Teatavasti kaebas Leedo Delfi peale au ja inimväärikuse alandamise pärast anonüümsete kommentaaride abil. Et tegu oli au ja inimväärikuse alandamisega, leidis kõrgeimas kohtuastmes kinnitust. Vaidluse olulisem osa aga puudutas vastutuse küsimust. Kel huvi ja jaksu lugeda, leiab riigikohtu otsuse tervikteksti riigikohtu kodulehelt (www.riigikohus.ee). Kuni selle otsuseni kaitsesid kommentaare avaldavad portaalid end väitega, et kommentaarid pole ajakirjanduslik sisu, mistõttu portaalipidaja, veebikeskkonna pakkuja seal avaldatu eest vastutust ei kanna. Delfi (aga ka…
Pole veel selge, kas Sirbi toimetuse kollektiivpuhkuse suvel 2009 on põhjustanud uue töölepinguseaduse arutelu valitsuses ja riigikogus, maailma kõigi majandussubjektide instinktiivne püüdlus finantstasakaalu poole, poliitiline olukord Lätis, Iraanis ja Põhja-Koreas, globaalne kliimamuutus, mis Eestis avaldub merevee soojenemise ja tõusuna, või mõni muu toimetuseväline tõukejõud. Kuid kollektiivpuhkus tuleb vääramatu jõuga ning järgmist Sirbi numbrit peab armas lugeja ootama 24. juulini. Muu kultuurielu tuksub selle vahe sees katkematult. Ilusat suve!
Üks positiivne lahendus segases olukorras on suunata ajakirjanduses toimuvat ajakirjanike stimuleerimisega. Viimastel aastatel on ellu kutsutud mitmeid uusi ajakirjanduspreemiaid ja -stipendiume, mille ühisnimetajaks võiks olla hea ajakirjanduse päästmiskatsed. Mida teha, et tõsta ajakirjanduse prestiiži? Kuidas taastada, kas või osaliselt, kommertsi survel käest ära antud või ühiskonna muutudes paratamatult (?) kaduma kippuv ajakirjanduse neljas võim?
Huvitav, et ajakirjanduselu suunavad jõud kaotasid pea just ühiskonna majandusarengu tõusulainel selle sajandi alguses. Raha heasse ajakirjandusse…
Sünnib USAs, sünnib meilgi. Peaminister Ansipi valitsusremondiga seoses on ajakirjanikud tegelikult päris hoolega üritanud välja selgitada koalitsiooni lagunemise tegelikke põhjusi, kuid siiani edutult. Küll on sündinud lehekülgi ja eetritunde vastuolulisi selgitusi Pincuse loetletud seltskondadelt. Mida publik selle PR-kraamiga peale peaks hakkama? Mitte midagi, kuid oma irratsionaalse tunde, et erakonnapoliitikas on midagi väga valesti, võib ta realiseerida valimisotsusena käimasolevatel europarlamendi valimistel. Seega tuleb karistus arvatavatele süüdlastele kiiresti kätte.
Muidugi pole teada, kas…
Nii et tahtsid sa või mitte, enamikust su veebiostudest sai poolavalik teave. Ning see tõi vastureaktsiooni. Kasutajad protestisid nii privaatsusküsimuste osas kui ka soovimatusest muutuda virtuaalseteks reklaamikandjateks. Kuid nad ei protesteerinud ainult niisama, vaid ka organiseerusid seal keskkonna sees agaralt, vormistasid ja esitasid üheskoos nõudmisi. Kümne päeva pärast oli Facebooki juhatus sunnitud taganema ning Beacon muudeti vaid vaba osalusega programmiks, millega soovijad said tahtmise korral ise liituda. Teine juhtum leidis…
Tehti küll, aga õigupoolest eetikakoodeks eriti midagi reguleerima ei hakanud, nõrgemad (kelle kaitseks ju demokraatia mängureeglid üldse välja on mõeldud) koodeksi abil kaitset ei saanud. Ja seda mitmel põhjusel. Koodeksi koostajad ei osanud ette näha Interneti mõju ajakirjandusele endale ja kogu avalikkusele, kuid hätta jäädi juba põhimõistetega: mis on ajakirjandus, kes ajakirjanik, mis avalikkus, mis avalik huvi, kes avaliku elu tegelane, kust jookseb lubatava ja lubamatu anonüümsuse piir? Olukorda ei…
