Loovuuringute doktorantuuri ja audiovisuaalkunsti võimalused ja vastutus. Teet Teinemaa intervjueeris Elen Lotmani
Möödunud aasta lõpus kaitses Elen Lotman doktoritöö teemal „Kogemuslik heuristika mängufilmi operaatoritöös“. Kuna filmiteaduse doktoritöid Eestis ülemäära tihti ei kaitsta – veelgi enam, kõnealune töö on teostatud loovuurimusena –, siis on põhjust vastse doktoriga teema avada.
SIRLE SALMISTU: Saa ise kah nii vanaks!
Alailma räägitakse linnast, mis peab sobima nii kaheksa- kui ka 80aastasele, kuid ruumiloome keerleb endiselt suuresti ümber noorte ja…
Tõlkijate vennaskonna kümme aastaringi. Pille-Riin Larmi intervjuu Ilona Martsoniga
Ilona Martson: „Tõlkija töö on eraku töö. Kuid kõik tõlkijad ei ole ometi sellised erakud nagu askeesi harrastanud püha Hieronymus! Aeg-ajalt on neil vaja ka üksteist näha.“
Sel nädalal tähistab Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon esimest ümmargust sünnipäeva. Tõlkijate ühistest ettevõtmistest kümne aasta jooksul, aga ka raamatute eestindamisest ja maailmas toimuvast kõneleb sektsiooni esimees Ilona Martson.
DANIELE MONTICELLI: Eesti kirjandus suurrahvaste tõlketurul – riskid…
Rohkem palve kui jutustus. Pille-Riin Larmi intervjuu Triin Pajaga
Triin Paja: „Luule on anum, kus hoiad midagi endale olulist. Mälestustest saab kiiresti õhk ja mälu hõreneb kiiremini kui sõnad – luule on üks viis seda kauem käes hoida.“
Triin Paja on ühtaegu tuntud ja tundmatu luuletaja. Esikkoguga „Nõges“ pälvis ta 2018. aastal Betti Alveri debüüdiauhinna. Kaks aastat hiljem tõi luuletus „Öö on tume nagu õdede juuksed“ Pajale Juhan Liivi luuleauhinna, see tekst leidub ka…
ÜLO MATTHEUS: Maailm pärast … Ukraina sõda
Vene-Gruusia sõda näitas, et sõdadele püütakse tänapäeval leida pigem kiire poliitiline lahendus ja lepitakse külmutatud konfliktidega, kui et lahendatakse olukord tegelikult.
Selles, et maailm ei ole pärast Ukraina sõda enam endine, on veendunud kõik vaba maailma mõtlejad. Kuid milline ta siis on? Milline on Venemaa, milline on Ukraina, milline kogu maailm? Selle kohta võib teha vaid oletusi, kuid ennekõike sõltub vastus sõja tulemusest.
Nüüdseks on selge,…
KARIN PAULUS: Varju jäänud varjendid
Kodus ei häbene enam keegi suitsuandurit ega autos turvavööd, samamoodi ei tasuks peljata ka kohta varjendis.
Soomes on laias laastus igal inimesel koht varjendis. Kodanikud teavad, milline signaal sedastab, et tuleb evakueeruda ning kuhu minna. Eestis nii ei ole. 1990. aastatel lakkas meie tsiviilkaitsesüsteem olemast. Jah, meil on kaitseliit, professionaalsed ja vabatahtlikud päästjad, esmaabiteadmisi ning muud vajalikku saab omandada näiteks päästenoorena, riigikaitse on nii mõnegi kooli programmis…
HENT KALMO: Vene üksindus
Lääne reaktsioon on olnud kiire ja äge, kuid väga võimalik, et see on Moskvat hoopis veennud oma toimimise õigsuses.
