Kes on Lilli Luuk? Pille-Riin Larm vestles Lilli Luugiga
Laenasin intervjuu pealkirja võõrast sms-ist. Ilmselt on sama küsimuse esitanud paljud lugejad: kes on salapärane Lilli Luuk, miks kõik temast räägivad ja kuidas ta nii hästi kirjutada oskab? Sügisel ilmusid tema kaks esimest raamatut, romaan „Minu venna keha“ ja novellikogu „Kolhoosi miss“. Auhindu oli Luuk noppinud juba varem ja loodetavasti asi sellega ei piirdu. „Lilli Luuk sööstis eesti kirjandusse nagu mõnest universumi…
Eesti Kultuurkapitali 2022. aasta IV jaotuse vihiku avaldamine lükkub edasi.
Lapsepõlveraamatuid mäletame ikka piltide järgi. Anneliis Lepp vestles Viive Noorega
Viive Noor: „Tahaksin, et raamatuillustratsioonis säiliks mitmekülgsus. Hea pilt haakub tekstiga ja ärgitab kujutlusvõimet ühekorraga.“
Viive Noor on seisnud illustratsioonikunsti eest palju aastaid. Ametilt Eesti lastekirjanduse keskuse kunstieksperdina on just tema korraldatud keskuse arvukad näitused. Ta on kureerinud ka rahvusvahelisi illustratsiooninäitusi ning viinud meie kunstnike töid väljapanekutele teistesse riikidesse. Tänavu novembrikuus leiab Noore…
Millised olid 2022. aasta loetuimad lood Sirbi veebilehel?
1. Tiia Kõnnussaar, Aleksander Pulver: „Kultuur määratleb patoloogia“
2. Anto Veldre, Kust on pärit zuumeri eesti keel?
3. German Golub, Kui vanad inimesed avastavad TikToki
4. Jan Kaus, Viivi Luik, Kohustuslik ja paratamatu kirjandus
5. Ülle Madise, Vaikimise nõiaring
6. Maria Mölder, Varia. Kelle pidu?
7. Valter Kiisk, Energiapöördest ja „kliimakriisist“ füüsiku pilgu läbi
8. Alvar Loog, Kust jookseb luules piir kunsti ja kitši vahel?
9. Kaarel Tarand, Välksõda või moraalne…
Tallingu indeksi talletaja. Merle Karro-Kalberg vestles Martin Siplasega
Martin Siplane: „Poolik arhitektuur on kõige hingekosutavam. See on justkui vaimutoit. Tihedad struktuurid ja õigesse kohta koonduvad perspektiivid sunnivad kohal olema“.
Martin Siplase fotosid teavad Eesti arhitektuuriringkonnas paljud. Kõik, kes on kunagi teinud arhitektuurinäitust, -artiklit või -kataloogi, on lõpuks ikkagi üht- või teistpidi jõudnud tema loominguni. Inimest fotode taga tunnevad aga vähesed. Ta on eelistanud hoida tagasihoidlikumat…
