Ei ole sind ja tõesti ma ei tea
Mille peale lootma ja mõtlema ma pean
Sa katki kõik me unistused lõid
Võtsid kogu õnne, mille kaasa tõid
Gershwini muusika esmaesitaja Euroopas ja nelja Oscariga pärjatud Tiomkin põgenes Venemaalt 1918. aastal, sest “kusagil struktuurides olid kallutatud jõud”. Selle laulu tuntuimal arranžeerijal Hamton Hawesil oli sündides mõlemal käel kuus sõrme. Nii nagu Villu Reiljani aatekaaslasedki, jäi afroameerika muusik hiljem vahele. Tõsi, tema patustas heroiiniga.
Kogu see jutt…
Kui ma millalgi 1980. aastate keskel Tallinnfilmis Olav Neulandi “Reekviemi” võttegrupis Koiva jõe kallastel administraatorina töötasin, päris kohalik ajakirjanik Valga kinos pärast esimese kaadrikimbu läbivaatamist: mis žanris ka valmiv film peaks tulema? Režissöör Neuland vastas talle omase kiire reageerimisega kohe heatujuliselt ja kärmelt: ajaloolis-muusikalis-pornograafiline melodraama. Eks film tuligi lõpuks üsna eklektiline ega olnud suurem asi. Aga ekraanile see pääses, sest tegemist oli Moskva tellimustööga, ideoloogilise võitlusrelvaga. Filmi sisu ja kunstiline…
Pärast pikka suvepuhkust algas esmaspäeval riigikogu VIII istungjärk, kõnelesid spiiker ja president-presidendikandidaat, lauldi hümni, pärast piinati ministreid. Viimasena andis aru kultuuriminister Raivo Palmaru, kes vastas opositsiooni seitsme liikme (Ela Tomson, Andres Herkel, Peeter Tulviste, Taavi Veskimägi, Juhan Parts, Mart Nutt, Olav Aarna) seitsmele küsimusele, mis puudutasid avalik-õigusliku meedia tasakaalustatust ja juhtumeid, kus raadio- ja telekanalite jt ajakirjanikele on püütud avaldada poliitilist survet.
Nagu Eiki Nestor hiljem nentis, oli minister korralikult…
Äsja kirjeldatud mediaatori jaoks on meedia seega tegevusruum koos mõjuga, niisugune kaugelt või lähedalt jälgitav vaateplats, mis teeb oma töö ära vastaspoole sisemuses. Kas Eesti Vabariigi president peaks olema mediaator? Meedia ta olla ei saa, meedia on tehnoloogiline protsess koos varustusega. Mediaator on ta juba põhiseaduslikus tähenduses, võimude lahususe tasakaalustajana.
Kuidas see tegelikkuses välja näeb, kogesin Lennart Mere juures. Konflikt oli tekkinud peaminister Mart Laari ja tema valitsuse teede- ja sideministri…
Vaba meedia sõnastab oma rahvuskultuurilised ülesanded endale ise. Kahtlemata on õige selles töös riiklikust tähtpäevakalendrist abi otsida. Sealt vaatab vastu 20. august, mille hilisõhtul 1991 Eesti kongress ja ülemnõukogu mäletatavasti põhiseadusliku omariikluse taaskehtestamises kokku leppisid. Kuigi toimetused otsivad aina pingsamalt uusi ja originaalsemaid vaatenurki ja žanrilisi võtteid, et juba lõpmatuseni käsitletu ikka värskena tunduks, oli tänavu (tegelikult juba ka varem) 20. augusti tähistamisel meedias tugev higilõhn juures. Tööd tehti ja…
Nali naljaks, aga Savisaare kirjatükk tõi presidendirallil selguse. Kartsin juba, et kadrimustalik hämamine à la “meil on nii tasavägise valiku puhul lõppotsuse tegemiseks vaja lisaaega” (Postimees 5. VIII) kestab kuni 28. augustini. Aus ülestunnistus maksab ka midagi. Kahju vaid, et Keskerakonna noorema põlvkonna tipptegijad nagu Evelyn Sepp ja Kadri Must sellest aru ei saa. Mäletame veel ju, kuidas esimesena mainitud daam eelmisel sügisel silmi pööritas ja K-kohukesest kui süütust piimatootest…
