Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. Sirbi laureaatide nimekiri läbi aegade on siin.
Toimetuse tänu kuulub lisaks laureaatidele kõigile, kes on aidanud toimetajatel lehte kvaliteetselt sisustada. Sadade 2024. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja neli laureaati, kelleks on:
Naeratav maailmaparandaja Hanna Linda Korp
„Oma õiguste eest seismine ei ole ühekordne ettevõtmine, vaid elustiil!“ Nii tõdeb Hanna Linda Korp arvamusartiklis „Muret…
Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. Sirbi laureaatide nimekiri läbi aegade on siin.
2024. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja neli laureaati, kelleks on: Hanna Linda Korp, Aurora Ruus, Aimar Ventsel ja Elo Kaalep.
„Oma õiguste eest seismine ei ole ühekordne ettevõtmine, vaid elustiil!“ Nii tõdeb Hanna Linda Korp arvamusartiklis „Muret ja meeleheidet!“ (Sirp 4. X). Korp seisabki –…
Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. Toimetuse tänu kuulub lisaks laureaatidele kõigile autoritele, kes on aidanud toimetajatel lehte kvaliteetselt sisustada.
Sadade 2023. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja kolm laureaati, kelleks on:
Sveta Grigorjeva – hammastega ja hell
„Kes kardab Sveta Grigorjevat?“ Kuidagi ei tahaks pidukõnet alustada laureaadi juba üsna ammuse luulekogu pealkirjaga, aga miks ei peaks, kui kriitikud selle…
Sadade 2023. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja kolm laureaati, kelleks on: Sveta Grigorjeva, Lauri Laanisto ja Ardo Ran Varres.
Koreograaf, tantsija, luuletaja ja publitsist Sveta Grigorjeva avaldas Sirbis rea programmilisi kaastöid: „Kuidas portreteerida naist?“, „Emadus kui revolutsiooniline praktika“, „Holokausti-maailmast hoolimise-maailma“, „Rohkem võimestavaid naisi ja mitte meestest halle kardinale!“.
Bioloogi ja tõlkija Lauri Laanisto Sirbis ilmuv sari „Ääremärkusi teaduse vahelt“ on nagu mõnus lonkimine läbi teaduse, kultuuri ja…
Virtuaalelu mõtestaja Katrin Tiidenberg
Mis on ühist andmestunud ühiskonnal ja närvilise, tahtmatu liigutusega raevu emotikoni vajutamisel? Miks me teeme selfisid? Neile küsimustele oskab vastata ja nende nähtuste taga peituvat kirjeldada ja mõtestada Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg.
Ei saa me läbi ühismeediata ja virtuaalreaalsus meelest ei lähe, õigus lairiba internetile on mõnelgi pool põhiliste inimõiguste hulka arvatud. Ühel või teisel viisil puutuvad interneti, virtuaalreaalsuse ja…
Sügava empaatiameelega valgustaja
Uusaegne elu on olnud saavutusküllane. Ometi ei ole valgustusele omane vaim – usk mõistuspärasusel põhinevatesse universaalsetesse väärtustesse ja moraali ning selle üleilmne levitamine pälvinud üleüldist heakskiitu. Valitsevast elu- ja maailmakorraldusest kasusaajate südametunnistuse prominentseim rahustaja ja õigustaja Steven Pinker on seetõttu suisa ahastuses. Edumere taustal on jätkuvasti kuuldav religioonist ja natsionalismist pimestatud romantikute, vasakudutajate, esoteerikute ja usufundamentalistide „latrav jõuk“, keda Pinker lausa grafomaania piire kompava mastaapsusega summutada püüab.1
Vastaseid sarjates…
Looduse eestkõneleja Aveliina Helm
Aastatega on selgeks saanud, kui valusalt on senine inimtegevus koduplaneeti ja selle elurikkust haavanud. Antropotseenis on hääletu looduse eestkõnelejateks kujunenud ökoloogid.
