Olemine elu sipelgamaastikul
TIIA TEDERI intervjuu HELENA TULVEGA
Helena Tulve muusikas on kihiline ja voogav, seesmiselt võnkuv heliruum ja värviline kõla. Tema loomingus on olulistena kohal looduse protsessid, ökoloogiline maailmatunnetus ja idamaine ajafilosoofia. Paljudele oli üllatuseks, et üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti nüüdisheliloojaid võttis paar aastat tagasi vastu väljakutse tegutseda muusikaelu korraldamise võtmepositsioonidel, Eesti muusika- ja teatriakadeemia prorektori ja Eesti muusika päevade kunstilise juhi ametis. Kui kaugel või lähedal üksteisest on loomingu ja…
Alvar Loog, Ott Karulin, Kristel Pappel, Andres Kurg, Maroš Krivý, Mari Kartau, Virve Sarapik, Kerri Kotta, Barbara Lorey de Lacharrière, Tambet Kaugema, Märt Väljataga ja Joonas Hellerma – kriitikakunstist.
PILLE-RIIN LARM: Saagu auhind!
Toimetajal on mure. Kirjanduskriitika pärast, õigemini sageli kohatava suhtumise pärast kirjanduskriitikasse. Suhtumise nähtavaim tulemus on päevalehtede kriitikakülgede hingevaakumine. Kriitika endaga ei ole midagi hullu lahti peale selle, et asjatundlikke süvenenud arvustusi on jäänud proportsionaalselt vähemaks.
See mure ei ole personaalne…
MEELIS FRIEDENTHAL: Kevadel on kurb alatoon
Päike paistab, rohi kasvab. Nii me loodame. Öö ja päev saavad ühepikkuseks ja oodata on hiilgusrikast suve. Teed hakkavad ühel hetkel tolmama, igasugust saasta tuleb välja, aga see käib asjaga kaasas, me koristame selle ära. Me ei kõrvalda talve, talv tõmbub ise eemale, et näidata, mis me oleme selle aja jooksul korda saatnud. Iga aasta kordub seesama, ikka ringi ja ringi.
AIJA SAKOVA-MERIVEE, FIDEELIA-SIGNE ROOTS: Reformid,…
Publiku pilk: JOHANNES SAAR
Ehkki e-Eestis ei tekita kultuuritarbimise üldine medialiseerumine ja fragmenteerumine põhimõttelisi probleeme ning on laialdaselt ka juurdunud, püsib küsimus Eesti kujutava kunsti publikust jätkuvalt galerii- ja muuseumikülastuste anakronistlikus raamistuses, kus kunstihuviline on kängitsetud passiivse pealtvaataja rolli. Käesolev artikkel problematiseerib selle tähelepaneku kui ülesande jõustada publiku levinumaid kunstitarbimisviise ja häält dialoogipartnerina nii meedias kui ka professionaalses kunstikommunikatsioonis.
EVA-LIISA LINDER: Lasteteatri suhtlusarhitektuur
HEDI-LIIS TOOME: Mida tunneb teatris publik?
Teatripubliku uurimisel eristatakse kahte tüüpi…
Sel reedel Sirbis laureaadid – Ene Mihkelson, Raul Meel ja Kalju Komissarov, Leelo Tungal, Ants Hein, Peep Jänes, Raivo Kotov ja Andrus Kõresaar
MARGUS OTT: Progressiivne poliitika
Progressiivne poliitika on edenev, ta teiseneb tegemise käigus. Seda, kuidas täpselt ta muutub, ei saa ette teada. Selles mõttes on progressiivne poliitika tulevikuline ja avatud. Aeg mängib siin keskset rolli, progressiivne poliitika on üdini ajaline. Ajalisuses võib välja tuua kaks konstitutiivset aspekti: mälu ja uuendus…
Sel reedel Sirbi autoriõigusest.
PILLE-RIIN LARM: Hämal on lühikesed jalad
Täpselt kolm aastat on möödas sellest, kui kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žürii otsus mitte nomineerida Andrei Ivanovi romaani „Peotäis põrmu“ põhjustas pahameelt ja vallandas poleemika selle üle, mis on eesti kirjandus, on see rahvuse-, keele- või muu põhine. Kui näib, et nüüdseks on lugejas- ja kirjanikkond leppinud teadmisega, et Eestis tõepoolest eksisteerib rahvusülene kirjandus, mida esindab Ivanov, ja see on osa meie…
Sel reedel Sirbis Kultuurkapital 90. Sõna saavad Jaan-Eik Tulve, Ott Karulin, Tuudur-Jaan Rekkor, Märt Väljataga, Berk Vaher, (:) kivisildnik, Jüri Uljas, Karlo Funk ja Kaido Ole.