11. Kaarel Tarand, Kuu lõpuks on kõik surnud
12. Hent Kalmo, Vene üksindus
13. Katrin Tiidenberg, Nemad vä? Nemad saadame tuleriidale
14. Viivi Luik, Kogemuse vääramatus
15. Margus Lattik, Pärast koroonakriisi. Teaduse vastutusest ühiskonna ees
16. Aro Velmet, Kaitsedemokraatia ohvrid
17. Mait Jüriado, Maapealne paradiis
18. Madis Kolk, Lavastus, mille puhul tekkisid nii mõnedki eetilised küsimused
19. Contra, Välgukiirusel läbi väikese Antsla
20. Kaisa Ling, Sõda on naise nägu
21. Kaarel Tarand, Sõja kasulik pool
22. Pille-Riin Purje, Kas vale saal, vale etendus?
23. Ülo Mattheus, Ukraina sõda ja müüdid
24. Arnold Unt, Raadi memoriaali kujunemise ülevaade aastast 2010
25. Mihhail Trunin, Koorega late
26. Kaarel Tarand, Porikuu kestab kevadeni
27. Maarin Ektermann, Airi Triisberg, Kunstivaldkonna tasumäärad õiglasemaks!
28. Lauri Laanisto, Teaduskirjastamisnurjatused
29. Hille Saluäär, Sõnadest ei saa isu täis ehk Elukestva emakeeleõppe kaitseks
30. Katrin Aller, Avalisüli valgusse
31. Jüri Saar, Oluline uurimus Putini Venemaa kohta
32. Peeter Hõrak, Miks eesti mees ei saa evolutsioneeruda suuremaks ja haritumaks
33. Ülo Mattheus, Elu vaimsel prügimäel
34. Katrin Tiidenberg, Läänetargutus ja ida-Twitter
35. Mariell Aren, Öökuninganna aaria pakub ikka pinget
36. Kaarel Tarand, Liiga palju sõjaraha
37. Andra Teede, Normaalselt kole film
38. Pille-Riin Purje, Harilik teatriaasta oma väheste tippudega
39. Kaarel Tarand, Punahing paelaga kaelas
40. Aveliina Helm, Kaovad väärtused, kaob…
Sirbi 2022. aasta laureaadid
JAN KAUS: Mullitav kujutlus
Autentseim viis Kiwa „Metanoiat“ dešifreerida peitub joovastavas vabaduses jätta see dešifreerimata, jätta alles selle kummituslikkus ning võtta osake sellest endaga kaasa.
Kiwa graafikasari „Metanoia“ Telliskivi loomelinnaku väligaleriis kuni 31. I.
1.
Telliskivi loomelinnaku väligaleriis saab näha Kiwa näitust „Metanoia“, mis on otseselt tõukunud Raul Meele konkreetsetest luuletustest ehk kirjutusmasinajoonistustest. Kiwa on oma Meele kuulsaid graafilisi lehti tõlgendavaid pilte nimetanud „kummitatud“…
41. Uno Liivaku, Tõlkimise raudreeglitest
42. Tristan Priimägi, Ruben Östlund, Ka rikkad nutavad
43. Valle-Sten Maiste, Heiko Pääbo, Ukrainas ei kummardata suurt juhti
44. Kaarel Tarand, Juudi sõda
45. Sirbi laureaadid 2021
46. Pille-Riin Larm, Vilja Kiisler, Vilja vastab
47. Ülo Mattheus, Maailm pärast … Ukraina sõda
48. Valle-Sten Maiste, Mihhail Trunin, Vene ühiskonna põhivektor on apaatia
49. Eneli Kindsiko Toimetused, kus on teie eetilised põhimõtted?
50. Margus Maidla, Jaanus Harro, Sola…
„Vilja vastab“, Pille-Riin Larm vestles Vilja Kiisleriga
Vilja Kiisler: „Kipub olema ajakirjanduse paratamatus, et kultuuri millegipärast ei peeta seksikaks. Kultuuriinimesed ei pääse nii tihti esiküljele, kui näiteks mina tahaksin neid seal näha.“
Ei oleks kunagi arvanud, et saan oma iidoliga turul käia. Minu iidol on terav ja sädelev Vilja Kiisler, Eesti Päevalehe ja Delfi ajakirjanik, ning me külastasime koos Tallinna Raekoja platsi jõuluturgu. Midagi niisugust…
Ilmar Raagi kahevahelmaailm. Johannes Lõhmus vestles Ilmar Raagiga
Ilmar Raag: „Ma ei arva, et kunst kunsti pärast on tähtis. See on alati vahend millegi ütlemiseks.“
Kohtusime Ilmar Raagiga oktoobris, kui Poolas oli just esilinastunud tema uus lastefilm „Erik Kivisüda“ ja läbi saanud Ukraina sõduritele talveks kvaliteetse sõjavarustuse soetamise kampaania. Raagi puhul on tegemist ühe Eesti ühiskondlikult kõige aktiivsema filmitegijaga, kes seisab hea nii kunstiliselt julgete…
IRIS OJA: Palju õnne, kallis Galina!
