Aasta tagasi, kui toimetuses sisetunde järgi selle veeru teemat valisime, ei osanud me aimata, kuhu täpselt ühiskonna surve juttu tüürima hakkab. Tähtsaks osutus vabaduse teema õnneks küll, mõõgaristamise rindeid tekkis rohkem kui üks ja ega võitlejad neil rinnetel vabaduse olemuse ja piiride osas kokkuleppele lähedal ole. Muudkui ikka proovitakse, kui kaugele saab minna ja kelle närv vastu ei pea.
Valitsus näiteks võttis endale lubamatult ja mõõtmatult vabadust tegutseda ilma parlamendi juhtnööride ja otsusteta. Eesti Inimõiguste Keskus hindab oma aastaaruandes, et valitsus on suutnud end küll põhiõiguste piiramise…
Vaatlen selles lehenumbris Hannes Rummu raamatut „Ülo Nugis. Mees, kes vormistas iseseisvuse“, mis lõpeb nii: „Selle raamatu kirjutamise ajal küsis tosinkond inimest minu käest: „Sa ikka tead, et … Ma ei mäleta, kellelt seda kuulsin, aga sind nähes tuli nüüd meelde, et …“
Vastasin alati: „Tean küll. Aga ei ole kindel, et sellest peab kirjutama.“
Ja otsustasin, et ei kirjuta.“
Rummu elulooraamatut sulgedes meenus üks aastatetagune kurb lugu. 20. märtsil 2011 suri olümpiavõitja Viljar Loor. Sama aasta 22. juulil kohtusin Viru keskuse Rahva Raamatu kohvikus…
Mõeldes vabadusest kui indiviidi vaimsest seisundist, tema algatusvõimest, vabast tahtest, pole üldse kindel, kas saab rääkida platsist. Muidugi on inimesi, kes usuvad, et vabadus tähendab ennekõike võimalust omaenda keha eest ise vastutada ja oma peaga mõelda ning seda platsil seistes kuulutada – eks minagi usun, aga küsimus on mu meelest alati ka selles, kuidas see vabadus igas olukorras teostub, milliste sündmusteni mu tahe mind juhib, kuidas mu vabadus teiste vabadustega põrkub või põimub. Mida endale hoida või endale lubada, mida ja kuidas…
Londonist Eesti meediat jälgides jääb silma kolm Suurbritanniaga seotud teemaringi, mida kajastatakse teistest sagedamini: esiteks kuninglik perekond, teiseks Brexit ja kolmandaks julgeolekuküsimused, mille sekka kuulub Briti vägede viibimine Eestis. Mingis mõttes on kõik kolm omavahel seotud.
Kuninglikku perekonda räsivad skandaalid (nii prints Andrew’ kui ka Harry ja Meghani oma), samuti tuntakse viimasel ajal kõrgendatud huvi 95aastase kuninganna tervise vastu ning spekuleeritakse selle üle, milliseid poliitilisi raputusi võiks kaasa tuua tema siit ilmast lahkumine. Seesugune probleemipüstitus näitab, et Suurbritannia pole päris tavapärane XXI sajandi lääneriik, vaid sellele on omased teatavad eelmodernsed jooned. Ajaloost teame, et valitseja vahetumine on ikka keeruline aeg, mil võtab maad peataolek ning paljugi võib valesti minna. Pärilussõda Suurbritanniat ilmselt ei ähvarda, küll aga võib karta, et kuninganna kui ühendava sümboli…
Töötan häirekeskuses. Hädaabinumbrile ma ei vasta, küll aga olen end nihverdanud päästekorraldajate töövarjuks nii päevasel kui öisel ajal. Samuti kiirabile. Vaatele vabadusest on tekkinud uusi nurki.
Päästekorraldajad ja kiirabibrigaadid ei filosofeeri abivajajatega vabaduse teemal. Nad tegutsevad. Iga hetk tuhandeks stsenaariumiks valmis oleva päästekorraldaja jaoks ei puutu asjasse, millised on selle inimese vaated. Sama lugu on kiirabitöötajatega. Kui inimene on ükskõik kui halvas olukorras, ei loe, kas sinna sattumisel on olnud mängus…
18. november on Läti iseseisvuspäev. Meie rõõmupäev on sattunud hallile, rõskele ja pimedale ajale: ei ole enam sügisest värviküllust, ei ole veel talvist lund maas. Sünge aeg. Mida see ütleb lätlaste kohta?
