütles Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi juhataja Ragne Kõuts-Klemm.
Nii venekeelse elanikkonna meediakasutus kui sõnumite tõlgendamise strateegiad on küllalt mitmekesised.1 „Ühelt poolt mõtleme, et on hea, kui inimesed saavad kasutada mitmesuguseid meediakanaleid, sest siis nad saavad võrrelda ja ise oma arvamuse kujundada, aga…
Saja-aastane Looming seisab ristteel. Pille-Riin Larm vestles Indrek Mesikepiga
Indrek Mesikepp: „Tähtis on, et inimestel, kes tahavad eesti kirjanduse parema osaga kursis olla, oleks põhjust Loomingut osta, tellida ja lugeda ning et nad ei pettuks.“
Mulle meeldib silmitseda töölaudu. Laud kõneleb inimesest, kes selle taga istub, mõndagi. Ajakirja Looming peatoimetaja Indrek Mesikepi lauda, nagu kogu kabinetti Tallinnas Harju tänaval, võib iseloomustada sõnadega…
Sirbi vahelt leiad Eesti Kultuurkapitali 2023. aasta I jaotuse vihiku
JUHAN SOOMETS: Ühe ja lõpmatuse vahel
Holger Looduse „18 kevadist hetke“ on lihtsa, kuid geniaalse idee ja perfektse teostusega näitus, millest osasaamine nõuab aega ja vaimset pingutust.
Holger Looduse näitus „18 kevadist hetke“ Kai keskuses kuni 30. IV.
Teekond Noblessneri galeriidesse on tugevalt eelhäälestatud: konkurentsitult uhkeim mikrorajoon, mille iseloomulikke eksterjööre kasutavad taustapildina luksusbrändid, profiilipildina ka…
SIMON CUMMINGS: Laul peale ja südamele
Tatjana Kozlova-Johannese muusika teeb nii eriliseks see, et tal õnnestub alati olla ainulaadne, omanäoline ja originaalne ning suhestuda kuulajaga vahetult, isiklikult ja võimsalt.
Kui ma esimest korda Tatjana Kozlova-Johannese muusikat kuulsin, oli selle mõju peaaegu raske taluda. See oli 2017. aasta Eesti muusika päevade kontserdil, kus kõlas vokaalteose „To My End and to Its End …“…
Järgmine Sirp ilmub 14. aprillil.
Eesti teatri auhindade laureaadid
Eesti teatri auhindade ja nendega kaasnevate Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiate laureaadid kuulutati välja 27. märtsil rahvusvahelise teatripäeva peol Narva Vabal Laval.
Eesti teatri auhindadega kaasnevad Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiad. Samuti anti laureaatidele Ivo Lille loodud „Theodori silm“, mille väljaandmist rahastab kultuuriministeerium, või Vaike Pääsukese kujundatud aukiri. Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti…
Tõejärgses inforuumis peavad sõjapildid kõnetama ja tegevusse suunama järjest skeptilisemat publikut. See loob paradoksaalse olukorra, kus fotodele on suured ootused, samal ajal aga pilte ei usaldata.
Viimane Bonnier võiks viidata sihtidele, mille seab endale andmeajakirjandus.
Ajakirjanduse veebruari alguse pidupäevasära, mil toimetused tunnustasid oma parimaid ajakirjanikke, hakkab tuhmuma. Nüüd on hea tagasi vaadata väljundile, mille eest ajakirjanikke pärjati. Kui oleksin ise algaja ajakirjanik, siis mida teha, et seista Bonnieri valgusvihus?
Kindla peale minek oleks plaanida mõnda andmeajakirjanduse projekti. Sõna „projekt“ kasutan siin teadlikult, sest andmeajakirjandusena valminud töödel paistab olevat palju ühist projektidega, millega tegelevad nii teadlased, riigiametnikud…
Vaistu võidukäik ehk Hüva leili. Merit Kask vestles Anna Hintsiga
Anna Hints: „Minu intuitiivne keel ei ole vähem väärtuslik kui ratsionaalse loogikaga põhjendatud valikud. Selles on täiesti oma loogika olemas, ainult teistel alustel.“
Sel nädalal esilinastus Eestis Anna Hintsi esimene täispikk dokfilm „Savvusanna sõsarad“, mille esilinastus jaanuaris USAs ühel maailma tunnustatuimal festivalil Sundance tõi Annale rahvusvaheliste dokumentaalfilmide programmis parima režissööri auhinna. Tegu…
JOOSEP SUSI: Suitsu nurk XX. Jürgen Rooste „Veel üks raibe“
Leidub baas- või tüvikujundeid, mis on kultuurilooliselt sedavõrd tiined ja eesti luuleski ajapikku kodunenud, et piisab ühe sõna mainimisest ja kohemaid avaneb rikkalik tekstivõrgustik, kangastub kogu kirjandusvool, maailmatunnetus, eluhoog.
