„IRL eiras Illaku avaldust, viidates tema seotusele KGBga”, Postimees 9. VIII 2013.
„IRL ei võtnud Illakut vastu”, Postimees 10. VIII 2013.
„Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972–1987. Dokumentide kogumik”. Koostanud Arvo Pesti. Tallinn 2009.
Lagle Parek, „Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan. Mälestused”, Tallinn 2010.
„Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis”, IV köidet, Stockholm 1984–1988.
Tartu ülikooli keemiateaduskonna lõpetanud Peeter Laurson on meie ajakirjanduses jätnud pigem koomiku kui keemiku mulje. Küllap mäletatakse veel riigikogulase…
Aga tuleme tagasi Laaneti väite juurde, et südamega oma tööd tegevad riigikogulased ei tule toime kaheksa tunniga päevas. Kui kogu ülevaloldud aeg tööks nimetada, siis kindlasti mitte. Aastas on 52 nädalat, neli päeva võtvad täiskogu istungid toimuvad neist kolmekümnel. Reedeti töötavad saadikud valijatega, veidi suurem koormus on välis- ja Euroopa Liidu asjade komisjonide liikmetel, kel ka reedeti koosolekud. Edukat uut aastat said parlamendiliikmed üksteisele sel aastal soovida alles 13. jaanuaril,…
„Kott seljas ümber „kodumaa”” on parandatud ja täiendatud trükk 1970. aastal „Maailm ja mõnda” sarjas ilmavalgust näinud raamatust. Toivo Tootsen ei raputa tuhka pähe ega näita ennast vabadusvõitlejana, kes rusikas taskus Nõukogude impeeriumile ringi peale tegi. Mis tehtud see tehtud, kahetseda pole midagi. See oli ainus võimalus külastada paiku, kuhu suure tõenäosusega pole hiljem astunud ühegi eesti ajakirjaniku jalg. Neli ja pool kuud kestnud reisile leiti kõige lollikindlam ettekääne –…
Pealinna kultuurileht ei pruukinud sellest muidugi kohe aru saada. Näiteks 14. – 17. aprillini Emajõe Ateenas toimunud muinsuskaitsepäevad leidsid küll järgmises Sirbis ja Vasaras äramärkimist, aga alles 7. leheküljel fotoga Inglisilla alt mäkke rühkivast hõredast kolonnist loosungiga „Jaa Eesti rahvarindele”. Olgem ükskordki ausad ja tunnistagem: see loosung ei sobinud kopika eestki kokku muinsuskaitsepäevade meeleolu ja tonaalsusega. Aga sellest oli pealinnas pesitseval lehetoimetajal raske aru saada. „Uuelaadsed perestroikalikud olid EMS-i korraldatud…
Seejärel läks olukord aga tasapisi jamaks. Näitusekõned olid samuti lõppenud, visuaalse nalja sõbrad esitluste puhul obligatoorse veini ja suupistete laua ümber koondunud. Ja otsekohe komberdasid seda tühjendama nüri, tardunud, 1920. aastasse ehk petrooleumivalgustuse ja hobutranspordi hiilgeaegadesse tardunud mõttemaailmaga inimesed (muidugi mitte kõik, aga siiski tuntav osa), haarates zombie’dena veini.
Esialgu vaatasin seda janti, kuidas võistluse ja näituse peakorraldaja Andrus Tamm neid õnnetuid, aga siiski tüütuid olevusi laua juurest minema ajas, passiivse…
Veidi vähem kriitikat on sel hooajal pälvinud Edgar Savisaar ja Keskerakond. Põhjus võib peituda ka selles, et alates 2009. aastast ajavad Kivirähk, Juur ja Savisaar koos kinnisvaraäri. Jutt käib muidugi Tallinna kainestusmajast. (Vt ka „Juur ja Kivirähk kinkisid Savisaarele liitri riigiviina”, PM 8. X 2009.) Kivirähk annab koguni Savisaarele hüva nõu, soovitades partei ümber nimetada Vene Erakonnaks, sest „kunagised internatsid on taltsutatud ja söövad peremehel peost” („Miks mitte Vene Erakond”,…
Kõige närusem on „õige eestlase” mentaliteedi juures see, et kohanematust, mida ta nõuab oma kaasmaalastelt, ei pea ta teiste elusorganismide puhul üldse oluliseks. Ta ei istuta näiteks kevadel oma vilja või kartuleid sohu, et siis kuni sügiseni nende raske saatuse pärast õhata, pisaraid valada ja pokudele kättemaksu vanduda.