Ükskord ütles üks hispaanlane: „Teid, lätlasi, niisama lihtsalt läbi ei näe. Pole ka ime, te elate ju suuremal jaol aastast maja sees. Te pole harjunud inimestega suhtlema. Meie, hispaanlased, elame tänaval – seal, kus on päikest ja veini.“ Teda olevat…
Arhitektuur, see kunstidest piiratuim!, ohkavad muusad. Litsutud kõikide osapoolte vahele, keset norme ja kärpeid, huvisid ja unistusi. Vaba on arhitekt, kes joonistab sahtlisse, ütlevad küünilisemad. Vabadus küll, aga kelle raha eest?, küsib tellija. Kolemaja, lajatab rahvasuu: vabadus on kaasa toonud enneolematu maitselageduse ja kakofoonia – kas me seda tahtsimegi? Vabadus on olemas, arvavad arhitektid lootusrikkalt – võimaluses kujundada tulevikku, panna uus ruumiline maailm kokku nii, et elu läheks paremaks. Oleks…
Ta oli kunagi mässaja: punkar, hevikas, futu, goot või muidu mitteformaalne noor. Ta oli vastu, impeeriumi ahistuse ja halluse vastu. Mõni ta sõber oli lihtsalt vastu, mõni oli suisa vabadusvõitleja, Eesti Vabariigi eest.
Siis tuli see vabariik. Õige vastaline pole kunagi rahul. Metsaline ei taltu. Mõni pidu läks pikaks. Mõni prillidega pugeja jõudis elus ette. Tema aga, tema ei teinud kompromisse. Pulli peab saama.
Hingelt noor, küll kere tuleb järele. Edukultus on talle…
Kujutle end öhe, kui kell pool neli – kainelt – koju jalutades trehvad ainukese liiklejana suurel tühjal ristmikul jalakäijate punast foorituld. Kas jääd rohelist tuld ootama? Aga kui nägemisulatuses seisab politseiauto?
Mida vabadus minu jaoks tähendab? Mis tegurid mu vabadust määratlevad? Üldiselt ja igas konkreetses olukorras. Sisemiselt. Ja väliselt – vähemalt käitumuslikult. Sisemiselt, muidugi, olen täiesti vaba. Kas või ajuvaba. Nagu süütu laps. Kui ma seda märgata ja hinnata oskan. Sageli…
Samal ajal kui meie vabaduse sümbol – riiklikult tähtis objekt – vaheldumisi kustub, laguneb ja isegi lausa sammaldub, seisan ma silmitsi tühja paberilehe ja vastuoluga: kuidas kirjutada kolumni vabadusest, kui mul puudub vabadus seda mitte teha? Isikliku vabaduse jõuline otsing, n-ö vabaduse poole püüdlemine võib antud olukorras lõppeda vabanemisega palgast ja tööst, rääkimata usalduskrediidist, mis on aja jooksul hoolikalt tükkhaaval kokku tassitud, et elaks vajadusel üle ka ootamatult tabada võiva suhete jahenemise.
Väikesed vabadused tuleb seega vahel…
Olen viimase aasta jooksul pühendunud väliseesti kirjanike sõjaainelise proosaloomingu mõtestamisele. See teema on mind täielikult endasse haaranud, ent olen seejuures teadlik paratamatust distantsist: olen kasvanud täiesti teistes oludes ega saa nende olukorraga samastuda. Sellest hoolimata tahaksin Teist maailmasõda kujutavaid tekste ka õpingute lõppedes edasi uurida. Aga miks üldse peaksid nüüdisaja lugejat huvitama kodumaa kaotanud ja sõjale jalgu jäänud põlvkonna teosed?
Pagulaste loomingu juurde tõi mind Austraalias tegutsenud eesti kunstnik ja kirjanik…
Vabadus on kohv. Just see, mida ma praegu „Vabaduse platsi“ veergu kirjutades joon. Kohv on mulle tähtis ja mitte ainult hommikuti, vaid ööpäev läbi. Ma ei saa selleta hakkma.
Kohvi joon ma mustalt. Ei lisa sellele koort ega piima, ei topi sinna suhkrutükikesi ega vala alkohoolseid lisandeid. Tavaline lihtne must kohv. Harjumus, milleni olen aastatega jõudnud. See ei tähenda, et ma teisi kohvivalmistamise viise ei oleks proovinud. Ikka olen, lihtsalt minu maitse-eelistus on praegu selline.
Loomulikult annan endale aru,…
Ise me tekitame endale piire ja barjääre, aga ise saame neid ka lõhkuda, muutes alguses suhtumist ja siis keskkonda.
