Meedia

„Vahepealsuse lokkavad ruumiunistused“, Merle Karro-Kalbergi intervjuu Ingrid Ruudiga.
Ingrid Ruudi: „Üleminekuühiskonna avatus on erakordselt inspireeriv: oli valmisolek kaaluda kõikvõimalikke ideid, arhitektuuri ja kunsti väljendusvahenditega esitatu resoneeris ühiskonnas.“
Eelmise aasta lõpus kaitses Ingrid Ruudi kunstiakadeemias doktoritöö „Ruumiline interreegnum. Muutused Eesti arhitektuuris ja kunstis 1986–1994“. Järgnevalt räägimegi Ingridiga üleminekuaja arhitektuurist ja feministlikust ruumist.
MADLE LIPPUS: Kas Rävala puiesteest saab sel suvel Tallinna (auto)vaba puiestee?
Rävala puiestee liikluse ajutine ümberkorraldamine annaks Tallinna linnavalitsusele võimaluse natukenegi…

MADE LUIGA: Soliidne hoone LR
Kõik on kõigega seotud, uued raamatud kõnelevad varasemate aastakäikude omadega, iga valdkond haagib kümnel eri moel teistega ja nii valmib teos teose haaval tugev ehitis.
Mida peaks Loomingu Raamatukogu aastakäigu ülevaade sisaldama? Alustaks kõige tähtsamast – LR on jätkuvalt äratuntavalt oma näoga. Tema teostevalikus on sisemine loogika, mille toimemehhanisme ma täpselt ei tuvasta, aga adun mingi kolmanda meelega.
MARGIT LANGEMETS, PEETER PÄLL: Muutuv ÕS
Uus õigekeelsussõnaraamat sünnib meie…

ERIK TERK, JOHANNA VALLISTU: Kodanikupalk – mis, miks või miks mitte?
Ida-Euroopa poliitikas on kodanikupalka pooldanud just autsaiderid, sest nii saab lubada paljudele tasuta kingitust, ilma et oldaks kohustatud oma plaani teoks tegema.
Eesti keeles kodanikupalgaks nimetatut tuntakse mujal teaduskirjanduses universaalse baassissetuleku või tingimusteta põhisissetuleku nimetuse all. Asja mõte on, et Universal Basic Income (UBI, eestikeelne lühend UBSi) tagab kõigile regulaarselt (nt kord kuus) ühesuguse inimesest ja staatusest (töötav, õppiv või…

Sel reedel Sirbi vahel  Eesti Kultuurkapitali 2020. aasta IV jaotus.
Kultuur algab heasoovlikkusest eksijate suhtes. Meelis Oidsalu intervjueeris näitleja Henessi Schmidti. HENESSI SCHMIDT: „Kui tahta maailma muuta, tuleb leida tasakaal idealismi, pragmatismi ja terve huumori vahel.“
Peale osatäitmise filmis „Talve“ (režissöör Ergo Kuld) mängis noor vabakutseline näitleja Henessi Schmidt äsja lõppenud aastal VAT-teatri kahes uuslavastuses: septembris esietendunud „Romeos ja Julias“ (lavastaja Aare Toikka) oli tema kehastada Julia ning novembris lavale jõudnud „Tallinnville’is“ (lavastaja Helen Rekkor) viis erilaadset rolli.
KAJA KANN: Uus teater 
Teater on teater. Nii nagu inimene on inimene. Neil on ühised tunnused, aga seejuures ka palju erinevusi. Mees või…

Sirbi 2020. aasta laureaadid on Aveliina Helm, Eneli Kindsiko, Siim Lill ja Tõnis Saarts.
Millest koosneb kunstivaldkonna süsinikujalajälg? AIRI Triisbergi intervjuu Soome kunstiinstitutsioonide ökokoordinaatori Saara Korpelaga.
Saara Korpela: „Koroonaviiruse tagajärjel on kunstivaldkonnas kasutusel nii virtuaalsed kui ka reaalsed süsteemid ning süsihappegaasi heiteid tekib rohkemgi.“
Möödunud aastal lõid Soome kunstiinstitutsioonid täiesti uuelaadse töökoha ja palkasid ökokoordinaatori, kelle ülesanne on organisatsiooni süsinikujalajälje mõõtmine ning kasvuhoonegaasi heidete kahandamisplaani väljatöötamine. Lühikese ajaga on ökokoordinaatori tööle võtnud…

SIIM PAUKLIN: A. D. 2020 mikroskoobi all
Kangesti tahaks anda välja aasta radikaali või aasta jooksul kõige rohkem radikaliseerunud inimese auhinna. Konkurents oleks tihe ja väärilisi kandidaate palju.
2020. aasta on olnud teaduslikust aspektist huvitav, inimlikust vaatenurgast seevastu morjendav. See aasta läheb nii Eestis kui ka teistes lääneriikides kirja jätkuva ideoloogilise polariseerumise, radikaliseerumise ja üksteisest möödarääkimise aastana. Ühiseid pidepunkte jääb vähemaks, sest läänemaailma inimesed elavad alternatiivsete faktidega paralleelreaalsustes.
Mitu kuud kodus istumine ajab…