Võtame näiteks sellise asja nagu film. Filmi all mõeldakse vaikimisi mängufilmi ja iga keskmine filmimees või -naine ütleb teile, et selle aluseks on lugu (sama ütleksid nad ilmselt dokfilmi kohta). Lugu aga allub täiel määral kõne korrale, oma päritolu ja tava kohaselt lugu ongi suuliselt esitatud, st ajaliselt korrastatud informatsioon. Traditsioonilise loojutustamise korral langeb selle algus ja lõpp kokku loo alguse ja lõpuga, samas kui eristus loo ja loojutustamise vahel…
See vana noor tudeng tahtis teada, kas meil on Langebrauni portselani. Kuna me mõlemad seda värsket üliõpilast tunneme, laskis Sirje Olesk ta meie söögituppa, mida nimetame seinavärvi järgi omletitoaks. Meil ei ole portselani ega Langebrauni, sest me ei kogu kumbagi ja mulle on alati meeldinud rohkem klaas ja keraamika. Milleks talle seda Langebrauni vaja on? Tema kirjutab – esimese semestri tudeng! – uurimust Langebrauni portselani kohta.
Ma ei tunne selle teema…
Eesti metsades valitseb suur tuleoht. Õigemini ei saa ohust enam rääkida, kui sajad hektarid metsa ja maad on tule all. Lahvatas ka tulekahju Kuusalu polügooni all, mille kohta tuli vastus kaitsejõududest: “Kuigi tekkepõhjus on endiselt ebaselge, on praeguseks kindlalt teada, et tulekahju ei põhjustanud samal päeval toimunud demineerimismeeskonna lõhkamisharjutus”. Sellise teate edastas Tapa väljaõppekeskuse kapten Janek Zõbin (Eesti Päevaleht 8. VII).
Meil on kaitseminister Jürgen Ligi – tarmukas mees, kes…
Kõige innukamalt asus õllepidu arvamusveergudel ründama tabloid SL Õhtuleht, mis pühendas antud teemale tervelt kolm juhtkirja. Üks neist (5. V) sõnastas probleemi olemuse: kõik ühiskonnakihid tegelevad suviti muretu lõõgastumisega. Kuidas neid takistada? Järgmises õllekateemalises juhtkirjas (8. VII) nendib tundmatu toimetaja, et võimud on summeri vastu jõuetud ja “silmakirjalikkust on Eestis joomise ja Õllesummeri ümber palju.” Tõsi ta on, asjaolu, et ühele üritusele arvamusküljel nii jõulist vastuseisu üles näitav väljaanne seda…
Võtame sellise asja nagu jutt. Mis on jutt? Jutu iva on selles, et miski kogu aeg muutub. Muutumise iva on aga eskapism. Inimene ei suuda kaua ühe asja, teema, kujundi või mõtte kallal istuda – ta läheb lihtsalt hulluks! Mis tahes esteetilise väärtuse kogemise aluseks on muutuse vajadus. Eskapismi kui termini häda on selles, et selleks võib nimetada ükskõik millist intelligentselt kavandatud muutust. Põhimõtteliselt võib nimetada eskapismiks igasugust hälvet status…
Pehmelt öeldes on see laiskus ja lugejate alahindamine. Latt on ju niigi madalale lastud, nagunii on saanud sellel kevadhooajal teenimatult palju ajakirjanduslikku tähelepanu kolm tegelast, kellest meie tavaelu suurt ei sõltu: Arnold Rüütel, Ruhnu karu ja pronksmees. Raske on ette kujutada, kes võiksid meile nende asemel suvel aseainet pakkuda.
Siinkohal võiks tõmmata paralleeli Eesti Televisiooni hommikuprogrammiga “Värskelt õhus”, mille sihtauditoorium on mulle jäänud vähemasti esimese kahe nädala jooksul arusaamatuks. Kõik on…
“Unetus”, ETV. Saatejuhid Reet Oja ja Aleksandr Tšaplõgin, toimetaja Natalja Malleus, režissöör Olga Käo.
