PROOSA
Tiit Aleksejev, „Taevaminejad“ (Varrak)
Maimu Berg, „Abitu armastus“ (Tuum)
Kristiina Ehin, „Südametammide taga“ (Loomepuhkus)
Lilli Luuk, „Ööema“ (Saadjärve Kunstikeskus)
Arne Merilaid, „Puuinimesed. Muinasjutt“ (EKSA)
Carolina Pihelgas, „Lõikejoon“ (Loomingu Raamatukogu)
LUULE
Veiko Belials, „Tiigri aasta“ (Lummur)
Mart Kangur, „Pöörduks“ (Loomingu Raamatukogu)
Piret Põldver, „Tõmme“ (Kastani Tänava Kirjastus)
Maarja Pärtna, „Ülestõusmise serval“ (Tedretäht)
Triin Soomets, „Kerge kogu jõust“ (Tuum)
Jüri Talvet, „See maa peal saladuseks jääma pidi“ (Ilmamaa)
VABAAUHIND
Contra, „Ma viskan teie pihta munadega märki“ (Tänapäev)
Vaiko Eplik ja Eliit, Betti Alveri luule maitsekas interpreteerimine albumil „Lähen müüjaks“ (Mortimer Snerd)
Viiu Härm, „Ilmatuga“ (Varrak)
Marju Kõivupuu, „Inimese lahkumine“ (Pegasus)
Margus Laidre, „Ars moriendi – ars amatoria. Kunst surra ja kunst armastada kesk- ja varauusaegses Euroopas“ (Argo)
Maris Pruuli, „Läbi Loodeväila“ (Go Group)
Aastaauhindade põhižüriisse kuuluvad Kai Olivia Arrak (esimees), Sveta Grigorjeva ja Janika Kronberg.
TÕLKEKIRJANDUS
Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
Kristjan Haljak – tõlge prantsuse keelest: Comte de Lautréamont, „Maldorori laulud“ (Kaksikhammas)
Triin Laidoner – tõlge vanaislandi keelest: „Kolm islandlaste saagat. Gísli, Glúmr ja Bárðr“ (Ilmamaa)
Anne Lill – tõlge vanakreeka keelest: Sophokles, „Antigone“ (Loomingu Raamatukogu)
Erle Nõmm – tõlked vene keelest: Andrei Belõi, „Peterburi“ (Ilmamaa); Dmitri Merežkovski, „Jumalate surm. Julianus Usutaganeja“ (Eesti Raamat)
Paul-Eerik Rummo – tõlge inglise keelest: James Joyce, „Ulysses“ (Varrak)
Kail Öhren – tõlge prantsuse keelest: Samuel Beckett, „Esimene armastus. Novellid ja tühijutud“ (Atlantis)
Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde
Danutė Sirijos Giraitė – tõlked leedu keelde: Vahur Afanasjev, „Serafima ja Bogdan“ („Serafima ir Bogdanas“, Lietuvos Rašytojų Sąjunga); Mats Traat, „Kogutud Harala elulood“ („Haralos gyvenimai“, Hieronymus)
Cornelius Hasselblatt – tõlked saksa keelde: Meelis Friedenthal, „Mesilased“ („Die Bienen“, Kommode Verlag); Indrek Hargla, „Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat“ („Apotheker Melchior und der Teufel von Gotland. Hanse-Krimi aus Tallinn und Lübeck“, Rote Katze); Mart Kivastik, „Sure, Poisu!“ („Barbarus. Aufstieg und Fall einer Marionette“, Rote Katze); Lilli Luuk, „Poisid lumes“ („Jungen im Schnee“, Sinn und Form, nr 2)
Daniele Monticelli – koostamine ja tõlge itaalia keelde: Doris Kareva kakskeelne luulekogu „Und nägin maailmast“ („In sogno ho visto il mondo“, Bompiani)
Maximilian Murmann – tõlge saksa keelde: Tauno Vahter, „Madis Jeffersoni 11 põgenemist“ („Die 11 Fluchten des Madis Jefferson“, Residenz Verlag)
Anja Salokannel – tõlge soome keelde: Leelo Tungal, „Seltsimees laps“, II ja III osa („Naisen käden kosketus“ ja „Samettia ja sahanpurua“, tõlked ilmunud ainult audio- ja e-raamatuna, Storyside)
Boris Vidović – tõlge horvaadi keelde: Andrus Kivirähk, „Mees, kes teadis ussisõnu“ („Čovjek koji je govorio zmijski“, Petrine Knjige)
Ilukirjanduse tõlkeauhinna žüriisse kuuluvad Heli Allik (esimees), Leenu Nigu ja Katrin Hallas.