PÄRT PETERSON: Musta luige aasta
On tõenäoline, et jaanuar-märts 2021 on COVID-19 ajastu kõige raskem periood. Ettevaatlikuks optimismiks on siiski põhjust ja seda on vaja meile kõigile.
Maailm astus 2020. aastasse uut algust sümboliseeriva Hiina rotiaasta valguses, kuid loodus pani inimkonna ette oma väljakutse. SARS-CoV-2 viiruse ja selle tagajärjel tekkinud COVID-19 pandeemia muudab meie ettekujutust viirustes peituvatest ohtudest.
Endise börsianalüütiku ja statistiku Nassim Talebi riskiteooria põhineb ütlusel, et musta luike pole olemas…

PILLE-RIIN LARM: Esimene vasikas
Iga Betti Alveri auhinna žürii on dilemma ees: kas tõsta esile konkreetse teose kvaliteeti just praegu või proovida lugeda autori veel kirjutamata teist ja kolmandat teost?  
Osalesin Betti Alveri debüüdiauhinna väljaandmises. Auhinna tänavused kandidaadid olid luuletajad Taavi Eelmaa („Electraumur“), Kristiine Kikas („Sees“), Teele Lember („Süstemaatiline unistaja“), Piret Põldver („Alati nii järsku“) ja Joosep Vesselov („Linna laul“) ning prosaistid Ester Urbala („Jumalik märk“) ja Tauno Vahter („Pikaajaline kokkusaamine“). Nad ei olnud mõistagi ainsad kandidaadid – võrdsed väljavaated olid kõigil 67 kahe hingedepäeva vahelisel ajal oma esikteose avaldanud autoril.  
Järgnev…

ENE GRAUBERG: Kõrgharidus mcdonaldiseerumise tuultes
Ülikoolide suured kampused kaotavad endise tähenduse ja kõrghariduse arengut hakkavad mõjutama online-ülikoolid.
Wilhelm Humboldtile oli ülikool eelkõige rahvusliku kultuuri alustugi, mille põhiülesandeks intellektuaalse eliidi ettevalmistamine. Humboldt rõhutas teaduse ja õpetamise ühtsust ning õppimise ja õpetamise vabadust. Professorikeskne ülikoolimudel pole veel vähemalt Euroopas täielikult kadunud. Euroopa, eriti Ühendkuningriigi, kõrgharidussüsteem on olnud USAst eliidikesksem. Ühendkuningriigis oli veel kuni 1960. aastate alguseni kõrghariduses osalejate määr vaid 5% vastavast…

MARGUS OTT: Konstruktivismi ja essentsialismi libavastuolust 
Me ei vaja loomuse mõistet, mis jätaks varju soolise jaotuse kellakõvera äärealad, ega langema naiivsesse usku, et kõiki isiksuse aspekte saab suvaliselt ümber korraldada 
Polariseerunud meediamullide üheks aspektiks või väljenduseks on küsimus konstruktivismist ja essentsialismist (mis vähemasti mõningais tõlgendusisi kannab edasi vana nominalism-realism paradigmat). Filosoofiliste vahenditega meediamullide vastu muidugi ei saa, aga sellegipoolest on ehk mingi kasu selleski, kui need järelemõtlemise tagajärjel kasvõi lokaalselt ja ajutiselt hajuvad.  
Vaatlen seda küsimust soo ja soorollide…

JANAR MIHKELSAAR: Protest poliitika vastu  
Rajatakse meediakanaleid, mis kajastavad fakte nii nagu tarvis; võltsakadeemiaid, mille eesmärgiks on kaitsta oma maailmanägemust; ühiskonnauuringute instituute, mis viivad läbi meelepäraseid küsitlusi. 
Tänapäeval samastatakse poliitika tihti kommunikatiivse tegevusega, mis peab vastandlikud huvid, vaated ja väärtushinnangud ühise laua taha kokku tooma. Rääkima peab kõigest ja kõigiga. Kedagi ei tohi diskrimineerida! Kommunikatsiooni õnnestumiseks, üksteise argumentide, soovide ja unistuste mõistmiseks, on tarvis suhtelist üksmeelt sellistes sõlmküsimustes, nagu mis on vastuvõetav diskussiooniteema,…

TÕNIS SAARTS: Haritlasdemokraatia. Tänan, ei. 
Kui XX sajandi jooksul hakkas klassi- ja päritolu mõju poliitikas vähenema, siis XXI sajandil ahendab haritlasdemokraatia taas demokraatlikke osaluskanaleid.
Mis saaks olla paremat, kui et riiki juhivad haritud inimesed, kes langetavad tarku ja põhjendatud otsuseid? Usun, et enamik lugejatest kirjutaks sellele seisukohale alla ning rohkem sellele teemale ei mõtleks. Demokraatia puhul pole aga asi sugugi nii ühene. Kui taaselustada Platoni meritokraatlik idee, et valitsema peaksid filosoofid ning riik on…