Sirbi kolumnist Aveliina Helm ütlebki enda kohta, et ennekõike on ta ökoloog, loodusteadlane ja looduskaitseteadlane. Ja seejärel tuleb kõik muu. Eestis täidavad ju kõik mitut ülesannet. Aveliina ongi ehe näide, kuidas see käib: kes teeb, see jõuab. Peale teadlaseameti Tartu ülikoolis peab ta tähtsaks oma tegevust kolme…
Kultuurileht Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. On olnud aastaid, mil tunnustust parimate artiklite eest on täiendanud ka kunsti- ja arhitektuuri-, noorte- ja fotopreemiad.
Erakorralise hetkeolukorra tõttu ei saa toimetus lõppenud juubeliaastal rahvahariduse eesliinil seisnud paremaid autoreid esialgu kättpidi tänada, tunneli lõpus paistev valgus lubab loota, et lähikuudel ka selleni jõutakse.
Sadade 2020. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja…
Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja vaid ühe katkestusega aastatel 2007-2008. On olnud aastaid, mil tunnustust parimate artiklite eest on täiendanud ka kunsti- ja arhitektuuri-, noorte- ja fotopreemiad. Omamoodi kurioosumina määrati 1972. aastal lisaks eripreemiad seoses NSV Liidu 50. aastapäevaga rahvaste sõpruse ja internatsionalismi ideesid ning vennasvabariikide kirjandust ja kunsti propageerivate kirjutiste eest.
Laureaatide täisnimekirja leiate ka Sirbi veebilehelt. Toimetuse tänu kuulub…
2024
2024. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja neli laureaati, kelleks on: Hanna Linda Korp, Aurora Ruus, Aimar Ventsel ja Elo Kaalep.
„Oma õiguste eest seismine ei ole ühekordne ettevõtmine, vaid elustiil!“ Nii tõdeb Hanna Linda Korp arvamusartiklis „Muret ja meeleheidet!“ (Sirp 4. X). Korp seisabki – ja mitte ainult omaenda, vaid ka teiste õiguste eest. Sest ta märkab, hoolib ja julgeb. Hanna Linda Korbi teemade valik paistab…
Kultuurileht Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. On olnud aastaid, mil tunnustust parimate artiklite eest on täiendanud ka kunsti- ja arhitektuuri-, noorte- ja fotopreemiad. Omamoodi kurioosumina määrati 1972. aastal lisaks eripreemiad seoses NSV Liidu 50. aastapäevaga rahvaste sõpruse ja internatsionalismi ideesid ning vennasvabariikide kirjandust ja kunsti propageerivate kirjutiste eest.
Neljapäeval, 9. jaanuaril tunnustab Sirp sadade 2019. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast…
Gregor Taul on pälvinud laureaadinimetuse 2018. aasta kirjutiste eest nii kunsti- („Performatiivse monumendi sünd“, 5. I; „Monumentaalsus kuubis luubi all“, 7. IX ja „Elitaarne kunst“, 23. XI) kui ka arhitektuurivaldkonnas („Protsendikunst kui ühisruumi tööriist“, 9. III; „Kus lõpeb monument ja algab tänavakivi“, 8. VI). Aga mitte midagi ei oleks valesti, kui need oleksid ilmunud sotsiaalia rubriigis.
Gregor Tauli kirjutised on sisult valdkonnaülesed selle sõna kõige laiemas mõttes: ta mitte ainult…
Ühe äsja auhinnatud lugudest, arvustuse „Kuidas ühiskond on?“ (Sirp 20. VII 2018), saatis Mikael Raihhelgauz toimetusele pea kaks aastat tagasi. Ta oli siis Tallinna reaalkooli lõpuklassi õpilane. Mõni nädal hiljem pälvis Raihhelgauz EV100 raames toimunud esseekonkursi „Eesti loost ja lootusest“ võitjaau.