Paar nädalat tagasi oli Eesti Televisiooni eetris viimane saade “Unetus”. Neljapäeva hilisõhtul, nagu ikka. Ma ei mäleta enam, miks pandi saatele niisugune, justkui alavääristav pealkiri, nagu peakski selle auditoorium koosnema ainult unehäirete käes vaevlevatest vaatajatest. Kui oli võimalust ja aega, siis liitusin meelsasti neljapäeva õhtuti sellise seltskonnaga. Aga see selleks.
Pigem tuleks selgitada, miks tituleerin saate pealkirjas nii…
Mart Laar pakub jätkuvalt kõneainet, olles riigikogu 101 liikme meediakajastuse esinumber juba mitmendat nädalat. Eespool Taavi Veskimäge ja Tõnis Lukast, kes kolmandat kuud kaasesimeestena kahte erakonda ühte sulatada üritavad ja jaanipäevaks endi seast peaministrikandidaadi välja valivad.
Mart Laar on saamas klassikuks. Mida arvata tema mõtteteradest nagu “maailm ei pääseks edasi, kui mõistlike inimeste hulka ei eksiks ära hullumeelseid unistajaid või muidu ullikesi, kes ei tea, mis on siin maailmas võimalik ja…
Totaalse vutifestivali ukse taha jäänuna nokivad seekord nina ca 180 FIFA riiki, eesotsas Taani, Uruguay, Venemaa ja Hiinaga. Jalgpall on maailmarevolutsiooni peegel, kui keegi mingit inimtegevuse liiki reflekteerida võtab. Vutt paistab ajaloo lõpus see universaalne nähtus, millega võiks kõike seletada. Oma vastses romaanis “Tema” kirjutab Jan Kaus, et kultuur on spordi alaliik ja sport jalgpalli alaliik. Tõesti, kui Jumal suvatseks otse juhatada mingit kahejalgsete brigaadi, siis oleks tema jalgpalliosakond kindlasti…
Vähegi üldistatult vaadates on meedia seosetu infovaring. Loodan, et minu artikkel tuleb midagi sinnapoole.
Üks iibeidee, mis kõigi ses vallas esinenud ideede uputuse kiuste veel esinenud pole, on järgmine (see pole küll minu idee, aga mul on õigus seda siinkohal esitada): kohustuslik sõjaväeteenistus naistele, koos vabastusega raseduse puhul. Sellest võiks abi olla, sest kes siis ikka nii väga sõjaväkke tahab minna. Et naisi tegelikult sõjaväkke vaja pole, võiks mõelda sellele, kuidas…
Pea üheaegselt jõudsid avalikkuse ette kaks tähelepanuväärset kirja. Esmalt Raul Meele avalik kiri Eesti Kultuurkapitalile, kultuuriministrile, peaministrile, riigikogu kultuurikomisjonile, Eesti Kunstnike Liidule, Eesti Päevalehele ja Postimehele (avaldatud 21. IV Sirbis) ja mõni päev hiljem Neeme Järvi avalik kiri peaministrile (avaldatud lühendatult Postimehes 25. IV). Raul Meele mure oli rohkem isiklikku laadi, seetõttu pälvis suuremat tähelepanu Neeme Järvi kiri, mille autoriks osutus väsimatu võitleja Vardo Rumessen.
Mõlemaid kirju iseloomustab kultuuriinimeste lootus,…
Diskussioonidesse puutub see sedavõrd, kuivõrd – kuidas sa vaidled ajalehega või tema veergudel mingi artikliga, mis on vana rohkem kui pool nädalat? Hommikul ilmuva ajalehega tuleb vaielda sama päeva lõunaks, sest kui sa seda pärastlõunaks pole teinud, siis teatavad raadio ja televisioon sulle ise, mis nad kiiruga arvavad ning sa hakkadki sõltuma nende arvamusest, mitte enda omast. Internetist võid sa kommentaare lugeda juba pärast keskööd ehk lehte ennast sa veel…
Laupäeval (7. IV) korraldasid punkarid registreerimata protestimarsi Niguliste kiriku esiselt haljasalalt Kadriorgu, et avaldada nördimust presidendi otsuse üle anda armu vägivallatsemisega kuulsust kogunud endisele politseinikule Oleg Adamtšukile. Sõnapaar “punkarite meeleavaldus” paneb ajakirjanike silmad hiilgama, kuna sellisel üritusel osalejalt eeldatakse koloriitsemat välimust ja bravuurikamat käitumist kui ühisnimetajate “pensionisaaja” või “üliõpilane” alla koonduvatelt piketeerijatelt. Seetõttu marssisid osalejad kogu tee pressi piiramisrõngas ning sündmusest andsid ülevaate kõik olulisemad meediakanalid.