Just tänu meie muusikutele ja publikule, ümbritsetuna meie armastuse ja toetusega, tunneb Galina Grigorjeva end Eesti heliloojana.
Kontsert „Avasta! Helilooja Galina Grigorjeva 60“ 26. XI Estonia kontserdisaalis. Eesti Rahvusmeeskoor, Theodor Sink (tšello), dirigent Mikk Üleoja, Hortus Musicus, kunstiline juht Andres Mustonen. Kavas Galina Grigorjeva teosed.
Galina Grigorjeva on sündinud Simferopolis, õppinud Peterburis ja Tallinnas, elanud siin ka suurema osa oma…
Subjektilt subjektile. Reet Varblane vestleb Mai Leviniga
Mai Levin: „Püüan olla kunstniku suhtes nii empaatiline, kui vähegi võimalik. Tunnen, et kunstnik, kellest kirjutama hakkan, seisab minust kõrgemal.“
Kunstiteadlane Mai Levin (1942) on truu inimene: tema koduelu on kulgenud Nõmmel, tööelu 1961. aastast pensionile jäämiseni Eesti kunstimuuseumis, teaduri, graafikaosakonna juhataja, teadusdirektori, peaspetsialistina. Ta on läbinisti pühendunud eesti kunstile ‒ suurtele klassikutele Eduard Wiiraltile ja Kristjan Rauale,…
„Maaülikool saab uue rektori,“ Margus Maidla vestlus professor Ülle Jaakmaga
Meie riigi maaeluliste teaduste, sh metsamajanduse, maamajanduse ja inseneeria, vastavat haridust ja kompetentsi kõrgel hoidnud Eesti maaülikool (EMÜ) valis 28. oktoobril uue rektori. Selleks sai viimased kümme aastat teadusprorektori ametit pidanud koduloomade füsioloogia professor Ülle Jaakma. Rektori ametiaeg algab 1. jaanuarist 2023 ja kestab viis aastat.
UNO LIIVAKU: Tõlkimise raudreeglitest
Kõrgema astme raudreegli võib sõnastada nii:…
Õhkpadi, millelt lendu tõusta. Karin Allik vestles Jaak Printsiga
Usutavasti ma ei liialda, kui väidan, et EMTA lavakunstikool on Eestis üks müstifitseeritumaid õppeasutusi. Pinev konkurents, mainekas vilistlaskond ja eestlaste üldine teatriimetlus loovad kooli ümber maagilise aura, mida kannustab ka asjaolu, et õpe toimub küllaltki väikeses ringis ning kahel esimesel aastal publiku silme alt eemal. Nõnda võibki teinekord jääda mulje, et koolis sünnib mingi müstiline…
Ühismeediast võib jääda mulje kui meelelahutusest ja vahetust võimalusest püsida heade sõprade ja tuttavatega kontaktis ning kursis toimuvaga. Boonusena annab see muidugi võimaluse piiluda võõraste inimeste ellu. Kuid aususe poolest on need pildid tõsielust küll kaugel.
Ühismeediakasutuse plahvatusliku kasvuga on kaasnenud uuringud selle kõrvalmõjude kohta kasutajale. Üheks uurimisvaldkonnaks on ühismeediakasutuse mõjud vaimsele tervisele, sealhulgas enesekindlusele. On leitud, et noorte seas mõjub ühismeediakasutus, sealhulgas teiste…
Kunstitaristu sotsiaalne vastutus piirilinnas. Mattias Malk vestles Johanna Rannulaga
Narva kunstiresidentuur Nart loodi 2015. aastal Eesti Kunstiakadeemia, kultuuriministeeriumi ja Kreenholmi manufaktuuri arendaja Narva Gate koostöös. Residentuuri põhieesmärk on elavdada Eesti kunstielu ja meelitada piirilinna eksootika ja tööstuspärandiga Narva välismaiseid kunstnikke. Algusest peale tajuti asutuse rolli ka kultuurivahendaja ja -lõimijana. Residentuuri pikk külaliskunstnike nimistu lubab väita, et esimene ülesanne on täidetud, kuid Narva elanikele on…
IRIS OJA: Vaba, siiras ja kammerlik esitus
Mirjam Mesaki soolokontsert „Igatsus“ 20. X Estonia kontserdisaalis. Mirjam Mesak (sopran) ja Ewa Danilewska (klaver). Kavas Eduard Tubina, Ester Mägi ja Sergei Rahmaninovi laulud.