Nagu paljud Eesti mobiili-Interneti kasutajad teavad, tuli põhimõtteliselt sama ärimudeli kõrgaeg ent taas koos mobiilipõhise netiühendusega. Taas pakkusid operaatorid meile oma portaale kui kõigi võimalike teenuste algust ja lõppu ning taas, just nüüd, neil päevil ja kuil, hakkame nägema seda sorti elukorralduse lõppemist ka mobiilide puhul – kogu vaba Interneti surfamine on tänu parematele telefonidele, veebistandarditele ja surfamistariifidele aina mugavam. Minu viimaste aastate kestel läbi viidud Lääne-Euroopa ja PõhjaAmeerika mobiilitööstuse…
Ma ei ütle, et meil pole häid ajakirjanikke. Just hiljuti kirjutas Eesti Naise ajakirjanik põhjaliku loo konverentsist, kus ma isegi esinesin. Ta oli teemasse süvenenud ja kontrollis pärast ka tsitaadid üle. Ma loen ja kuulan hea meelega paljusid Eesti meedias esinevaid inimesi nagu Andrei Hvostov, Andrus Kivirähk, Anvar Samost, Jaanus Piirsalu, Indrek Treufeldt, Krister Kivi, Mihkel Raud, Urmet Kook. Need on esimesed, kes meelde tulevad, aga neid on veel palju.…
Et fakte ja selgust on vähe, siis asendab range ratsionaalsuse, mis rahaasjus peaks kohustuslik olema, hoopis mütologiseerimine. Ajakirjanikud puhuvad elutule tule ja elu sisse, isikustavad, nagu neid põhikooli emakeele tunnis õpetati, ja nii ongi viimaste nädalatega eriti Postimehe abil põlise mütoloogia kangelaste nagu kratid, pisuhännad jne kõrvale astunud täisväärtuslikku elu elama Kärbe (mitte segi ajada kärbsega). Kärbe on kahtlemata negatiivne kangelane, ta on kuri, vägivaldne ja salakaval.
Jaanuari lõpus oli Kärbe…
Tõsine küsimus on, milline on korruptsiooni olukord eramajanduses. Kas seal on korruptsioon erijuhtum või hoopis ärikultuuri osa? Eestis vallandati ühest suurest pangast mõni aeg tagasi töötaja, kes võttis mööbli hankijatelt altkäemaksu. Mis see on, kui pangajuhid annavad soodustingimustel laenu firmadele, mis hiljem osutuvad nende endi omanduses olevaks? Seda on Eesti pankades palju laiemalt praktiseeritud, kui sellest räägitakse. Juhtub, et firma töötaja, kes vastutab teenuste ostmise eest väljast, on osutunud teenust…
Sirbil mittetulunduslikuna seda huvi ei ole, kuid EALLi liikmeskonnast lahkumise põhjused on hoopis põhimõttelisemat laadi. On aegu ja olusid, mil saab purjetada ühises suunas mõnusalt erapooletuna, aga on teisi aegu, näiteks praegune, mil poolevalik tundub vältimatu. Miks peaks keegi tahtma olla vabatahtlikult kaasteeline allakäigumarsil, mida ajalehed-ajakirjad vääramatu kindlusega sammuvad? Sirp ju ei lahenda ministeeriumide asemel sotsiaalprobleeme, ei juhi valitsusest targemini riiki ega võta ööpäev läbi vastu (anonüümseid) kaebusi tööandja või…
Poolaasta kaupa arvutatud keskmise trükiarvu näitajad suurematel lehtedel on järgmised (tuhandetes):
2005 I 2005 II 2006 I 2006 II 2007 I 2007 II 2008 I 2008 II*Postimees 66,55 66,2 65,45 64,45 67,7 66,5 66,15 62,85Eesti Päevaleht 34,15 34,45 33,65 34,65 38,15 36,3 36,9 36,9Õhtuleht 64,6 65,0 65,3 65,55 64,5 63,4 62,2 59,4Eesti Ekspress 49,0 44,6 46,35 48,65 48,0 46,0 42,4 40,85Maaleht 44,3 43,6 45,8 44,1 46,3 44,4 44,3 41,5
Andmed ilma detsembrita (juuli-november), mis mõjutavad enim aastavahetuse paiku lisatiraažiga ebausku levitava Maalehe tulemust.
