Vaata üle Sirbi veebiküljel 2021. aastal enim loetud lood!
Mathura, „Pandeemia narratiivid“
Merle Karro-Kalberg, „On vaja ainult ühte head näidet!“
Gregor Kulla, „Kes prügi minema viib?“
Mikael Laidre, „Konservatiivne rohepööre“
Väino Klaus, „Inglispärase grammatika pealetung“
Raul Oreškin, „Hüvasti, Peipsiveere kauboi!“
Aveliina Helm, „Loodus hävib hääletult“
Merle Karro-Kalberg, „Lennelda priiks. Kas see on linnas üldse võimalik?“
Tsipe Aavik, Virve Sõber, „Glüfosaadisaaga jätkub“
Tanel Rander, „Kui turbiinid pöörlevad, aga vesi seisab“
Madli Maruste, „Kärdla uued tuuled“
Tristan…
Vaata üle Sirbi veebiküljel 2021. aastal enim loetud lood, kohad 26 kuni 50.
26-30
Jaak Allik, „Prohvet, kes pole kuulus omal maal“
Herkko Labi, „Kuidas vabaneda luupainajast?“
Karin Bachmann, „Unustatud vana vähemuse uus tulemine“
Martti Kalda, „Nukrus kulutatud raha, raisatud paberi ja tühja töö pärast“
Keiu Virro, „Lasteaedades mängivate teatrite kohal laiub hämarus“
30-40
Andrei Liimets, „Ühe vägistamise lugu“
Merle Karro-Kalberg, „Eesti haridus on disainipöördeks valmis“
Leo Luks, „Eesti filosoofia uus algus“
Sandra Haugas, „Ebavõrdsust tootev Tallinna…
Arhitektuuri ja elu vahendaja. Merle Karro-Kalberg vestles Tõnu Tunneliga
Tõnu Tunnel: „Kes see ikka usub, et lastetoas on mänguasjad iga päev suuruse järjekorda pandud? Elu võiks arhitektuurifotolt ikka välja paista.“
Arhitektuurist pole võimalik rääkida fotota. Eesti arhitektuurifotograafiast ei saa rääkida ilma Tõnu Tunnelita, kes ilmselt on üles pildistanud viimaste aastate kogu arhitektuuriparemiku. Tema leidlikud rakursid ja elu täis pildid on hinnatud nii arhitektide, arhitektuuriajakirjade toimetajate kui kinnisvaraarendajate seas.
Kuni 12. XII on…
Koolide ja väljakute meistrid. Karin Paulus vestleb Mari Rassi, Alvin Järvingu ja Ott Alveriga
Arhitekt Must töötab usus, et puidust saab ehitada sama hästi kui betoonist.
Arhitekt Must on silmapaistev arhitektuuribüroo. Viimastel aastatel on tulnud neile robinal konkursivõite, mille seas on nii suured kui ka väikesed koolid, väljakud, mõned planeeringud, lisaks Tõrvandi keskuse hoonestus, Tartumaa tervisekeskus. Mitu tööd, näiteks Suure-Jaani tervisekoda, on teeninud auhinnana ka kolleegide ja kriitikute paitust.
Eesti arhitektuuripreemiate nominendid
Arhitektide,…
Sirbi vahel on Diplomaatia nr 4.
Otsides maagilist sõna. Pille-Riin Larm intervjuu Aliis Aalmanniga
Aliis Aalmann: „On see tuul inspiratsiooni pehmetes tiibades või hoopis trots, aga sõnad toidavad mind.“
„Värske Rõhu sari „Värske raamat“ on Eesti kultuuriväljale toonud palju värskust ja on end juba ammu tõestanud tõsise kirjandusliku karjääri lähtepunktina,“ täheldas hiljuti Mihhail Trunin. Nõus. Ühtlasi on viimastel aastatel märgatav raamatuni jõudnud andekate luuleprõmmijate hulk, nende seas Eesti finaalis II koha saavutanud Aliis…
Volkslied, Weltliteratur ja eesti kirjandus. Pille-Riin Larm intervjueeris Liina Lukast
Liina Lukas: „Eesti kirjandus osaleb selles üleilmses kirjandussuhtluses, millesse Herder ta umbes 250 aastat tagasi aitas.“
9. novembril pidas inauguratsiooniloengu vastne Tartu Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor Liina Lukas. Tema akadeemiliste huvide keskmes on olnud XVIII–XX sajandi mitmekeelse Balti kultuuriruumi kirjandussuhted. Inauguratsiooniloengus „Rahvalaulud kui maailmakirjandus. Goethe kahekõne Herderiga“ tutvustas ta selle risoomse nähtuse üht vältimatut eost.