Sellise negatiivse emotsionaalse selektsiooni mõju Eesti rahvale kajastab hästi äsja avalikustatud inimarengu aruanne, kus toodi välja meie olulised eripärad: madal enesehinnang, vähene sallivus…
Pärast Urmas Oti lahkumist pole Mihkel Rauale telemaastikul vastaseid. Tublisid tegijaid on selles žanris teisigi (Indrek Treufeldt, Marko Reikop, Andres Kuusk), aga midagi jääb paraku puudu. Küllap on see seotud geenide ja kujunemisaastatega. Võime suhtuda Harju tänav 1 kirjanike majas kasvanud vendadesse Krossidesse, Raudadesse ja Taranditesse sümpaatia või antipaatiaga, üle ega ümber me neist 1960. aastatel sündinud poistest paraku ei saa. Näiteks püüdlikel Pelgulinna poistel või Veerenni tänava väänkaeltel on…
Kui mujal maailmas loeb spordis eelkõige edu, siis Eestis ainult rahvus. Edu pole vähimalgi määral oluline. Nii näeme Londoni olümpiaraamatus terve lehekülje suurust pilti 103. koha saanud maratonijooksjast, kõigile temast ettepoole tulnuile kokku on jäetud kolm korda vähem ruumi. Muidugi leidub sama suuri pilte ka medali võitnud Eesti sportlastest. Mõlemad kaaned on neid täis ja minu meelest igati õigustatult. Sellega ma tahan rõhutada, et edu saavutanud Eesti sportlaste üle rõõmustamine…
„Turule tulnud” meelelahutusportaal poleks kindlasti saanud nii palju tähelepanu, kui Ekspress Grupi juht Gunnar Kobin poleks palunud kultuuriministril hinnata, kas ERRi meelelahutusportaal vastab ikka seaduses organisatsioonile pandud ülesannetele või tekitab lihtsalt ebatervet konkurentsi eraportaalidele. Konkurentsi Menu vaevalt tekitab, pooleteistkuise ponnistamise tulemusena on sellel portaalil Facebookis 244 sõpra, kellest 50 on ka sõna võtnud (à la „hea konkurent erameediale”). Küll aga väärib tähelepanu Kobini laiem küsimusepüstitus: kas ERRi uus tegevus interneti…
Arvan homode asjus, et tegu on puudega inimestega, kes ei suuda saada lapsi psüühilise või geenihälbe tõttu. Inimese või looma üks põhiülesanne on saada järglasi. Kui ta neid mingil põhjusel ei saa, siis on ju tegu puudega. Tänapäeval ei ole puue kindlasti põhjus, et inimest ühiskonnast tõrjuda või temasse kuidagi üleolevalt suhtuda. Homodesse tuleb suhtuda mõistvalt nagu teistessegi puudega inimestesse. Kindlasti ei ole puue selline asi, millega peaks uhkustama ja…
Hoiaku muutumise näiteid leiab selle aasta meediavoost massiliselt. Mäletame üldist kurjustamist, kui tuli uudis 2014. aasta taliolümpiamängude andmisest Sotšile. Sel talvel polnud kriitikat kuuldagi, arutati hoopis, kui palju venelased kodus medaleid kokku kahmavad. Idanaabriga leppimise käigus on meedia loobunud tõesti totratest väidetest: näiteks kuulutati kunagi üksmeelselt, et Nord Streami gaasijuhe hävitab igasuguse elu Läänemeres. Aga ka täiesti põhjendatud süüdistustest – okupeerib Venemaa ju jätkuvalt Gruusia alasid.
