Ühes küsimuses tuleb Vladimir Lebedeviga siiski nõustuda: probleemid pronksmehega tekkisid tõesti varem. „Tundus, et pronksmees vajub unustusse ja ma isegi hakkasin mõtlema, et las ta seisab siis seal. Kuni kaks aastat tagasi algas kõik otsast peale. Siis ei olnud see enam mitte sõjaveteranide nostalgilise kokkutuleku paik, vaid sinna viidi noori ja vihaseid inimesi,” mõtiskles Lauri Vahtre riigikogus (30. IV 2007). Minu mäletamist mööda käis „rahulal” tõeline möll juba varem, aastatuhande…
Nali naljaks. Vaevalt et Mutt oma kolumni kirjutades kunagisele vestele mõtles, aga nii või teisiti ei saa ta intellektuaali ja rahuarmastava inimesena käratsemist heaks kiita. Muidugi võinuks ta ka Savisaare suunas sümboolselt sõrmega viibutada: „Vana mees, aga varsa aru. Vaja nüüd siis neid tuliseid täkke avalikkuse ees häbistada!”
Kindlasti oli see kolumn vastureaktsioon eelmise nädala alguses massimeedias toimunule, kus kõigil telekanalitel ja raadiojaamadel oli ühtäkki rõõm tervitada Rainer Vakrat. Mul ei…
Näidatagu mulle seda maksumaksjat! Tegelikult ei tasunud seda summat üks persoon (ainsuses), vaid kõik kokku. Õiglases pealkirjas pidanuks olema arv 50 senti (eeldusel, et pool tallinlastest on maksumaksjad). Hädapasunad on pandud hüüdma ka järgmistel viisidel: „Tallinna tasuta transport tõmbab ära naaberomavalitsuste maksumaksjad” (Delfi), „tasuta transport ähvardab koondamistega mupos” (ÄP), „suurenevad vandalism ja huligaansused” (EE), „Tallinn on liiga suur” (EE), „tulemus on jätkusuutmatu ja ühistranspordi allakäik” (Delfi), „viimnepäev on varsti käes”…
Muidugi on selge ka see, et rahvusringhäälingu eelistused on mujal: ETV elusaadete toimetuses on palgal 20, meelelahutussaadete toimetuses 17 ja kultuuri- ja muusikasaadete toimetuses kaheksa inimest. Selge see, et lihtsam ja vaimselt vähem kulutav on kaubanduskeskusse rajatud telestuudios argipäeviti räimi puhastada ja täis suuga rääkida kui teha üks lugemust eeldav ja aega nõudev kirjandussaade.
Sarja esimeses saates meenutas Teet Kallas 1960. aastate alguse Tallinna kohvikuelu ja noortekultuuri, lõnguseid ja hipisid (viimaste…
„Kättemaksukontor” on Eesti oludes ületamatu sari nii fantaasiarikkuse kui tehnilise teostuse poolest. See on lõputu muinasjutt, kus kõik imed on võimalikud. Ühtegi sekundit ei raisata ülearusele. Samasugune ökonoomsus iseloomustas ka stsenarist Mihkel Ullmani ja lavastaja Ain Prosa varasemat šedöövrit „Ohtlik lend”, aga viimane jäi lustlikkuses ja mängulisuses siiski piiratumaks. Tore on seegi, et sarja vanad pärlid on hakanud end taastootma – kas või Morten Vilhelmsoni (Raivo Rüütel) ootamatu ja mõjuv…
Muidugi on ebaaus, kui teed tööd, näed vaeva, aga isegi aasta pärast ametivande andmist ajab mõni kolleeg sind Toompea haldusteenistuse elektrikuga segamini.