Arvestades seda,…
–1
Vaatasin hiljuti nii-öelda kultuurhariduslikus korras lõpuks samuti Ron Howardi “Da Vinci koodi” ära. Põnev film. Ja seda igal võimalikul tasandil – ehk lisaks kõigele muule oma ehedas sümptomaatilisuses ka lihtsalt tänuväärne materjal kõigile akadeemilistele tõlgendajatele. Ja ma ei hakka rääkima siin aktuaalsest vajadusest anda Jumalale keha ja muuta lunastuse ja absoluutse puhtuse sümbol Püha Graal luust ja lihast naiseks. Audrey Tautou kehastuses veel igati ihaldusväärseks seejuures. Ei, alljärgneva kontekstis toitis…
Esimene pildike
“Meie kahetseme wäga, et tänast “Postimehe” numbert mitte üsna täitsa wälja anda ei saa, sest kunni tänini ei ole selle manuskript veel mitte täielikult meie kätte tulnud. Pärnus, 12. juunil 1880. Pärnu Postimehe toimetus.” Sellise tekstiga lõpeb Pärnu Postimehe viimane lehekülg, mille alaots on lihtsalt tühi, vaatamata sellele, et “teadaandmised” (s.t kuulutused ja reklaam) on trükitud suuremas kirjas kui tavaline.
Kuidas selle aja lehetegemine käis, saab kõige paremini teada…
Kaarel Tarand: Rahvusringhäälingust on kombeks rääkida kui olulisest, mõjukast ja strateegilise tähtsusega asutusest, mille olemasolust justkui sõltuks terve ühiskonna saatus. See on kõrvalseisjate, valitsuse, parlamendi ja asjatundjate arvamus. Kui mõjuvõimas ja kaalukas tundub rahvusringhääling seestpoolt vaadates? Kui suur on televisiooni ja raadio võime ühiskonnas üldse midagi muuta või kallutada?
Margus Allikmaa: Seda pole keegi Eestis väga täpselt mõõtnud, mujal maailmas seda tehakse. Ja pole võimalik öelda lihtsalt, et mulle tundub… Euroopas…
Värskeim näide eelväidetu kinnituseks on nädal tagasi Eesti Päevalehes refereeritud “EL-Venemaa Keskuse korraldatud meediauuring” (http://www.epl.ee/?uudised=388120), millel kõlav pealkiri: “EL uuring: tavaline venelane upub Kremli ametnike sõnadevoolu”. Pealkirjas esitatud väite põhjenduseks tuuakse, et valitsuspoliitikute ja -ametnike seisukohad ja arvamused moodustavad terve veerandi meedia infomahust. Tõepoolest, kui Eestis ajalehtede, raadio ja televisiooni infomahust veerand oleks ametnike-poliitikute käes, siis oleks meedia igav ja tunduks kõigile võimu käepikendusena, ähvardusena ja ajupesuna. Uputus missugune!
Veel…
Kergeks pettumuseks kujunesid seekordse “Transmediale” võidutööd:
Tim Shore’i “Cabinet”/“Kabinet” ja Herman Asselberghsi “Proof of Life”/“Elu tõestus”.
Pressifoto
“Transmediale” peab jätkama, sest on suutnud hoiduda kommertslikest projektidest, meediakunstimaigulistest äriideedest ja tehnoloogilistesse saavutustesse takerdunud teostest.
Festival “Transmediale” Berliini kunstiakadeemias ja mitmel pool linnaruumis
31. I – 4. II.
Iga-aastane meediakunstifestival “Transmediale” tõstatas palju küsimusi, aga andis vähe otseseid vastuseid. Ilmselt ei peagi tänapäeval haritud kunstipublikule valmis ideekäike ette näitama. Sellisena läksid rohkearvulise külastajaskonnaga mitmekesistel üritustel…
“Stolõpin. Nevõutšennõje uroki”, DomFilm/ Kinopiter, 2006. Draamasari, 14 jagu, 630 minutit. Stsenarist Eduard Volodarski (enda romaani järgi). Režissöör Juri Kuzin. Produtsent Vladimir Dostal. Osades Oleg Klišin (Stolõpin), Mihhail Jelissejev (Nikolai II), Aleksei Devotšenko (Savinkov), Aleksandr Strojev (Azef), Roman Gabria (Bogrov), Vladimir Smirnov (Rasputin), Natalja Burmistrova (Vera), Natalja Surkova (Olga Borissovna Neigart) jt.