Ei saa öelda, et kriitika…
Kas meedia põhjal on üldse võimalik aru saada, milline on meie energeetika tulevik? Tänulike lehelugejani jõuavad Eesti Energia salajased dokumendid, ajakirjaniku üksikasjaline kirjavahetus Auvere elektrijaama teise ploki tulevikuväljavaadete kohta ja arutelu Eesti Energia juhiga selle üle, kas 20meetrine tuleleek ja kottfiltri kõrbemine oli põleng (või hoopis plahvatus?) või mitte. Aga põhiküsimustele jääb vastus saamata. Üksnes ajakirjandust selles süüdistada oleks ebaõiglane, küllap pole otsustajate ringiski selge, kuidas (kas praegu üldse?) edasi…
Tüüpiline on seegi, et kui Eesti sarjad koosnevad suhetest ja probleemidest, siis „Kerge elu” ainult probleemidest, mis talle erilist sära ei lisa. Aga Margus Prangel peaosas on kahtlemata hea näitleja ning kui ta midagi ebakonventsionaalset tegema pannakse (näiteks püksata olematu tehingu õnnestumisest rääkima), põimub ka „Kergesse ellu” mõni meelelahutuslik noot.
Vana-aastaõhtul defineerisid „Tujurikkujad” kahe eesti näitleja kuvandi: Taavi Teplenkov „see, kes igas sarjas poliitikuid mängib” ja Tarvo Sõmer „see, kes igas…
Küll aga kasutasid võimaluse neile omasel moel ära Edgar Savisaar ja Kristiina Ojuland. Pealinna meer õnnitles Veerpalu ja tema mõttekaaslasi ning tuletas meelde, et ta on olümpiasangarile toetust avaldanud juba varem oma blogis. Viidatud kirjatükis, mis pärineb 26. augustist 2011, jagab Savisaar toetust olümpiasangarile sõrmeotsaga, küll aga lõpetab oma sissekande kurjakuulutavalt: „Rahvas tunneb end petetuna. Ma kujutan ette, et Suusaliidu eesotsas olnud Reformierakond kasutab dopingut ka riigijuhtimises. Seetõttu on vältimatu…
Milles sellise saate toimetaja töö seisneb? Mismoodi sa jõuad niisuguse tekstini, et see saates kannab?
Kõigepealt on ju vaja välja pakkuda ideed ja need ma olen leidnud sellelt pinnalt, mis mulle endale huvi pakub, kus ma tunnen, et mul on endal lünk ja tahaksin rohkem teada. Ma olen alati arvanud, et minu roll toimetaja ja autorina on aidata ekraanile tarku, andekaid ja pühendunud inimesi. Olen seda meelt, et kõigepealt on…
Eesti Kirikute Nõukogusse kuuluvad Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK), Eesti Apostliku Õigeusu Kirik (EAÕK), Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Babtistide Koguduste Liit (EEKBL), Eesti Metodisti Kirik (EMK), Eesti Kristlik Nelipühi Kirik (EKNK) ja vaatlejaliikmetena Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liit (SPA) ning Rooma-Katoliku Kirik (RKK). Järgemööda sõna siiski ei saada, jäme ots on EELK (eelkõige Toomas Pauli) käes. Iseenesest on see hea, sest kõige sõgedamat juttu on viimase paari kuu jooksul ajanud…
Täpselt sama kehtib ka Meikari kohta.
Pressikad on ajakirjandusele ideaalne võimalus hakata iseennast sabast sööma ja seeläbi veel tüütumaks minna. Nii on Armstrongi tekitatud vahulaine harjal jõutud piiluda juba Lõuna-Aafrika jalutu jooksja Oscar Pistoriuse dopingukappi ning sellestki vägev uudismull puhuda.