MART KULDKEPP: Eesti põhjamaisus ehk Vana idee uued rõivad
Mõte sellest, et ka Eesti on Põhjamaa, on meid ikka ja jälle köitnud. Eesti kultuuriruumis loob põhjamaisuse mõiste hulgaliselt positiivseid seoseid (ürgne loodus, väärikas ajalugu, kõrgetasemeline kultuur ja haridus) ning välismaailmagi silmis on Põhjamaade maine kõike muud…
Sel reedel Sirbi vahel Eesti Kultuurkapitali 2014. aasta IV jaotus.
LEO LUKS: Eesti riigi võimatu mõte
Loobun eos siinses filosoofilises katsetuses Eesti riigi mõtte defineerimise püüdlusest ning üritan näidata, miks sellele küsimusele pole võimalik vastata. Seda, miks ei ole, üritan põhjendada esmalt mõiste mõte analüüsi teel ning seejärel poliitilisuse eripära vaagides. Kuigi esseevõistluse teema võib paista poliitikaülesena, pole ta seda mitte: kui keegi suudaks piisava selgusega määratleda Eesti riigi mõtte, tuleneks sellest…
Sel reedel Sirbis keskkonnast, ökoloogiast ja ökoholismist.
MATTIAS TUROVSKI: Keskkond, eetika ja empaatia. Pilguheit ökoholismi
Me kõik oleme pärit loodusest; inimkond peaks elama loodusega kooskõlas; ka inimene on loom; jätkusuutlik/roheline areng! – selliseid postulaate oleme kuulnud ehk kõik. Samuti aga tunnetame neid lauseid adudes mingil määral silmakirjalikkust. Tõsi, arutluskäik tundub loogiline ja üldtunnustatud, sellega nõustub ilmselt enamik ühiskonnaliikmetest. Miks siis aga on nii, et tegelikkuses – kui jälgida inimeste tegemisi ning ühiskonna…
Sel reedel lehes Sirbi laureaadid 2014.
Muusika-aasta alguse puhul on vestlusringis heliloojad Ülo Krigul ja Timo Steiner, laulja Iiris Vesik ning DJ ja saatejuht Raul Saaremets.
TOOMAS SIITAN: Muusika-harrastus kui ajutreening
Kui mullune liikumisaasta pidi meenutama, et enamik meist liigub vähe ja see on ohtlik tervisele, siis muusikaga on teisiti – sellest meil puudust pole. Vastupidi, kvantitatiivselt pole inimeste elus kunagi olnud nii palju muusikat kui praegu. Suures osas avalikust ruumist kõlab see…
Aasta viimases Sirbis teevad tagasivaate 2014. aastale Aare Tool, Evi Arujärv, Helen Sildna, Ilona Gurjanova, Indrek Allmann, Kaupo Vipp, Kersti Kaljulaid ja Raul Rebane, Liisa Kaljula, Luule Epner, Maire Liivamets, Mart Rannut, Michael Pattison, Peedu Kass, Raul Järg, Tõnu Karjatse.
Sirbi vahel on Diplomaatia.
Järgmine Sirp ilmub 9. jaanuaril.
Truudus Eestile. Globaliseeruvas maailmas. Akadeemik JAAN UNDUSK vestleb Eesti Teaduste Akadeemia presidendi TARMO SOOMEREGA.
SILVER MEIKAR: Vähirakkude arv on kriitiline, aga tänu jumalale veel mitte…
VALDUR MIKITA: Mikroetnos
Kord küsis bioloogist nobelist Peter Medawar oma kuulajatelt – mis on hüpotees? ja vastas sellele ise: hüpotees on kujutlusvõime hüpe tundmatusse.
Viimane kord, kui minu kujutlusvõime sooritas Eesti mainimisel vägeva hüppe, oli selle aasta suvel, kui ilmus Simon Anholti ja Robert Goversi koostatud „Hea riigi indeks”. Hea riigi indeks näitab statistilistele andmetele tuginedes, kui palju panustab üks või teine riik kogu maailma hüvanguks. Eesti on 125 riigi hulgas tublil…
Kuidas olla (uudis)ajakirjanduses mitte destruktiivne, vaid konstruktiivne?
2009. aasta maikuus ilmusid Londoni tänavapilti anonüümsed reklaamplakatid sõnaga „sorry” („vabandust”). Seda täiendasid viis lauset, millest üks teatas: „… for being negative” („… et oleme olnud negatiivsed”). Tegu oli lugejaid kaotanud tabloidi Evening Standard katsega end lugejate ees rehabiliteerida. See kukkus läbi. Kampaania äratas küll tähelepanu (pälvides ka endiste töötajate kriitikat, et neid oli alandatud), kuid tellijad ei naasnud – kord juba…
Sel reedel Sirbis ajatud väärtused. Sirbi vahel Keele Infoleht.