Kõigile lihtsalt pole antud seda esinemisannet, et ennast nähtavaks ja kuuldavaks teha. Kõik pole sellised kuldsuud nagu Aivar Riisalu ja Igor Gräzin, kes saavad pühapäeva õhtuti TV 3s madistada. Pole enamikel ka võsapeeterlikku sotsiaalse sukelduja soont, et esitada esmaspäeviti haaravaid kurbmänge Kanal 2s. Kuni Tarmo Leinatammel jätkub taktitunnet, realiseerib…
Loodetavasti ei eksi ma palju, kui arvan, et ühe tõsiseltvõetava telekanali – ja seda need neli eespool mainitut eeldatavasti tahavad olla – kaubamärgiks võiksid olla uudised. Emori küsitlusest paraku ei selgu, palju on uudiste vaatajaid TV 3-l ja TT V-l, ilmselt mitte väga palju, sest TV 3 kümne kõige vaadatavama saate hulka nende igaõhtune šedööver ei mahu. Seetõttu saame võrrelda üksnes kahe vaadatuma telekanali uudiste vaatajate arvu. Jaanuaris oli „Aktuaalse…
Enne püüdlesime Euroopa viie rikkaima riigi poole, nüüd on iidoliks naturaalmajandusega Kesk-Aafrika? Eesti Nokia asemel Eesti tamtammid?
Kogu see infantiilne pläma on muidugi üles seatud maksumaksja raha eest.
Ilvese kampaania meenutab haiget ja õnnetut Vahur Kersnat, kes jõululaupäeval ETVs igalt intervjueeritavalt nutusel häälel ja pisaraid neelates palus: „No ütle, kas Eestis on hea elada!” Inimesed ütlesid muidugi „jah!”, et õnnetut inimvaret säästa.
Ilves on aga tark, edukas ja õnnelikus abielus ning tal pole…
Võta või jäta, süsteem on segi nagu KörtPärtli särk pühapäeva hommikul. Ainult rahajaotajatel endil näib olevat ülevaade, kellele, kui palju ja mis otstarbel toetust antakse. EOKi peasekretäri Toomas Tõnise arvates on meie oludes isegi hea, et „allikaid on palju”. Ja kuigi küsija suu peale ei lööda, möönis peasekretär siiski, et tulevikus tuleks vältida neljast erinevast allikast raha andmist samale sihtrühmale samaks tegevuseks (ETV, 8. II).
Aga see oli üks väheseid asju…
Miks peab mind veebi kaudu veenma, et Eestis kirjutatakse ja nomineeritakse raamatuid, mida pole mõtet lugeda? Tean seda nagunii. Ängistav raamat ei paku ju midagi peale ängi. Mäletan, et Kafka „Protsess” ja „Loss”, Camus’ „Võõras” ning Hamsuni „Nälg” olid samuti väga ängistavad raamatud. Neid lugedes oli see meelolu minu jaoks midagi uudset ja imelikku, ma nautisin neid raamatuid tõsiselt. Aga milleks veel lisa? Ma ei kavatse ju endale raamatute lugemise…
Eks see ennekuulmatu lugu muidugi oli. Põhilisteks protestijateks olid siiani olnud ju õed ja arstid, teinekord lasid ka vedurijuhid uljast vilet. Nüüd äkki näitas aga neljas võim endast eespool olijatele hambaid.
Mingit suurt ühiskondlikku vapustust nendele mõtteavaldustele siiski ei järgnenud. „Tavakodanik kehitas üksnes õlgu. Ajalehtede valged esiküljed läksid talle korda samavõrd kui halli kassi käekäik,” konstateeris Mihkel Mutt (PM , 24. III 2010).
Aga see oli alles algus. Sündmused jõudsid haripunkti sama…
Fraasid nagu: „Ta ei ole kunagi tundnud emalikku armastust”, „Need valikud, mida Reili on elus teinud, on saanud talle saatuslikuks”, „Isa oli täielikult alkohoolik”, „Haiglas võeti mul laps käest ära”, „Pidin selle maja ära andma” liidavad rahvast rohkem kui presidendi üleskutsed mõelda välja sada põhjust, miks on Eestis hea elada.