Paavstiga seoses on sääsk aga veelgi jõledamaks elevandiks täis puhutud kui USA jalgrattalegendi puhul. Kümnete tuhandete lemmik Raimond Kaugver pani juba 30 aasta eest ühele oma romaanile pealkirjaks „Vana mees tahab koju”.…
2. Segaduste aeg (2006–2009).
Saatejuhtideks Kaileen Mägi ja Priit Kuusk või Katrin Vaga (Liis Lusmägi, Tuuli Koch, Elis Aunaste) ja Toomas Luhats. Ilmselt üritati vahetuvate saatepaaridega „Terevisiooni” mitmekesistada, aga välja tuli nagu puder ja kapsad. Kui Kaileen Mäge ja Priit Kuuske „Terevisiooni” saatejuhtidena veel ehk mäletatakse, siis Toomas Luhatsi partnerite meeldetuletamiseks läks vaja Vikipeedia abi. Lootus, et tekib kuvand kokkukuuluvatest saatejuhtidest kui vanadadest abielupaaridest, ei teostunud objektiivsetel põhjustel: Katrin Vaga läks…
„Vabariigi kodanikes” keskendutakse ühele ühiskondlikult olulisele teemale, mida lahatakse konstateerides, dotseerides, vaieldes, argumenteerides või irriteerides, sõltuvalt sellest, millised külalised on saatemeeskonnal õnnestunud stuudiosse kokku saada. Probleeme lahkavad kõneisikud on valitud kindlaid kriteeriume järgides: ideaalis peaksid nad valdama teemat, olema tuntud, atraktiivsed, oskama argumenteeritult vaielda ning oma arvamust väljendada ja põhjendada. Samuti ei tohiks nad olla igal võimalusel esinema kippuvad parteipoliitikud ja muud sorti avalikud käilakujud.2
Saate õnnestumine sõltub suures osas külaliste…
Pant maalis telepilti
Suur oli minu üllatus, kui lugesin Valdo Pandist kirjutatud raamatust, et „Reportaaž mitte millestki” (1967) saadeti hiljem Cannes’i telereportaažide konkursile. „Cannes’is auhinda ei saanud, kuna tegime asja algeliselt: sõitsime voorimehega ette ja salvestasime kolme peaaegu jäiga kaameraga. Polnud mingit kaasaskantavat tehnikat. Aga meile anti siiski tunnustuskiri kõige elurõõmsama, humoristlikuma lähenemise eest tõsisele teemale,” on kirjutanud Valdo Pant oma päevikus. Eks prantslasi võis tõesti pahviks lüüa, kui nad Ene…
On inimesi, kes pühapäeva hommikuti liigutavad voodis varbaid ega vaata teleka poolegi, ning on kodanikke, kelle hommikukohvi kõrvale kuulub „Tähelaev”. „Jutusaateid” on arhiivis 353 ja need on kõik ERRi kodulehel järelkuulatavad. „Tähelaev” on eetris olnud 310 korda, kuid kõik pole digiteeritud.
Jutusaadet teevad praegusel hooajal Margit Kilumets ja Tarmo Tiisler. Kilumetsale ongi see põhitöö, Tiisler on jätkuvalt põhikohaga sporditoimetuses, aga nad on enam-vähem võrdselt eetris. Tiisler on vestelnud sageli spordimeestega (Martin…
Raud: Arvan, et avalik ringhääling ei peaks nii palju aega pühendama vähetähtsatele minipoliitilistele sündmustele. Rahvusliku ringhäälingu mõte on täna palju suurem, kui see kunagi enne on olnud. Ta peab olema vastukaaluks turumajandusele ja turumajanduslikule meediale, mis üritab oma teemasid, vaatenurki ja arusaamu elust peale suruda.Rumm: ERRi demoniseeritakse. Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et erameedia usaldusväärsus on palju väiksem kui rahvusringhäälingu oma, kommertsmeedias on aga tohutult palju ERRi negatiivset kajastust. Näiteks küsitakse,…
Parim osa „Edekabelist” oli „Toomas Hendrik Ilves”. See pakkus ka häid üldistusi: „Erinevus rikastab. Olgu suli või kaabakas, Eestis peab olema hea elada”, „Eesti areneb lõpuni – see on päris hea”, „Mis sitasti, see uuesti. Elagu uus aasta”.
Kuna ERRi heategevusprogramm „Jõulutunnel” oli mullu pühendatud intellekti- ja vaimupuudega inimeste abistamisele, siis on hea meel tõdeda, et nende, aga ka lihtsalt ajukääbikute peale mõeldi nääriõhtulgi: eetris olid Rohke Debelaki libauudised. Tegu on…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