Baieri riigiooperi solist, eesti sopran Mirjam Mesak andis 20. oktoobril Estonia kontserdisaalis oma esimese täispika soolokontserdi Eestis. Siinne publik on saanud teda kuulda ka varem: 2021. aastal osales ta Ain Angeri juubeligalal Saaremaal ning…
Tee ilu ja tõe juurde vabastab. Kadri Asmer vestles Juhan Maistega
Juhan Maiste: „Olen kahtleja ja autoriteetide suhtes nii mõnigi kord tõrges. Siiani ei oska ma vastata küsimusele, kelleks tahan saada.“
Augustis täitus Juhan Maistel 70. aastaring, millest poole sajandi jagu aastaid on möödunud kunstiajaloo tähe all. Laia pintslikaarega tõmmates võib öelda, et tema teadustöö keskmes olnud kolm pealiini – muinsuskaitse, mõisad ja maastikuarhitektuur –,…
LIISA KALJULA: Kunstniku igavene ümbersünd
Merike Estna viimase viie aasta looming on näitusel väljas ideaalsete museaalidena ja valmis vastu võtma ka publikut, kes performatiivseid interventsioone ei kannata ning tahab kunstinäitusel näha lõpetatud teoseid.
Merike Estna „Muld ei hoia meie armastust“ Kai keskuses kuni 27. XI, kuraator Karin Laansoo, kujundaja Merike Estna ja graafiline disainer Martina Gofman.
Merike Estna viimase kümnendi loomingus eristuvad nüüd juba küllalt selgelt külm,…
Modernist, kes eelistab jääda märkamatuks. Margit Mutso vestleb Jaak Huimerinnaga
Eesti Kultuurkapital on aastast 2000 andnud välja stipendiumi „Ela ja sära“, mis tähendab väljavalitud kultuuritegelastele aastast loometoetust väärtuses 18 000 eurot. Üks kuueteistkümne tänavuse stipendiaadi seas on arhitekt Jaak Huimerind. „Ela ja sära“ on selline stipendium, mille saajalt aruannet ei oodata – kasuta seda, kuidas tahad. Siiski on ikka huvitav teada, mis on väljavalitul stipendiumiaastal…
Usk sõna jõusse. Pille-Riin Larm vestleb Eesti Kirjanike Liidu esimehe Tiit Aleksejeviga
Tiit Aleksejev: „Kirjandus on meid kandnud ja seda traditsiooni ei ole põhjust katkestada või kiratsema jätta, sest asemele ei pruugi midagi paremat tulla.“
Eesti Kirjanike Liit saab saja-aastaseks. Kohtusin sel puhul EKLi esimehe Tiit Aleksejeviga. Märkan alles salvestust kuulates, et me ei olnud nelja tee ristil, nagu Aleksejev liidu aadressi kohta Tallinnas Harju…
SIMON CUMMINGS: Erkki-Sven Tüüri kümme sümfooniat
Kõrvutamine, mis on Erkki-Sven Tüüri varasemates sümfooniates nii oluline, on hilisemates palju väiksema tähtsusega.
Tänapäeval ei tee kindlasti ühelegi heliloojale muret üheksanda sümfoonia needus, absurdne ebausk, et kui helilooja on kirjutanud oma üheksanda sümfoonia, on ta määratud surema enne, kui valmib järgmine. Ometi on huvitav märkida, et Joseph Haydni ajast on kirjutanud üle üheksa sümfoonia võrdlemisi vähesed. Üks märkimisväärne…
5 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.