Kui neid saateid pidevalt jälgida, mõjub mõnevõrra monotoonselt helitaustaks kõlav minoorne klaverimäng. Ka diktoriteksti pateetilisus „Rääkimata loos” (ka „Sind otsides”) ületab…
Või et nad suudaksid nende ja oma lugude vahel vähimatki vastuolu näha. Mis vahet, ületoidetud või nälgivad, peaasi et saaks hädakella lüüa! Antud teemaga läks asi natuke üle piiri, ilmus õiendus (uudised.err.ee 5. IX: „TAI: uudis nälgivatest koolilastest on liialdatud ja eksitav”. Tagantjärele see muidugi midagi ei muuda, kuid võimaldab jäädvustada paanika tekitamise mehhanismi – antud juhul arvude ignoreerimise kaudu. Mäletatavasti oli väike virin ka Postimehe kaaneuudise „Tuumahirmus tallinlased varuvad…
Avalikkusena on meil kõigil juurdepääs meedias toimuvale diskussioonile ERR-i üle, kuid kommunikatsiooni kohta avalik-õiguslikugi organisatsiooni sees saab teha vaid oletusi. Tõenäoliselt on praegusel majanduslikult ebakindlal ajal iga ERR-i töötaja ennekõike lojaalne tööandjale ning süsteemi arendamise ja muutmise mõtted jäävad tagaplaanile. See paistab välja ka programmide sisust. Äärmiselt oluline on aga, et kriitiline hulk töötajaid ei oleks kunagi valmis allutama ajakirjanduslikke kõrgeid eetilisi põhimõtteid pelgale enesemüümisele ega kohakaotamise hirmus suud kinni…
Lühidalt öeldes on ETV õnnetus tema kohustuses olla absoluutselt kõigile mõistetav ja igaühele huvi pakkuda. See on küll võimatu, kuid ometi on juba aastaid ETV-lt seda nõutud ja tublid ETV inimesed on seda ikka ja jälle püüdnud. Nii on tänagi ETV saatekavas nii kuivik-teemasaated, pehmed publitsistikasaated kui ka kollane vaht. Iseenesest vist mitte väga halvad saated – maksumaksjad ju vaatavad –, aga üldpilti ei saa kokku. Siiski, kas ETV peabki…
Senistes põgusates aruteludes domineerivad teatud märksõnad. Trükiajakirjanduse puhul on nendeks „tiraaž” ja „lugejate arv”. Eraringhäälingu puhul saadete „vaadatavus/ kuulatavus” (rating) ning „osakaal” (share). Rahvusringhäälingu puhul on oluliseks märksõnaks „usaldus”. Kõrges usalduse näitajas elanikkonna hulgas on ERR näinud avalikkuse hinnangut tehtud tööle. Lisaks mainitud kriteeriumidele räägitakse ka tasakaalust või siis selle puudumisest ehk kallutatusest, seda küll peamiselt poliitiliste teemade ja tegijate vaatevinklist. Aga ka tasakaalustatuse analüüs peab olema palju laiem ja…
Naabreid võib mõneti mõistagi, sest eks esmalt tahtis ära tappa sohihäbi, kui enne mänge pöördus ROKi president isiklikult Medvedevi poole, et see nõuaks omadelt sulitegemise lõpetamist. Absoluutselt erandlikku kaasust võis võtta ka rahvusliku solvanguna. No ja lõpuks olümpiahäbi veel takkaotsa …
Mis seal rääkida, suur maa ja tugevad tunded. No aga mingid tunded tohiksid olla väikeselgi. Mingi bilansi peab tegema temagi. „Eesti võib rahul olla,” kiirustas kuulutama suusajuht Mati Alaver. Ühteaegu…
Hoopis ebaühtlase tasemega on aga Eesti sporditippude pajatused. Paistab, et koostajaile oli tähtis saada kaante vahele eelkõige nimekad sportlased ja vähem tähtis, kas neil on ka midagi öelda. Näiteks Aivar Kuusmaa tunnistab ausalt, et ei mäleta sellest ajast suuremat midagi, ometigi on tema kolm (!) sisutühja lauset ära trükitud. Kui spordikuulsuste jutt, mille sekka ka mõni päris vahva seigake, on valdavalt tagantkiitev, siis raamatu viimase osa moodustavad avaliku elu tegelaste…
Reklaamituru ja majanduse arengu seos