Ent kultuurilehe esseistikaosakonnas sumbati samal ajaperioodil häbi- ja autusesoos, toimetaja südant närisid ametialase toimetulematuse ilmingud. Iseäranis valmistas peavalu Margus Oti gigantsete „Väekirjade“ kajastamine. Kaastööst kõnealusel teemal oli ära öelnud…
Akadeemik, Eesti maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets kirjutas Sirbile glüfosaadi ohtlikkusest ja selleteemalise globaalse vassimise teemal seeria silmi avavaid artikleid. „Monsanto dokumentides“ kirjeldab ta ülima põhjalikkusega, milliste võtetega on Monsanto, üks peamisi glüfosaadipõhiste herbitsiidide tootjaid, saavutanud oma toote Roundup ülemaailmse laialdase leviku ning milliseks võib kujuneda glüfosaadi baasil toodetud herbitsiidide kasutamise hind keskkonnale ja inimesele.
Ülo Niinemets nendib, et kuna glüfosaat on põllumajanduses üks kõige enam kasutatavatest kemikaalidest, ongi probleem selles,…
Kultuurilehe Sirp laureaadid eelmisel aastal ilmunud tekstide eest on Rebeka Põldsam, Johannes Saar, Heili Sepp ja Mihhail Trunin.
Rebeka Põldsami tekstidest, neist enamik ilmunud tema autorirubriigis „Roosa müts“, hakkavad ennekõike silma sellised teemad nagu võrdsus – peale soost tingitute ka sissetuleku ja ressurssidele ligipääsu mõttes –, neoliberalismi kriitika, aga ka (enese)kriitiline vaade nn vasakintellektuaalidele ning kindaheited nüüdiskunstiväljale. Ta on kirjutanud: „Kui üldiselt on totrustest möödavaatamine hea strateegia nende sisu mahavaikimiseks, siis…
(Filmi)kriitikute kirjutiste kohta saaks ka ühe väga terava arvustuse kirjutada, sest klišeesid leiab sealt terve raamatutäie. Vaid kriitikul on filmitööstuses lubatud olla seltsimatu ja halva iseloomuga. Mõnele on see identiteedi mastipuuks: mina olen isekas hiiglane, paindumatu ja kompromissitu. Mõnes teises kontekstis võidakse olla lihtsalt üks tüütu jobu, aga siin esivõitleja ideoloogilisel rindejoonel. Pealegi on enamik kriitikuid eksiteel, arvates enesekindlalt, et nende arvamus pakub meeletut huvi. Huvitavad on mõtted, kontekst, seosed,…
I koht (1000 eurot)
Erkki Tero, „Eesti elektrooniline pärimusmuusika: värske vint või vältimatu küborg“
II koht (800 eurot)
Einike Leppik, „Härra Gywni ateljee ja perspektiivid nüüdismuusikas“
III koht ( à 600 eurot)
Christian Fischer, „Hommikueine Los Angeleses: muutustest popmuusika tarbimises“
Kaur Garšnek, „Queeni soojendamine“ Reet Ristmägi, „Leiutamine või leidmine?“
Väestaja ja mõtestaja
Margus Ott on filosoof, väemõtleja, kes loob pühendunult ainulaadset maailmatõlgendust, lõimides ida ja lääne mõtteviisi avardades eesti mõtteruumi uute käsitlusviiside ja mõistetega.
Margus Oti panust eesti filosoofia rikastajana, uskumatult viljaka tõlkija ja kirjamehena ei ole võimalik üle hinnata, mõttehaardelt on teda võrreldud Hasso Krulli ja Valdur Mikitaga.
Kesksel kohal Margus Oti kirjatöödes on, lausa punase niidina liigendades, läbistades ja lõimides väe mõiste, mille ta on laiemalt tuntud terminiks verminud.
„Vormiliselt on…
Sirbi laureaadid 2014 on sotsiaalselt hooliv liberaal Aro Velmet; hea sulega, terane inimlooma kirjeldaja Tuul Sepp ja (video)mängude asjalik käsitleja Ave Randviir-Vellamo. Laureaadid valis toimetus eelmisel aastal Sirbile kaastööd teinud autorite seast.
Ave Randviir-Vellamo:
Kas videomängud on kultuur?