Viletsusest vabaks. Veel linnas elades võtsime end õdedega kokku ja otsustasime hakata bisnist tegema, et lõpetada see vingumine oma vaesuse üle. Teeks lillepoe ja saaks rikkaks. Takistuseks said toodete nimekirjast sambla sisse poetatud sinililled ja kuuseokstest jõulupärjad. Parema ärivaistuga õde tõmbas nendele toodetele punase joone alla ning ütles, et neile paneme 400protsendise juurdehindluse, need teevad meid rikkaks. Ütles,…
Sattusin esimeste kriisipiirangute ajal jalutama suurlinna täiesti inimtühjal tänaval, kus veel mõni päev tagasi oli kihanud elu kogu oma värvikirevuses. See oli nagu ulmefilmi kaader või Chirico metafüüsiline maal: omamoodi ilus ja ka õudne. Kõige kummalisemana mõjus täielik vaikus kõrghoonete vahel. Sel hetkel mõistsin, kui habras on vabadus, mida oleme pidanud nii iseenesest mõistetavaks.
Vabaduse mõiste võib mugavustsoonis elades kaotada oma tähenduse. Alles siis, kui tegevusvälja hakatakse piirama, tekib küsimus, kui palju on veel vabadusest alles…
Ma olen nõrk inimene, kärsitu ja alati valmis sukelduma internetiavarustesse, et midagi uut teada saada. Enamasti olen jõudnud halbade harjumuste toel uudisportaalidesse, kust justkui saab uut teada ja justkui mitte. Iga nädal leiab aset mõni (poliit)skandaal, keegi ütles midagi, keegi vabandas, miski on alati kõige häbiväärsem asjaolu terve taasiseseisvumise vältel, ja üldse – mitte keegi ei vastuta, kuigi keegi peab ju vastutama …
Kord aastas käin ma Teravmägedel (saarestik kaugel Põhja-Jäämeres) välitöödel. Mul on seal püsikatse, käin iga suvi oma taimeruutudel lillekesi…
Mida tähendab vabadus praegusel tervise- ja ähvardava ökokriisi ajastul? Kogu ühiskondlik debatt näib nii või teisiti keerlevat vabaduse mõtestamise ümber. Eraomaniku vabadus toimida oma metsaga oma suva järgi, maskivastase vabadus … (ah, aga mis sest kõigest korrutada!). 30. augusti Postimehes ütleb katoliku piiskop Philippe Jourdan, et oma vabaduse piiramine on eelkõige armastuse tegu. Ja et on olemas ka sotsiaalne armastus. Või kui mitte nii suurt sõna kasutada, siis võib rääkida vähemalt empaatiast.…
Juhuse tahtel sattus „Vabaduse platsi“ mõtteavalduse kirjapanek päevale, mil tähistasime Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva. Ometi ei suuda mõtted püsida kolme aastakümne tagustel augustipäevadel, vaid liiguvad kaugemale. Maailma tähelepanu keskpunktis on Afganistan.
Seoses Afganistaniga meenub, kuidas Kabuli kesklinnas suunas USA ohvitser äkitselt kuulipilduja toru meie poole ja käratas: „Kaduge eest, muidu avan tule!“ Või teinekord, teel Bāmyāni, vihises Talibani leekkuul ööpimeduses maasturiaknast mööda mõne sentimeetri kauguselt. Miks? Kas üksnes seepärast, et mind ja mu reisikaaslast võidi pidada vabaduse ja demokraatia maaletoojateks?
Püüan mõista…
20. augustil on eriti kohane kõnelda vabadusest. Eriti minu isikul, kes ma olen sündinud 20. augustil (niisiis palju õnne mulle tänagi!). Sellega seoses meenub kohe ka üks lugu. Kui olin saanud nii (vähemalt, aga ilmselt täpselt) viieaastaseks, tekitas minus selsamal kuupäeval mõningaid küsimusi asjaolu, et ühtäkki olid minu sünnipäeval kõik Lasnamäe (ega kaugemale siis ju suurt ei näinud) hooned ehitud Eesti lippudega. Miks küll? Mu kallis ema (kel tollal oli…
Viimasel ajal räägitakse palju meditsiinilisest vabadusest ja vabadusest oma keha üle otsustada, samuti vabadusest arvamust avaldada ja vabadusest saada kuulatud. Praegu suunab riik vaktsineerimist ühtedelt vabaduse võtmise ja teistele vabaduse andmisega. Vaktsineerimine on seotud otsusega olla vaba, mittevaktsineerimine annab aga vabaduse tunda end survestatult.
Kogu selles tohuvabohus on palju sõnu, aga vähe kuulajaid. Lihtne on seletada seisukohti inimesele, kes on sinuga ühel meelel, teisiti mõtlejatega debateerides on tulemuseks tihtilugu punased näod ja vahutavad suunurgad.