Eesti reklaamituru ja majanduse arengu seost analüüsides on näha, et reklaamiturg reageerib majanduses toimuvale ajalise nihkega umbes kahekordse muutusega. 1990ndate lõpu majanduskriis tõi kaasa telereklaamituru ligi 10% languse, kuid veel suurem langus oli 2009. aastal. Soome lama ja meie endi kümnendilõpu kriisi kogemus kinnitab, et isegi kui majandus stabiliseerub ja taas kasvama hakkab, hakkavad ettevõtted reklaamima alles pärast kasvu selget tunnetamist. Seega võib oletada, et…
Teiseks, inimesekesksus ja ekspertide arvamuste vahendamine, nii et esiplaanil on inimene nii kodaniku kui ka (valdkonna) eksperdina. Kolmas reegel: kollektiivne refleksiivsus ehk võime monitoorida, arutada, leida konsensus teemadel, mis on meile kõigile olulised. Neljas: saadete kõrge kvaliteet ja tipptasemel professionaalide kasutamine; rahvusringhäälingus peavad töötama Eesti parimad tegijad ja olema maailma tasemel. Viies printsiip: vaatajate integreerimine – muuseas ka meelelahutussaadete kaudu. Meenutagem vaid omaaegseid mänge raadios ja teles, mis olid meelelahutuslikud,…
Selmet analüüsida rahvusringhäälingu seisu, materdati „miljonäriproua” Johannest, uuriti usinalt, kuidas Margus Allikmaa oli autojuhiks tööle võtnud oma venna. Ent kaugemale kui kellegi „miljonid” ja „tuhanded” ajakirjandus ei jõudnudki. Analüüsida ETV või ER i programmi, see ei paku valdavalt ju kommertsmeediale enam ammugi pinget. Järjepidevast, professionaalsest meediakriitikast pole meie ajakirjanduses enam midagi alles. President Ilvese meediateemaline ettekanne Eesti Ajalehtede Liidu meediakonverentsil „Meedia ja masu” pälvis küll suurema vastukaja, mille käigus asus…
Õhtusi saateid, kuhu kutsutakse külaline, on mitmes formaadis. Näiteks AK uudistes saab intervjueeritav rääkida neli-viis minutit ja tõenäoliselt püsib jutt ühelainsal teemal. Väitlussaadetes on eetriaega näiliselt terve tund, kuid tegelikult hõõrutakse sellest saate lahti- ja kokkupakkimise, vahekõllide ja sissehelistamisega ikka oma kümmekond minutit maha. Isegi kui teema on saate alguses kitsalt piiratud, õnnestub seda harva ka neis piirides hoida. Mida kuumem supp, seda hullemini see laiali valguma kipub. Arvestuslikult jääb…
Seega, teatud määral on ETV oma põhiülesande täitnud, nagu on kirjas Eesti Rahvusringhäälingu seaduses: „ETV missioon on hoida ja arendada elu Eestis, panustades kommunikatsioonikanalina rahvusriigi, kodanikuühiskonna ning rahvuskultuuri väärtuste kaitsmisse ja arendamisse. Eesti Televisiooni ülesandeks on eesti rahvuskultuuri edendamine ja propageerimine ning selle parimate saavutuste salvestamine, tutvustamine ja säilitamine, samuti maailmakultuuri parimate saavutuste vahendamine ning vähemusgruppide huvidega arvestamine”. Kirjas näib kõik ilus, aga tegelikkus kõneleb teist keelt. Sügisest alanud ETV…
Ei tea, kas nn analüüs oli reklaami ajal juba paberile pandud, aga kaks teesi oli igatahes välja hõigatud ja Visnapuu sulest see pigem soovmõtlemise kui analüüsi moodi kirjutis esmaspäeval EPLis trükivalgust nägi. Mitte kuigi sujuvalt kokku traageldatud artikkel on oma põhiteesides eksitav ja pahatahtlik, kirjutise toon lõhnab halvustamise ja kadeduse järele, löögi alla on võetud Eesti Jalgpalli Liit (EJL) ja selle president Aivar Pohlak. Justkui ei tohiks nad majanduslikult raskel…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