Valik Aro Velmeti artikleid:
Majandusteadust ei saa lahutada ajaloost ja ideoloogiast
Võrdõiguslikkus kui poliitiline relv
Kooseluseadus ja liberaalse rahvusriigi paradoks
Massilise veebipõhisuse ohud
Valik Tuul Sepa artikleid:
Haridus kui paabulinnu saba
Sugudevaheline suhtlus lõhnade keeles
Lehtlalindude looming ja loovuse evolutsioon
Albatrosside alternatiivne sigimisstrateegia
Eero Epner
Kui hinnata inimese tegude tähtsust ja tähendust auhindade järgi, mis on lihtsustatud, kuid mitte üdini vale tee, siis oli 2012. aasta teatri NO99 dramaturgi Eero Epneri aasta. Mullu märtsis teatripäeva peol Pärnu Endlas, kui 2012. aasta loomingu eest teatriauhindu jagati, kõlas lavalt Eero Epneri nimi kahel korral: talle kuulus algupärase dramaturgia auhind ja ka sõnalavastuste žürii eriauhind. Tookord nimetati teda – tõesti õigusega – teatri NO99 ideede generaatoriks, mõtestajaks,…
Paavo Matsin avaldas läinud aastal Sirbis küll ainult kaks arvustust: „Naabob Mutt” (Mihkel Mutt, „Mälestused IV. „Kandilised sambad”, nr 4, lk 9) ja „Elektronsõnum luuletajalt” (Jürgen Rooste, „Kuidas tappa laulurästikut”, nr 23, lk 11), kuid mõlemad kirjutised jäid meelde nii elegantse stiili kui teravmeelse ja värske lähenemise poolest. Matsini arvustusi võiks käsitleda ka omalaadsete kirjanduslike portreedena, mis tabasid mõlema autori puhul olemuslikku.
Kristel Pappel sai esmakordselt Sirbi (ja Vasara) laureaadiks noore…
Karin Hallas-Murula on üks neid autoreid, kes ei tee allahindlust, kas ta kirjutab päeva- või nädalalehes, kuukirjas, teaduslikus väljaandes või koostab arhitektuurinäituse kataloogi, arhitektivõi mõne arhitektuurinähtuse monograafiat. Tema kirjutised on ühteviisi erudeeritud, neis on väga head tausta- ja kontekstitundmist, tema sõnastus on selge ja täpne. Tal on oma seisukoht ning ta ei karda ka teravalt öelda, kui vaja peaks olema. Ta tunneb asja ega tee midagi üle nurga.
Ka tema tänavu…
Esil on pahatihti need, kes agressiivselt esile püüdlevad, paraku ka vaimuilmas. Veerud on initsiatiivikate ja tubli tahtmise päralt ning suled ja kära aitavad võtta koha sisse ka teadatuntud raamatukirjutajana. Kas julgete huntide kultuur ka tugevamaid soosib? Võib riiulitäite kaupa raamatuid läbi lapata, kohtamata Mart Kivimäe detailideni läbi töötatud lugudega kõrvutatavat sisukust, sügavust ja haaret. Ja ometi – meie ümber tiirleb küll sadu kirjamehi, kelle kümned köited on kauplustes ja kogudes saadaval,…
Toomas Boltowsky astus artikliga “Tõlkeraamatute häda ja viletsus. Lugeja haarab kivi” (nr 5) konnasilmale, mis ammu häbematult igast kingast välja turritab. Eesti kirjakultuuri allakäiku saab takistada vaid tõlkekvaliteedi tõus, mille toob kaasa asjatundlik ja -kohane kriitika.
Kaur Garšneki kui parima noorautori kirjutised heidavad väärt valgust muusikaelu alternatiivsetele äärealadele, olgu tegu inimese ja masina sümbioosi (nr 32), muusikaliste tulesammaste tähendustasandite (nr 19) või heliliste kokkupõrgete ja kooskõladega. Filosoofiline alltekst ja terane tähelepanuvõime seostuvad tema…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