Loe lisaks Märt Väljataga luuletõlgete antoloogia „Nõmmeroosike. Goethe luule eesti keeles“ arvustust ja Linda Kaljundi „Balti kirjakultuuri ajaloo“ arvustust.
JAAN ROSS: Eestlaste kultuurielu Peterburis
Igasuguse kahtluseta võib öelda,…
Eesti teaduse perenaine. Margus Maidla intervjuu Eesti teadusagentuuri uue juhi füüsikaprofessor Anu Noormaga
Selle aasta 1. aprillil ilma igasuguse naljata, asus Eesti teadusagentuuri (ETAg) juhi ametisse füüsikaprofessor Anu Noorma. Eesti teadusagentuuri juhi amet ei ole kergete killast. Kui praegu pandeemia ajal on üks tuulisemaid-tormisemaid avaliku sektori ametikohti terviseameti juhil, siis ETAgi juhi olukord pole ka tavapärastes oludes mitte vähem tormine.
Tegutseb ju agentuur ülimalt kõrge intellektiga klientuuri (kui nii võib ETAgi teenuste tarbijaid nimetada) tegevus- ja arvamusväljal.…
Nähtamatu linn. Madli Ehasalu vestleb Anna Kaarma ja Jan Kausiga
Anna Kaarma: „Ühel hetkel hakkasin Lasnamäel eristama konnotatsioone, mida on sinna aastate jooksul jäetud. Suutsin kõike palju paremas valguses näha.“
Tallinna fotokuu selleaastane peanäitus „Intensiivsed paigad“ suunas külastajaid näituseruumidest väljapoole: muu hulgas sai minna avastama Lasnamäe hooneid, tühermaid ning, mis olulisim, Lasnamäe seni vähetuntud ajalugu, nõukogudeaegse suurprojekti raames rajatud kunstnike ateljeesid.
JOHANNA JOLEN KUZMENKO: Tänavaruum kui hoiakute võitlustander
Autode ilmumisest linnatänavatele on…
Biopoliitiline läbikukkumine. Koroonast humanitaari pilguga. Barbi Pilvre vestles Raili Marlinguga
Tartu ülikoolis toimus 17. – 18. IX rahvusvaheline kirjandusteadlaste ja filosoofide korraldatud konverents „Tervis ja biopoliitika kirjanduses ja filosoofias“(„Health Biopolitics in Literature and Philosophy“), kus muu hulgas arutati koroonakriisi humanitaaride pilgu läbi. Tartu ülikooli anglistika professor Raili Marling oli üks konverentsi korraldajatest.
KURMO KONSA: Kuidas pandeemiad muudavad tulevikku
Oleme juba tükk aega elanud koos SARS-CoV-2 viirusega ning püüdnud toime tulla selle põhjustatud…
ASKO LÕHMUS: Metsapoleemika viiendal aastal tehti mets puust ja punaseks
Metsapoleemika on elavdanud Eesti keskkonnapoliitikat ja uurivat ajakirjandust. Mis säästlikust metsamajandusest saab, on selguseta.
Eesti metsapoleemikast on viie aastaga saanud kultuurinähtus, milles avalduvad vastuolud ja sündmustik ei pruugi meeldida, aga mis sunnib tegelema inimese ja looduskeskkonna suhete põhiküsimustega. On aeg metsapoleemika täpsemalt määratleda, et see eristuks teistest keskkonnaarutelu osadest. Pakun põhivastandusest lähtuva variandi:
„Metsapoleemikaks nimetatakse Eestis 2016. aastal alanud mitmekülgset avalikku kriitikat,…
Ajalehetiraažide avaldamata jätmine kui sümboolne surmakuulutus paberlehtedele
Enne suvist puhkuselainet saatis Postimees Grupp laiali teate, et edaspidi enam oma lipulaeva Postimehe ja teiste gruppi kuuluvate maakonnalehtede tiraaži ei avaldata.[1] Väidetavalt puudub ajalehe trükiarvul sisuline väärtus, see ei näitavat midagi. Kindlasti ei saa sellega nõus olla. Pikemale ajaskaalale paigutatuna on tiraažid näidanud seda, kuidas paberil trükitud uudised on lugejale üha vähem tähtsad, ja on näidanud ka seda, kuidas…
Sirbi vahel Eesti Kultuurkapitali III jaotus 2021
Linnaaed kui maailma mudel. Anni Müüripeal intervjueeris linnaaianduse uurijat professor Kate Browni
Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) keskkonnaajaloo ning teadusajaloo professor Kate Brown on uurinud muu hulgas Tšornobõli katastroofi pikaajalist mõju ning avaldanud sel teemal mitu uurimust ning raamatut.