Elame ajal, mil tuleviku ennustamine näib õnnestuvat vaid ulmekirjanikel. Kogu maailma silme all ette valmistatud rünnak Ukraina vastu paistab tagantjärele nagu väljakuulutatud mõrva kroonika. Ometi ei tahetud viimse hetkeni uskuda, et see pole diplomaatiline manööver, vaid et sõjamasin lähebki liikvele. Niisugune alasti vallutussõda – ehkki ajaloost liigagi hästi tuttav,…
Kultuurisuhted Eesti ja Venemaa vahel. Kuidas suhtuda?
Sõda Ukrainas on paigutanud täiesti uude raami senise loomingulise ühistegevuse võimalused ja vajadused nii riikide, organisatsioonide kui ka üksikisikute vahel.
REIN VAHISALU: Võimust ja vaimust spordis, tulipunktis olümpiahoki
Putin viskas hokisaapad jalast, kepi käest ja sööstis vastasmängijale kallale. Vahetanud mõned löögid, üritas Putin jalalööki, kuid see jäi töntsiks.
MERLE KARRO-KALBERG: Vabatahtlik kultuuridiplomaatia
Alljärgnevas vestluses arutavad Riin Alatalu, Triin Ojari ja Kai Lobjakas vabatahtlikku juhtimistööd rahvusvahelises erialaorganisatsioonis. Mõtiskleme selle…
Juri Lotman – ideede pilduja ja tohutu eruditsiooniga inimene. Valle-Sten Maiste intervjuu Tiit Hennostega
Tiit Hennoste: „Kas Lotman oleks tahtnud, et teda vaadatakse kui eesti kultuuri osa? Ma kahtlen selles. Usutavasti oleks Lotman ikka parema meelega vene kultuuri osa. Ja sama usutavalt maailmakultuuri osa.“
Esmaspäeval on Juri Lotmani 100. sünniaastapäev. Keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste arvab, et Lotmani mõju on olnud sageli küll kaudne, ent vaieldamatu ja suur. Lotman oli inspireeriv ideegeneraator,…
VIRVE SARAPIK: Õpetaja, valgustaja, suunaja ja vahendaja
Jaak Kangilaski seisukoht näib olevat, et pooluste vahel leiab alati kesktee, kuid elus, kunstis, mõtteviisis ja ka poliitikas peaks leiduma erinevaid võimalusi.
Elutöö on nii kõikehõlmav küll, et seda ei võta kokku ei lühike lehelugu, kõne ega telesaade. Jaak Kangilaski pikaaegset tegevust on viimastel aastatel Sirbis käsitletud, kahel korral ka intervjuuna, seega asjaosalise enda pilgu läbi.1 Tahtmata kirjapandut korrata, võinuksin toetuda omaenda kokkupuudetele ja muljetele,…
Armastuse võimas laine. Maarja Pärtna intervjuu Veronika Kivisillaga
Valentinipäeva eel vahetasime Veronika Kivisillaga mõtteid tema värske proosaluulekogu „Helsingi helistikud“ üle, mille keskmes on armastus selle erinevates väljendumisvormides. Vestlus kulges meili teel rahulikus tempos, küsimustele vastas autor siin- ja ka sealpool Soome lahte.
MARTI JELTSOV: Teel süsinikust vabaks II. Mängureeglid ehk elektriturg
Peale tänase ja homse hinna on elektrituru ja kogu elektrisüsteemi pikaajalise toimepidevuse jaoks oluline hoopis hinnaprognoos 5, 10, 20 aasta pärast.
Eelmises artiklis tuli…
Teadusfotode konkursi korraldas Wikimedia Eesti ja see on osa ülemaailmsest teadusfotode võistlusest. Aasta teadusfotograafiks Tartu ülikooli geoloogia nooremteadur Peeter Paaver.