Protestiaktsiooni kõige iseloomulikumaks…
“Mees, kes riietub naiseks, ei saa olla üdini paha,” on öelnud Benny Hill.
Heimar Lenk sellest õppust võtnud ei ole, naiseks ei riietu, ja nõnda on tema roll “TOP 10” saatejuhina üdini paha.
Mitte selles mõttes, nagu oleks Lenk ise kuidagi paha. Vastupidi, ta näeb välja väga sõbralik, heatahtlik ning teletööks sarmikas. Aga saate jaoks, mis peaks pakkuma nii meelelahutust kui moraali algeid (ära ole mõttetu, ära valeta), on tema võimed napid.…
Noam Chomsky, “Meedia ja võim”. Tõlkinud Pearu Helenurm. Konn, 2006, 96 lk.
On ausalt öeldes kummaline, et pisike raamat “Meedia ja võim” paistab olevat esimene Chomsky ideoloogiateemaline töö eesti keeles (nt soome keeles on ilmunud vähemalt 8 raamatut). Ja tutvustusi ei tule ka meelde rohkem kui Postimehes parempoolse poliitiku ja kirjandusuurija Mihhail Lotmani kirjutis, mille lahmiv tigedus tekitas natuke enam kui häbi. Chomsky suurim panus maailma kultuuri on kindlasti lingvistiline pööre,…
Ülikonna all kummuva õllekõhu, jämeda sigari, hiiglasliku maasturi ja jahipüssiga relvastatud Hermann kehastab mehelikke väärtusi sõna kõige iroonilisemas mõttes. Kahe lahingu vahelisel idüllihetkel jutustab pereisa külalistele, kuidas ta kord mõlema oma pojaga ööklubi külastades kakluse algatas, et näha, kas poisid on küllaldaselt vahvad. Üks poegadest jäi isa kõrvale, võideldes nagu lõvi, kuid Mark, seesama, kelle pulmapidu peetakse, keeras selja ja jalutas minema. Sellest õhtust alates süvenes Hermannis kibe veendumus, et…
Asi, millest seni poliitilise korrektsusega seoses piisavalt pole räägitud, on selle funktsioon tänapäeva ühiskonnas. Lihtsameelsed arvavad, et polkorrektsus on võrdsuse teenistuses. Teoreetiliselt see nõnda ka on, kuid praktiliselt mitte.
Esmalt võiksime mõelda, millisel juhul ta oleks võrdsuse teenistuses. Õigupoolest on selleks vaja vaid üht: mittediskrimineerivat poliitilist korrektsust. Paraku on see vaid unistus. Tegelikkuses on poliitiline korrektsus alati kellegi suhtes diskrimineeriv. Seetõttu pole tegelikult mingit vahet, kas juurutada poliitilist korrektsust või ebakorrektsust,…
“Projekt “Ei”” on juba idee poolest nõnda väärt saatesari, et isegi siis, kui seda juhiks Mati Talviku asemel Tallinna loomaaia šimpans Linnar, oleks tegu õnnestunud projektiga. On ju teoks tehtud ettevõtted ja projektid nagu jäämäe väljaulatuv kaheksandik. Kõik ülejäänu jääb üldsusel teadmata – ja mida aeg edasi, seda vähem on võimalik taastada nendega seotud üksikasju. Eriti kehtib see nõukogude aja kohta, kui ajakirjandusse jõudsid ainult kindlad ja kinnitatud projektid, mille…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