Praegu uurib Brown linnaaiandust, nähes aiapidamises loodusprotsesside õppimise meistriklassi. Eesti lugejale on Browni mõtted tuttavad eelmise aasta Vikerkaare esseest…
Sel reedel vaeb Sirp „Kultuuri arengukava 2021–2030“
Arengukava lõpusirgel
Taaniel Raudsepp: „Looming tuleb loojatelt, järelikult peab tagama loojate heaolu.“
11. oktoobril arutab riigikogu oma täiskogu istungil kultuuri arengukava aastateks 2021–2030. Mis juhtub arengukavaga pärast seda arutelu, selgitas Kaarel Tarandile kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp.
JAN KAUS: Teavikutest ja teavitusest
„Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõus püstitatud ideaalide saavutamist takistab muu hulgas asjaolu, et kellelgi ei…
Sel reedel Sirbis auhinnasadu: August Sanga nimeline luuletõlkeauhind, Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind ja Edgar Valteri illustratsioonipreemia.
KEELE-ELU. Kas keeletoimetaja ameti koht on ajaloo prügikastis? Aili Künstler intervjueeris hiljuti keeletoimetaja kutse pälvinud Maria Möldrit
Maria Mölder: „Ei tule arvata, et kui teksti toimetatakse, siis on see kuidagi solvav või näitab autorile koha kätte. Sugugi mitte. Praegu küll ei paista, et keeletoimetajad võiksid osutuda ebavajalikuks.“
+…
MARLEEN ALLEMANN, TÕNIS SAARTS : Palun uut utoopiat, liberaal!
Eelmise kümnendi finantskriis oli murdepunkt, kus senine neoliberaalne utoopia murenes ja läänemaailma liberaalid on sellest siiani segaduses.
Viimastel aastatel on põhivooluparteid pea kõikjal vähemal või rohkemal määral toetust ära andnud autoritaarsust ihalevatele (parem)populistlikele jõududele. Olgugi et täpsed ajendid sellise nihke taga riigiti veidi erinevad, on liberalismi üldisem mandumine paljuski tingitud utoopilise mõtlemise…
Tallinna ülikooli meediauuringute keskuse MEDIT uuring kinnitab: väikekohtades oodatakse tugevat kohalikku ajakirjandust.
Tallinna ülikooli BFMi teadusuuringute keskuses MEDIT valmis hiljuti uuring kohalikest ajalehtedest. Uuringu teostamist juhtisid professorid Ulrike Rohn, Indrek Ibrus ja dotsent Andres Jõesaar, toetas Saksamaa saatkond.
Ulrike Rohn, miks teid huvitas Eesti kohalik ajakirjandus?
Miks meid huvitas kohaliku ajakirjanduse jätkusuutlikkus? Ajakirjandusturul on palju tõrkeid, mis on proovikiviks kohaliku ajakirjanduse jätkamisele. Kohalik ajakirjandus seisab silmitsi vähenevate reklaamitulude ja tellimustega, kuid…
MATHURA: Ikka küsida ja mitte unustada
Stanisław Lem paneb südamele, et kõik on kõigega seotud, nii ka teadus ja teadvus. Tehnika arenedes ei tohi jätta esitamata küsimusi eetika kohta.
Ulmekirjandust on laias laastus kahte laadi. Ühel juhul fantaseeritakse, mõeldakse välja uskumatuid paiku ja tegelasi, püütakse luua midagi väljaspool tavapärast loogikat ja kujutlusvõimet. Teisel juhul seevastu kasutatakse ulme väljendusvormi…
HEIKO LEESMENT: Kõike ei saa nügida ja kõik ei ole nügimine
Populaarsust koguva nügimise puhul on ennekõike on tegemist võimutehnoloogiaga ja selle kasutamisse tuleb suhtuda ettevaatlikkusega.