ANDRES KUUSK: Suveaeg ja talveaeg
Ühegi teise mõõdusüsteemi üle ei ole otsustatud rahvahääletusega ega teinud valikut poliitikud, kelle otsuseid mõjutab loodetav häältesaak.
Suveaeg ja talveaeg on aastaajad. Kui inimestelt küsida, kas teile meeldib suveaeg või talveaeg, vastab enamik, et suveaeg. Suvel on päevad pikad, päike käib kõrgelt, pole vaja kodu kütta ega talveriideid, saab päevitada ja supelda – loomulikult meeldib suveaeg rohkem kui talveaeg. Seda on osavasti ära kasutatud kellakeeramise küsitlustes, et saada õigustust…

Sirbi vahel Diplomaatia ja Eesti Kultuurkapitali III jaotus 2020
HASSO KRULL: Võrdsuse kaks otsa
Õiglasi tingimusi saab luua ainult siis, kui inimesed on piisavalt erinevad; kui kõik oleksid ühesugused, mis mõte oleks siis õiglusel?
Mis on võrdsus? Kuigi võrdsuse üle arutletakse palju, esitatakse seda küsimust üllatavalt harva. Me kõik teame, et on olemas ebavõrdsus: alates Occupy liikumisest teame ka, et on olemas „üks protsent“, kes maailmas valitsevast ebavõrdsusest kõige rohkem kasu lõikab, sellal kui teised kannatavad ja üksteist…

Sirp 80!
Sel nädalal tähistab Sirp 80 aasta möödumist Sirbi esimese numbri ilmumisest. Arginumbri vahel ilmub ka erileht, mille sisu moodustab ühtlasi reedel, 9.10 kell 15 Balti jaama tunnelis avatava näituse “Hulgad”. Teise sünnipäevanäituse, Piia Ruberi fotodest “Tõsted, Sirbi portreed” avame Telliskivi loomelinnaku väligaleriis reedel kell 16.
Ülo Tuulik, „In vino veritas“
Noorte loojate retseptid rahva ravitsemiseks trükiti ära Loomingus, Nooruses, Loomingu Raamatukogus ning Sirbis ja Vasaras.
Paavo Matsin, „Asjade sügis“
Selle sügise…

Evi Arujärv, „Otsides varjatud ilu“
Teada põhjusel nihkusid Eesti muusika päevad märtsist-aprillist septembrisse ja said väikestes saalides kammerliku vormi.
Tanel Vallimäe, „Sallivus ja võrdsus maailmavaatelistes vaidlustes“ 
Kui võitlus käib ühiskonna tekitatud ebavõrdsete suhete kaotamise eest, on võrdsuse küsimuses loodusteaduste poole pöördumine tulutu. Tuleks otse välja öelda, et see või teine võrdsus ühiskonnas ei meeldi.
Rein Ruutsoo, „Poliitikast ja moraalist“
Venemaa liidrid on loobunud hoolimast, mis neist arvatakse, riik omandab…

MÄRT VÄLJATAGA: Johanneste ilmutused 
Kas Aeg andestab Barbarusele ja Semperile „arguse, ülbuse ja muud patud“? Vastus sõltub sellest, kas nad ümmardasid keelt piisavalt, kas tegid piisavalt häid luuletusi. 
Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. I–II. Koostanud Paul Rummo. EKM Teaduskirjastus, 2020. 1168 lk.
Ju lapsena kuuldusi Semperi-Barbaruse kirjavahetusest kuulsin mina. Selle ilmumisest kirjutati, seda kuulutati. Lõpuks muutus teema justkui halvaks naljaks, unustati ja maeti maha. Pika mäluga inimeste taganttorkimisel, kirjandusmuuseumi eestvedamisel kaevati…

LAURA LUIDE: Segadus „Kultuurikompassil“
Universaalsest disainist on kasu kõigile. Ligipääsetavuslahenduste rakendamine ei ole kunagi võimatu, ehkki sellealaste kogemuste vähesuse tõttu võib nõnda tunduda.
Kultuurikorraldajate foorum „Kultuurikompass: kuidas korraldada ligipääsetavat kultuuri?“ 8. IX Viljandi pärimusmuusika aidas. Esinesid Piret Aus (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia), Hene-Riin Männik ja Krislin Kämärä (Eesti meremuuseum), Astrid Hurt (Võru pensionäride päevakeskus), Leino Rei (Eesti noorsooteater), Ingrid Ulst (Alle-Saija teatritalu), Tiiu Tamm (Leigo…

Vastused kõikidele küsimustele. Pille-Riin Larmi intervjuu kirjanik Susan Luitsaluga.
SUSAN LUITSALU: „Elame vati sees, nii et kui midagi halba juhtub, siis me ei usu seda. Jabural kombel tundub hoopis usutavam see, et abikaasa ja lapsed mõtlevad oma kannatused välja.“
Kellel ei ole vahel tarvis juuksuris käia? Kui seal juba ollakse, sirutub käsi iseenesest ka värviliste ajakirjade järele. Omal ajal olen saanud mõnegi soengu, lugedes Susan Luitsalu uljast kolumnisarja „Küsimused kõikidele vastustele“. Sari ilmus hiljem ka raamatuna. Siiski olin pisut…