Parim foto üldkategoorias Peeter Paaver
„Inimesed teaduses“ võitja Peeter Paaver
Välitööd Estonia maa-aluses põlevkivikarjääris, põlevkivi kihtide läbilõike varieeruva mineraloogilise ja keemilise koostise ning struktuuri määramiseks
Mikroskoobipiltide võitja Olavi Kurina
Looduspiltide kategooria võitja Viktor Palm
Võitnud pildiseeria Kent Gregor Mahla, Maido Merisalu
Kategooria muud meediafailid võitja Maxim Bilovitskiy
Wilsoni pilvekamber on anum, milles üleküllastunud etanooliaurud asuvad jahutatud pinna lähedal.…
Ukrainas ei kummardata suurt juhti. Valle-Sten Maiste intervjuu Heiko Pääboga
Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi lektor Heiko Pääbo kaitses 2011. aastal doktoritöö, kus on käsitletud mälupõhise identiteedikonflikti potentsiaali impeeriumijärgses olukorras, võrreldes Venemaa, Eesti, Ukraina ja Georgia ajaloonarratiive. Siinkohal tuleb temaga juttu Ukraina rahvusluse kujunemisloost.
ILMAR VENE: Juri Lotman, ülikooli kõige tähtsam mees
Tänukiri käes ja bojaarlikult lopsakad vuntsid harali, pöördus ta tagasi presiidiumilaua juurest, liikudes energilisel ja enesekindlal kõnnakul, et seejärel, nüüd…
JÜRI SAAR: Uut Gorbatšovi oodates
Läänemaailma efektiivse poliitika Venemaa suunal saab kokku võtta kahe mõistega: ohjeldamine ja dialoog.
Veebruaris 1946. aastal saatis George Kennan (1904–2005), Ameerika ajutine asjur Nõukogude Liidus, välisministeeriumile nn pika telegrammi, märgukirja, millest sai külma sõja päevil punaimpeeriumi heidutusdoktriini alus. Kennani märgukiri tähistab muutust: võitjate koalitsioonist eraldus stalinlik Nõukogudemaa, mille juhtkond interpreteeris äsja lõppenud suurt sõda ja selle tulemeid maailmarevolutsiooni kontekstis. Edaspidi oli kogu maailm jagunenud kaheks antagonistlikuks leeriks,…
Sirbi vahel on Eesti Kultuurkapitali 2021 IV jaotuse vihik.
JAN KAUS: Kuidas siduda kunst elamisega?
Huupi maalide petlik staatika kutsub rännakule juba teostatud või veel teostumata, alati ümbermängitavate võimaluste lõputult avanevasse aegruumi.
1.
Huupi pildiseeria „Päeva palee“* kehtestab selge omailma. Selle maailma võlu avaneb tõsiasjas, et ühelt poolt mõjub see arusaadavalt, teiselt poolt aga täiesti võõralt. Äratundmine ja võõristus ilmnevad Huupi vaateid jälgides korraga, samaaegselt.
See, mida „Päeva palee“ maalidel kujutatakse, tundub lihtne. Näeme…
Tavapärane valeuudise legitimeerimise juhtum – professionaalne ajakirjandus korjab marginaalsest kanalist vale üles ja vajutab sellele infot kontrollimata tõepärase uudise pitseri.
MAARIN EKTERMANN, AIRI TRIISBERG: Kunstivaldkonna tasumäärad õiglasemaks!
Õiglaste tasumäärade kujundamisel tuleb arvestada töömahuga. Kõige täpsema tulemuse saab, kui projektiga seotud arutavad üksikasjalikult läbi töö teostamiseks vajaliku tegevusmahu ja ajakulu.