Vastaspoolte väiteid kuulates jään nõutuks ning pean tunnistama, et mõistmine on raske tulema. Tõepoolest, peameedia infoväli on…
Poliitiline vabadus käib koos kunstivabadusega. Sellega liitub arvamus, et palju vabadust – hea, vähe – halb. Ja kui poliitilist ja ühiskondlikku vabadust on palju, saavad kõik oma arvamuse kuuldavale tuua, kunstnik ei ole erand. Meenub episood 1987. aastast Siim-Tanel Annuse performance’ilt, mille katkestasid miilits ja tuletõrje. Autoril ei olnud poliitilisi taotlusi – need olid hingestatud aiarituaalid, pooleldi religioossed ja šamanistlikud. Siiski seostatakse selle sündmusega võimu ja kunsti selget põrkumist.
Väljaspool tavapäraseid kunstiruume esitatav kunst on justkui eelduste kohaselt norme ja reegleid rikkuv, vabadusi kompav, olgu eraaias…
Eestlaste kirjaoskuse näitajad on väga head ja see on teada ka laias ilmas. Eestlane võib kirjaoskust käsitleval konverentsil, olgu see kus iganes, julgelt püsti tõusta ja kõnelda, teda kuulatakse hardalt ja ahnelt, nagu esineks olümpiavõitja lastelaagris.
Meie riikliku iseseisvuse teekondki on tihedalt seotud oskusega sõna seada ja levitada.
Nüüdseks on aga kujunenud kirjalik keskkond, kus ilmneb kurvastavalt palju kirjaoskamatust. Toimetamata ilu- ja aimekirjandus, sh lastele, ametkondlikud tuimtekstid, jooksupealt väljutatud ajakirjandustooted ja nende…
Ratsionaalarvudel on koma järel mingi number veel: näiteks 0,625. Need on kirjutatavad murdudena: 0,625 = ⅝. Irratsionaalarvud on sellised, mis koma järel kunagi ära ei lõppe. Taolised on π (pii, ≈3,14), e (≈2,71828) või kuldlõige (≈1,618). Komale järgnev ei hakka kunagi korduma, kusagilt matemaatika sügavusest aina lisandub numbreid koma järele. Guinnessi rekordite raamatus on Rajveer Meena, kes suutis 9 tunni ja 27 minuti jooksul meelde jätta 70 000 π komakohta. Aga sellega ei…
Teede ja platside mustkatte alla saamine on Eestis praeguseni progressi ja heaolu märk, sest põlvkonnad on elanud sõiduteede kruusatolmus, mis räägib vaesusest ja ilmajäetusest. Vaesust ei tähista ainult kruusateed, vaid meie lähimineviku kogemuse tõttu ka niitmata ja kultiveerimata rohealad – „tühermaad“. Aiatehnikaks ja hoolduseks polnud inimestel ega omavalitsustel hiljuti veel piisavalt raha.
Kui nüüd raha on, saab trimmerid, saed ja puhurid hoida töös aastaringi. Haljastustööd ja asfalteerimine on linnaruumis kõigile nähtav ja ka kuuldav hoolitsus elanike eest. Kui masinad ei mürise, siis konutavad…
Suvine vabadus on täiesti teistsugune kui talvine. Me vabaneme riietest, kinnastest ja kinnistest kingadest, konventsioonidest ja kohustustest (vähemalt osast), vajadusest vara üles tõusta ja vara magama minna, vajadusest iga päev triigitud-kammitud olla. Suvel võivad isegi küünealused mustad olla – see on pühendunud aiainimese maniküür.
Suvised kellad käivad aeglasemalt. Suvel on aega, ja siis pärast on veel aega, ning lõpuks on ikka veel aega. Suvi on heledate pilvede ja lõputu silmapiiri vaatamise aeg, mõlemas on palju vabadust, veel enam piiritut igatsust selle järele. Ja muidugi Linnutee ja see, mis sealpool – kes seda muul ajal kui suvel vaataks. Suvi on see aeg, mil öösel üleval ollakse. Üks noorusaja öine suplus Võrumaa järves on tänini meeles: sest läksime paljalt, riieteta, vabalt. Lainetes saab ka iseenda keharaskusest vabaks.
Suvel…
2 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kaarel Tarand
Mart SoidroAve Maria Mõistlik /CC BY-SA 3.0 /Wikimedia Commons
Mart KuldkeppErakogu
Keiu VirroAnette Parksepp
Valner ValmeJaneck Uibo / Edasi
Tanel MälloRuudu Rahumaru
Tristan Priimägi
Martin BuschmannErakogu
Kaja KannAlissa Šnaider
Hille KarmErakogu
Lauri LaanistoErakogu
Tallinna ülikool
Peeter VähiAnna Litvinova
Maia TammjärvFoto Kadri Hütt
Kerly RitvalAron Urb
Raivo KelomeesErakogu
Mare MüürseppErakogu
Kaur Riismaa, kirjanik ja kriitikErakogu
Barbi Pilvre
Karin Hallas Murula