Mõttekirjanduse tõlge
Ilmar Anvelt – tõlge inglise keelest: Robin George Collingwood, „Ajaloo idee. Autobiograafia“ (Ilmamaa)
Kristiina Kivil – tõlge inglise keelest: Kyriacos C. Markides, „Vaikuse mägi“ (Postimehe Kirjastus)
Madli Kütt ja Katre Talviste – tõlge prantsuse keelest: Théophile Gautier, „Ilust kunstis“ (Ilmamaa)
Laurits Leedjärv – tõlge inglise keelest: John D. Barrow, „Uued kõiksuse teooriad. Ülima seletuse otsinguil“ (Ilmamaa)
Mailis Põld – tõlge itaalia keelest: Galileo Galilei, „Arutlusi ja matemaatilisi tõestuskäike kahe uue teadusharu vallast, mehaanika ning maapealsete liikumiste alalt“ (Ilmamaa)
Märt Väljataga – tõlge inglise keelest: Owen Barfield, „Nähtumuste päästmine. Kõneleja tähendus“ (EKSA)
Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žüriisse kuuluvad Elin Sütiste (esimees), Kalle Kasemaa ja Lauri Laanisto.
LASTEKIRJANDUS
Triinu Laan, „Poiss ja papa“ (Päike ja Pilv)
Tiina Laanem, „Liisu laseb jalga“ (Pegasus)
Kairi Look, „Natuke suur“ (Koolibri)
Juhani Püttsepp, „Leierkastilugu“ (Pegasus)
Tiina Tammer, „Siin on kodu“ (Tammerraamat)
Ilmar Tomusk, „Kukeleegu!“ (Tammerraamat)
Lastekirjanduse žüriisse kuuluvad Anti Saar (esimees), Mare Müürsepp ja Grete Nootre.
ESSEISTIKA
Sveta Grigorjeva, „Kliitor on anarhist“ (Suur Rida)
Mehis Heinsaar, „Läbi hingemaastike. Ööpäevik 2“ (Menu)
Õnne Kepp, „Maalt ja mere tagant. Kirjatöid aastatest 1982–2022“ (EKSA)
Kiwa, „Kogetud manifestid 1991–2024“ (Vabamõtleja)
Marin Laak, „Piirid ja sillad. Artikleid kriitikast ja diasporaast“ (EKM Teaduskirjastus)
Mari Laan, „Tõlkevälja kujunemine ja kujundamine: hispaania-eesti tõlkelugu“ (Tallinna Ülikool)
ARTIKLIAUHIND
Merle Karusoo, „Mina ja minu Mihkelsonid. Dokumentaarium“ (raamatus „Tetraeeder karjamaal. Ene Mihkelsoni eluraamat“, koost Marju Lauristin ja Sirje Olesk, Tänapäev)
Mari Laaniste, „„Tagurpidi“ mitut pidi: õpetlik, sürrealistlik, postmodernistlik” (kogumikus „Siirdeajastu kultuurimuutused II“, Philologia Estonica Tallinnensis, nr 9, Tallinna Ülikool)
Rebekka Lotman ja Maria-Kristiina Lotman, „Riim eesti poeetilises kultuuris. Teooriad ja praktikad“ (Keel ja Kirjandus, nr 7)
Heili Sepp, „Kirjanduslikud kohtud (III). Aastad 1927–1940“ (Looming, nr 2) ja „Kirjanduslikud kohtud (IV). Ühiskond kohtupeeglis 1927–1940“ (Looming, nr 12)
Tõnu Tannberg, „„Nigol Andreseni langus paistab olevat nüüd täielik““ (Looming, nr 10)
Märt Väljataga, „Eesti nõukogude loojak“ (Keel ja Kirjandus, nr 1-2)
Artiklite ja esseistikaraamatute žüriisse kuuluvad Johanna Ross (esimees), Jaak Tomberg ja Carolina Pihelgas.
Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil koostöös Eesti Kirjanike Liiduga.