2018. aastal algatasime ürituste sarja „Räägime kunstipoliitikast!“ eesmärgiga sõnastada kunstielu kitsaskohad. Kaks sarja raames toimunud mõttevahetuste kokkuvõtet on Sirbis juba ilmunud: „Kust king pigistab?“ ja „Näitusetasud – kolm näidet mujalt“ (14. XII 2018 ja 6. II 2019). Kuna arutelu käigus nimetati pakilise…
Sügava empaatiameelega valgustaja
Uusaegne elu on olnud saavutusküllane. Ometi ei ole valgustusele omane vaim – usk mõistuspärasusel põhinevatesse universaalsetesse väärtustesse ja moraali ning selle üleilmne levitamine pälvinud üleüldist heakskiitu. Valitsevast elu- ja maailmakorraldusest kasusaajate südametunnistuse prominentseim rahustaja ja õigustaja Steven Pinker on seetõttu suisa ahastuses. Edumere taustal on jätkuvasti kuuldav religioonist ja natsionalismist pimestatud romantikute, vasakudutajate, esoteerikute ja usufundamentalistide „latrav jõuk“, keda Pinker lausa grafomaania piire kompava mastaapsusega summutada püüab.1
Vastaseid sarjates…
Loe lehest, kes on Sirbi 2021. aasta laureaadid!
Raputada mitte, segada. Anna-Liisa Unt vestles Laura Linsi ja Roland Reemaaga
Büroo LLRRLLRR ehk arhitektid Laura Linsi ja Roland Reemaa teevad uurimuslikke kunsti- ja arhitektuuriprojekte, otsivad ja annavad tähenduse muidu pigem varju jäävatele nähtustele. Neid on huvitanud näiteks see, et arhitektuuri globaalne kuvand on pehmemaks muutumas, samuti see, kuidas liita inimesed ja linnaloodus ning panna nad omavahel suhtlema, kuidas rakendada materjale ehituses otstarbekalt jms.…
Vaata üle Sirbi veebiküljel 2021. aastal enim loetud lood!
Mathura, „Pandeemia narratiivid“
Merle Karro-Kalberg, „On vaja ainult ühte head näidet!“
Gregor Kulla, „Kes prügi minema viib?“
Mikael Laidre, „Konservatiivne rohepööre“
Väino Klaus, „Inglispärase grammatika pealetung“
Raul Oreškin, „Hüvasti, Peipsiveere kauboi!“
Aveliina Helm, „Loodus hävib hääletult“
Merle Karro-Kalberg, „Lennelda priiks. Kas see on linnas üldse võimalik?“
Tsipe Aavik, Virve Sõber, „Glüfosaadisaaga jätkub“
Tanel Rander, „Kui turbiinid pöörlevad, aga vesi seisab“
Madli Maruste, „Kärdla uued tuuled“
Tristan…
Vaata üle Sirbi veebiküljel 2021. aastal enim loetud lood, kohad 26 kuni 50.
26-30
Jaak Allik, „Prohvet, kes pole kuulus omal maal“
Herkko Labi, „Kuidas vabaneda luupainajast?“
Karin Bachmann, „Unustatud vana vähemuse uus tulemine“
Martti Kalda, „Nukrus kulutatud raha, raisatud paberi ja tühja töö pärast“
Keiu Virro, „Lasteaedades mängivate teatrite kohal laiub hämarus“
30-40
Andrei Liimets, „Ühe vägistamise lugu“
Merle Karro-Kalberg, „Eesti haridus on disainipöördeks valmis“
Leo Luks, „Eesti filosoofia uus algus“
Sandra Haugas, „Ebavõrdsust tootev Tallinna…
Arhitektuuri ja elu vahendaja. Merle Karro-Kalberg vestles Tõnu Tunneliga
Tõnu Tunnel: „Kes see ikka usub, et lastetoas on mänguasjad iga päev suuruse järjekorda pandud? Elu võiks arhitektuurifotolt ikka välja paista.“
Arhitektuurist pole võimalik rääkida fotota. Eesti arhitektuurifotograafiast ei saa rääkida ilma Tõnu Tunnelita, kes ilmselt on üles pildistanud viimaste aastate kogu arhitektuuriparemiku. Tema leidlikud rakursid ja elu täis pildid on hinnatud nii arhitektide, arhitektuuriajakirjade toimetajate kui kinnisvaraarendajate seas.
Kuni 12. XII on…
4 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.