Kas riigivalitsemises saab rääkida moevooludest? Kui käsitleda populaarsust koguvat nügimist (nudge theory) riigivalitsemiseks tarviliku võimutehnoloogiana, siis võime sellest rääkida küll. 2003. aastal Cass Sunsteini ja Richard Thaleri loodud teooria on paarikümne aastaga…
KAIA SISASK: „Pikka aega heitsin ma vara voodisse“
Tõlkijale ei ole keerulisemat teost kui Marcel Prousti „Kadunud aega otsimas“. Hinnakem siis seda, et jõgiromaani mitu köidet on nauditaval kujul eesti keeles olemas ja lisagi tulemas.
Marcel Proust, Swanni poolel. Prantsuse keelest tõlkinud Tiina Ainola, toimetanud Kail Öhren ja Katrin Kern. Kujundanud Kail Öhren. Atlantis, 2020. 464 lk.
„Pikka aega heitsin…
Postkastis on Sirbi vahel ajakiri Diplomaatia. www. sirp.ee ootab reede keskpäeval!
TRISTAN PRIIMÄGI : Kas Eesti filmi ootab lõpp?
Riina Sildos: „Eesti audiovisuaalsel valdkonnal on väga tugev sisuline potentsiaal. Kui Eesti filmi rahastusest kaob nüüd kolm miljonit, siis vajume tagasi ühte draamažanrisse „Kaks inimest pimedas toas“.“
Eesti filmist on viimastel aastatel olnud juttu üsna eufoorilises registris. Olukord, kus Eesti filmid on…
HERKKO LABI: Kuidas vabaneda luupainajast?
Tagasi tuleb lükata valitsevate skeemide kosmoloogiline taust ning hävitada usk mürgistesse, sööbivatesse „väärtustesse“, nagu progress, areng ja majanduskasv.
Me vajame radikaalset sõnavara ja mõttemustrite muutust. Kuidas vabaneda valitsevatest kollektiivse praktika skeemidest, kinnistunud kujutelmadest? 26.-28. augustil Viinistu Kunstimuuseumis esmakordselt toimuva Biotoopia hübriidkonverentsi eel vestlesid Peeter Laurits, Hasso Krull, Andrus Laansalu, Margus Ott ja Rein Raud.
JAAK KIKAS: Kolmikkohtumine Peipsi ääres
Voronja galerii…
MARINA RICHTER: See on elus!
„Kratt“ on selline perefilm, mis ei pane kedagi igavusse surema. Ei mingeid laulvaid printsesse, küll aga üks seestunud sugulane, törts veresauna ja üks viimase aja žanrifilmide kõige rajum eksortsismiseanss.
Mängufilm „Kratt“ (Tallifornia, Eesti 2020, 90 min), režissöör-stsenarist Rasmus Merivoo.
Mu teine kokkupuude kratiga, Rasmus Merivoo viimase filmi nimiolendiga, on omal moel pagana hea. See on Rainer Sarneti „Novembri“ (2017) süngest müstitsismist koguni nõnda erinev, et neid kaht filmi ei…
PILLE-RIIN LARM: Juta Kivimäega suures skulptuuritoas
Romaanis „Suur tuba“ kirjeldab autor ühe lapsepõlve väärtushinnanguid sõjajärgses Eestis.
Jaanipäeva eel selgusid Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse tulemused. Esikohti anti välja kaks: selle pälvisid Juta Kivimäe ja Loone Ots.
Juta Kivimäe on hariduselt kunstiajaloolane ning ametilt Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogu juhataja. „Kui ma midagi olen kirjutanud, siis need teosed on mulle midagi väga olulist tähendanud.…
MARI KARTAU: Kõik kaob peale paari tähtsa pisiasja. Intervjuu Mare Trallaga
Mare Tralla: „Julgus on suhteline. Ühel päeval olen julge, teisel päeval mitte. See näitus nõudis suuremat julgust, sest see mõjutab ka teisi inimesi, näiteks minu perekonda.“
Mare Tralla näitus „Enne ja pärast“ Pärnu endises vanglas kuni 31. VII.
Mare Tralla näitus „Enne ja pärast“ toimub endise Pärnu vangla sööklas.…
3 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