Eduard Jakovlevitš Volodarski (s 1941) on vene romaanikirjanik ja filmidramaturg, kelle osalusel on valminud üle poolesaja kinofilmi ja telesarja.…
Tänapäeval on see nagu üks neid omaaegseid nõiaraamatuid või alkeemikute retsepte, millega igasugust ja seejuures väga mõttekat teooriat saab kokku keeta. Kogu meediale – või mis meediale –, kogu maailmale antakse siin nii räigelt pasunasse, et ma küll ei kujuta ette, kuidas sellisest hoobist on võimalik toibuda. Selle raamatu eest kaitseb ainult üks asi – kui sellest aru ei saada. Aga isegi see on väidetavalt võimalikult raskeks tehtud, sest “abivahendid”…
“Brežnev”, Venemaa 2005, 4 jagu. Režissöör Sergei Snežkin. Stsenaristid Valentin Tšernõhh ja Sergei Snežkin. Osades Sergei Šakurov (Brežnev), Artur Vaha (Brežnev nooremana), Vadim Jakovlev (Gromõko), Svetlana Krjutškova (Brežnevi naine), Vassili Lanovoi (Andropov) jt.
1906. aasta 19. detsembril, sada aastat tagasi, sündis Kamenskojes Leonid Iljitš Brežnev. Hiljem kasvas temast mees, kes näis teadvat teistest paremini, et eduka karjääri tegemiseks ei ole tal endal vaja suurt midagi pingutada.
Looduse poolt oli teda õnnistatud tüseda…
Tänapäeval on see nagu üks neid omaaegseid nõiaraamatuid või alkeemikute retsepte, millega igasugust ja seejuures väga mõttekat teooriat saab kokku keeta. Kogu meediale – või mis meediale –, kogu maailmale antakse siin nii räigelt pasunasse, et ma küll ei kujuta ette, kuidas sellisest hoobist on võimalik toibuda. Selle raamatu eest kaitseb ainult üks asi – kui sellest aru ei saada. Aga isegi see on väidetavalt võimalikult raskeks tehtud, sest “abivahendid”…
“Brežnev”, Venemaa 2005, 4 jagu. Režissöör Sergei Snežkin. Stsenaristid Valentin Tšernõhh ja Sergei Snežkin. Osades Sergei Šakurov (Brežnev), Artur Vaha (Brežnev nooremana), Vadim Jakovlev (Gromõko), Svetlana Krjutškova (Brežnevi naine), Vassili Lanovoi (Andropov) jt.
1906. aasta 19. detsembril, sada aastat tagasi, sündis Kamenskojes Leonid Iljitš Brežnev. Hiljem kasvas temast mees, kes näis teadvat teistest paremini, et eduka karjääri tegemiseks ei ole tal endal vaja suurt midagi pingutada.
Looduse poolt oli teda õnnistatud tüseda…
Usun, et ei pahandata, et illustreerin aasta viimases meediaülevaates nende tegevust rebaseteemaliste vanasõnade ja kõnekäändudega, sest vähemasti vanarahva tarkuste poolest võiksime kohe kuuluda Euroopa viie rikkaima riigi hulka.
Niisiis Oleg Rebane, kaimudest vanim. Lugeja ehk mäletab veel seda tegusat Lasnamäe kunagist linnaosavanemat, kes viis valimiseelsel ajal Lasnamäe vanureid Kuremäe kloostrisse. Ta äratas tähelepanu ka sellega, et tal polnud kõrgharidust – transpordiinstituut, kuhu ta oli aastate eest astunud, suleti madala taseme pärast.…
Õigupoolest on ju ülesanne raske. Eesti ringhäälingu sünd on oma tulevase mõju mõttes võrreldav Õpetatud Eesti Seltsi või eesti teatri sünniga. Ometi tabab igaüht, kes seda tähtsust juubeli puhul väljendada püüab, seesama häda, mida tunneb siiras armastaja oma tunnet deklareerides. Kord juba sõnaks ja pildiks vormistatud mõte jääb piinavalt puudulikuks selle kõrval, mida me tunneme.
Eesti Raadio, kus kõige otsesemalt kantakse ringhäälingu 80. sünnipäeva õigusjärglust, tegi juubeli puhul telesaate ja…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