Kõnekultuuri sepistamise asjaolusid. Jaan-Eik Tulvega vestles Sakarias Jaan Leppik.
JAAN-EIK TULVE: „Muusika kaudu väljendame ju alati mingit sõnumit ning selle sõnumiga peame me ise nõus olema.”
SIRJE KIIN: novembri kirjandusskandaalide juured on sügaval minevikus
Tänavu novembris vallandusid eesti ajakirjanduses mitmed kirjanduselu või kirjanikega seotud skandaalid, mis sunnivad küsima, mis on nende nähtuste põhjus, kas neil on ka…
Sel reedel Sirbis valik esseid võistluselt „Mis on Eesti riigi mõte?”
ANNA-MARIA PENU: Kui me ei räägi armastusest, pole see riik mulle
Mida ma tegelikult tahan, mida ma väga-väga tahan, on rääkida armastusest. Ja teha seda eesti keeles. Kuulutada nagu Uruguay peagi ametist lahkuv president José Mujica kord oma parteikaaslastele pärast pikka tööpäeva parlamendis: „Kui olete noored, andke aega armastusele. Kui olete veteranid, andke…
Sel reedel Sirbis teadusest ja kultuurist, aukartusest ja imetlusest. Sirbi vahel Diplomaatia nr 11.
RAIMUND UBAR: Aukartus teaduse ees
Ühel pimedal õhtul heitsin pilgu taevasse, kus särasid tähed ja puudevõrade kohale oli kerkinud hiiglasuur kuu. Ootamatult liikus mõte nendele teadlastele ja inseneridele, kes olid suutnud inimese viia Kuule ja jälle tagasi tuua Maale. Hinge valdas korraga sügav aukartustunne niisuguse ime ees … Aukartus…
Sel reedel Sirbis sotsiaalsest võrdsusest ja ebavõrdsusest.
Majandusteadust ei saa lahutada ajaloost ja ideoloogiast – ARO VELMETI intervjuu THOMAS PIKETTYGA.
Thomas Piketty: „Pole mõtet loota, et kapitalism ise loob harmoonilise ühiskonna. Ebavõrdsust on õigupoolest vähendanud ainult sõjad ja poliitilised otsused.”
HENT KALMO: Piketty ja rikkuse pahupool
Arvustustes on avaldatud rohkelt imestust edu üle, mis on saatnud Thomas Piketty tüsedat ja arve täis raamatut „Kapital…
15 aastat tagasi kirjutas Charles Clover Foreign Affairs’is: “Vähe on moodsaid ideoloogiaid, mis oleksid nii tujuka haardega, nii romantiliselt hämarad, intellektuaalselt nii logisevad ja mis võiksid nii tõenäoselt vallandada kolmanda maailmasõja, kui seda on “geopoliitika” teooria.” Praeguseks pole geopoliitika enam ammu pelk teooria, vaid riikidevaheline reaalsus ja praktika. Koostöös Eesti Välispoliitika Instituudiga kavandatud rahvusvahelise õiguse erinumber kujunes seetõttu ka geopoliitika erinumbriks.
Autorid tõmbavad…
OLEV REMSU: See sõna sest surmast
Surnuid on rohkem kui elavaid. Kui lugeda inimkonna vanuseks 50 000 aastat, siis on surnuid 107 miljardit. Meiesuguseid elavaid on veidi rohkem kui 7 miljardit, meid kõiki kokku umbes 114 miljardit, seega on elavaid napilt üle 6 protsendi. Maailma iibekasvuga elavate jagu suureneb, ent mitte kunagi ei saa meie arvulist ülekaalu lahkunud õdede-vendade ees.
JAAN KAPLINSKI: Pügatud Eestimaa
Pole…
AARNE RUBEN: Lugu nõiasabatist Kuradi rütmidel
Maagiat kohtame kõikjal enda ümber. Psüühikahäirete diagnostilisest ja statistilisest manuaalist (DSM) käib läbi väljend „maagiline mõtlemine”, mida üksnes teatud kontekstis käsitletakse mõnede vaimuhaiguste kõrvalise lisaproduktina. Tegelikult ei saa lähimate aastatuhandete maagilist mõtlemist mitte kuidagi „ära kustutada” – kui seda poleks, siis kannaksid inimesed numbreid ja mitte nimesid. Väike ebausk sobib iga indiviidiga: ikka soovib inimene õnnearve ja…
Kuula ja vaata, mida kirjutatakse värskes “Muusikas”!
1 minut
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