PILLE-RIIN LARM: Tasa ja targu kuldse jonnipunnini
Mõtteid Piret Raua pärgamise puhul Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnaga
Piret Raua romaani „Initsiaal purjeka ja papagoiga“ esitles…
Müüdiloome on kunstniku üks põhieesmärke Erkki Juhandi vestles Olga Tobrelutsuga
Olga Tobreluts: „Miski ei tõotanud enne Ukraina täiemahulist sõda tragöödiat, kuid ma ei suutnud lõpetada pinges kehade ja surevate noormeeste maalimist.“
Olga Tobrelutsu näitus „Uus mütoloogia“ Eesti Rahva Muuseumis kuni 16. IV, kuraatorid Erkki Juhandi ja Reet Mark.
Olga Tobreluts (sünd 1970) alustas kunstnikukarjääri Peterburis, ent nüüd elab Ungaris. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud interdistsiplinaarne kunstnik…
JAN KAUS: Vormuvad võnkelud
Ole maalide vormiline filigraansus osutab universaalsele ihale kontrollida elu, nendel toimuv elementide võnkelu tähistab leppimist asjaoluga, et täielik kontroll on võimatu.
Kaido Ole näitus „MDF, metall, kumm ja värv“ Temnikova ja Kasela galeriis kuni 12. III.
Marten Esko kirjutab Kaido Ole näituse „MDF, metall, kumm ja värv“ tutvustuses, et Ole uutel piltidel figureerivad elemendid, olgu need siis realistlikumad või…
Sirbi vahel on Eesti Kultuurkapitali toetuste 2022. aasta IV jaotuse vihik.
Ja järgmine Sirp ilmub 3. märtsil.
MARJE INGEL: Kollaaž-portree Anne Ermist
Anne Erm on pälvinud riikliku kultuuri elutööpreemia. Sel puhul küsisin kuuelt inimeselt, missugused on olnud nende kokkupuuted Anne Ermiga ja kuidas kirjeldavad nad tema tegemiste mõju muusikavaldkonnale. Kogusin need muljed kokku, et visandada vastse laureaadi koondportree. Anne Ermi fenomeni määratlevad siinkohal…
Väheste avalikkusele pakutavate ajakirjanduskriitika formaatide kõrval peaks akadeemiline uurimus olema rikkalikum, süsteemsem ja diakroonilisem.
Ühiskonnaanalüüsis on kasutusel mõiste „rajasõltuvus“. Selle all peetakse silmas seda, et toimunud sündmused ja kujunenud institutsioonid, huvide konstellatsioonid ja toimimise praktikad selgitavad suurel määral, kuhupoole ühiskond areneb. Iga valik võib teha mõne valiku edaspidi võimatuks. Maakeeli öelduna tähendab rajasõltuvus seda, et üle oma varju ei hüppa.
Eesti ajakirjanduse rajasõltuvus on kimpu sidunud mitu ajaloolis-arenguloolist…
TAAVI HARK: Puhta muusika ideaal Keremi loomingus
Mihkel Keremi viiulikontserti võib pidada omas žanris üheks mõjusamaks helitööks. Selles nõudlikus žanris oma sõna ütlemiseks ootas Kerem kaua, et kirja saaks midagi väärtuslikku ja veenvat.
Mihkel Keremi autorikontsert 28. I Pärnu kontserdimajas. Triin Ruubel (viiul) ja Willem Stam (tšello, Ühendkuningriik), Pärnu Linnaorkester, dirigent Mikk Murdvee. Kavas Mihkel…
Mõõdukas pragmapoeet. Karin Bachmann vestles Eik Hermanniga
Eik Hermann: „Filosoofia võiks arhitektuurile ja paljudele teistelegi erialadele olla küll tähtis, aga mitte valmis produktina, vaid poolvalmis kujul.“
Kunstiakadeemia filosoofia ja praktikapõhise teooria lektor, ajakirja Ehituskunst peatoimetaja Eik Hermann pälvis kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali tegevuspreemia arhitektuurimõtte edendamise ja vahendamise eest. Kuidas filosoofia ja arhitektuur üksteist aidata saavad, sellest…
5 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.